Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo allkirjastas käskkirja, millega kehtestati Rail Balticu Pärnumaa trassi planeering. See annab võimaluse raudtee väljaehitusega alustada ka Pärnumaa lõigul, mille varasema planeeringu Riigikohus 2020. aastal osaliselt tühistas.
„Rail Balticu raudtee on Eesti ja kogu Baltikumi jaoks strateegiliselt oluline taristuprojekt, mis loob kaasaegse ja keskkonnasõbraliku transpordiühenduse Euroopa raudteevõrgustikuga, vähendab maanteetranspordi koormust ning soodustab majandusarengut, olles samal ajal sõjalise liikuvuse selgroog NATO idatiival,” ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
„Rail Baltica arendamine liigub kindlalt edasi ning Pärnumaa trassi planeeringu kehtestamine koos edukate ehitushangete läbiviimisega on selle protsessi olulised verstapostid. Praegu valmistume alliansslepingute sõlmimiseks rahvusvaheliste konsortsiumitega, mille tulemusel on juba hiljemalt mais ehituslepingud sõlmitud peaaegu kogu Eesti põhitrassi osas. Meie eesmärk on avada Tallinn–Varssavi kiirrongiliiklus aastal 2030,“ ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.
Lisaks raudtee trassikoridorile nähakse planeeringus ette uued kohalikud raudtee peatused Surjus ja Urissaares, et parandada elanike liikumisvõimalusi ning soodustada piirkonna sidusust.
Kavandatud on ka juurdepääsuteed elukohtadele, põllu- ja metsamaadele, et tagada kohalike elanike liikuvusvõimalused nii raudtee ehitus- kui ka kasutusperioodil.
Planeeringus kavandatud leevendusmeetmed tagavad, et olulised mõjud nii inimestele kui ka looduskeskkonnale oleksid võimalikult minimaalsed. Näiteks on ette nähtud müraleevendusvajadusega alad, et kaitsta nii inimeste tervist kui ka tundlikke looduskooslusi. Müratõkke asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus.
Luitemaa linnualale avalduvate leevendamatute oluliste ebasoodsate mõjude kompenseerimiseks on välja töötatud hüvitusmeetmed ja neid toetavad tegevused, et tagada Luitemaa linnualal elujõuline metsiste populatsioon.
Eelmise Pärnumaa trassi planeeringu tühistas riigikohus 2020. aastal osaliselt lõikudes, kus polnud piisavalt hinnatud kaasnevaid Rail Balticu mõju trassi kõrvale jäävale Luitemaa linnualale. Rail Balticu Pärnumaa uueks trassiks kaaluti kokku kuute alternatiivset lahendust, hinnates nende keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
Rail Balticu maakonnaplaneeringuga on kavandatud:
- Rail Balticu 350 m laiune trassikoridor. Raudteemaa koos raudtee kaitsevööndiga on üldjuhul 66 m. Sellest 35 m on taraga eraldatud raudteemaa koos elektrimastide, kraavide ja teenindusteedega. Raudtee täpne asukoht selgub projekteerimisel.
- Elanikele uued liikumisvõimalused – rongi kasutamiseks on kavandatud Surju ja Urissaare kohalikud peatused.
- Rail Balticu raudteega seotud teedevõrgustik, et tagada juurdepäästeed elukohtadele, põllu- ja metsamaadele nii ehitus- kui kasutusaegselt.
- Ökoduktid koos kaitsevööndiga loomadele liikumisvõimaluste tagamiseks. Riigikohtu tühistatud Rail Balticu trassikoridoris nähakse uuesti ette roheline võrgustik, et säilitada looduslike elupaikade sidusus ja ökosüsteemide terviklikkus.
- Müraleevendusvajadusega alad nii inimeste kui tundliku looduse kaitseks. Müramüüride täpsed asukohad selguvad raudtee projekteerimisel.
- Leevendusmeetmed olulise mõju minimeerimiseks looduskeskkonnale. Meetmed täpsustuvad projekteerimisel.
- Hüvitusmeetmed Luitemaa linnualale avalduvate leevendamatute oluliste ebasoodsate mõjude hüvitamiseks metsisele ning hüvitusmeetmeid toetavad tegevused ja piirangud kuni mõju hüvitamiseni.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
