Uudiste arhiiv

 

Luminor: euribori tõus mõjutab kolmandikku eestlastest

Luminor Bank

Üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär ehk euribor hakkas eelmisel aastal kiiresti tõusma, muutes paljude inimeste kodulanu igakuised maksed kallimaks. Värske uuringu kohaselt tajuvad selle mõju praeguseks pea kolmandik eestlastest. Luminori tellimusel detsembris läbiviidud uuringu kohaselt tunnevad ennast euribori tõusust mõjutatuna 31% eestlastest,

Luminor: inflatsioon leeveneb, kuid intressitõusud jätkuvad

Luminor Bank

Kuigi inflatsiooni kasv näitas detsembris aeglustumise märke, jätkuvad keskpankade täiendavad meetmed rahapoliitika karmistamiseks ka sel aastal, kinnitas Luminori Eesti privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose panga värskes turuülevaates. Kose sõnul jäi aastalõpu ralli maailma peamistele aktsiaturgudele saabumata, sest investorid vaagisid juhtivate keskpankade

Arco Vara: 2023. aasta kinnisvaraturu prognoos ja detsembri turuülevaade

Arco Vara

Likviidsus kadus kinnisvaraturul detsembri keskpaigast järsult Kui veel oktoobris-novembris võis erinevatel kinnisvaraturuga seotud üritustel kui ka meediaväljaannetes täheldada, et mitmete turuosaliste silmis oli kõik lähituleviku vaates endiselt suhteliselt positiivsete väljavaadetega, siis detsembrist on hirm nahavahele pugenud ka kõige paadunumatel optimistidel.

Swedbank: Ekspordisektori nõrgenemine mõjutab suurt osa Eesti majandusest

Swedbank

Kui koos reeksporditud kaupadega jäi novembris Eesti eksport aastatagusega võrreldes samale tasemele, siis Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes ligi 8%. Möödunud aasta esimene ja teine pool olid kaupade ekspordile väga erinevad. Kui esimesel poolel suurenes Eesti päritolu kaupade eksport 18%,

Swedbank: Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark “Investeerimisjuttudes”: kinnisvaraturul tark praegu ei torma

Swedbank

Kuidas teha kinnisvara puudutavaid otsuseid oludes, kus selja taga on erakordne ostubuum, parasjagu kerkib Euribor, kuid kuhugi pole kadunud soov leida kodu või investeerida meelepärasesse kinnisvarasse? Mida tasub just nüüd meelde tuletada 2008. aasta majanduskriisist? Swedbanki podcastis „Investeerimisjutud” lahkasid Eesti

Eesti Pank: Detsembris oli hinnatõusus suurim roll toiduainetel

Detsembris aeglustus aastane hinnakasv statistikaameti teatel 17,6%ni. Toiduained, sh alkohol, kallinesid 25%, energiahinnad 24% ning tööstuskaubad ja teenused 12%. Novembriga võrreldes langes hinnatase 0,1%. Detsembris olid tarbijakorvi kõige suuremaks inflatsiooniteguriks toiduained. Detsembri andmed ei viita veel toiduainete hinnatõusu raugemisele. Aeglustuva

EfTEN: EfTEN Capitali investeerimisvaade – 10 teemat majanduses ja kinnisvarasektoris, mida 2023.a jälgida

Eften

Majanduskeskkond Inflatsioon. Inflatsiooni võib pidada maailma majanduse peamiseks üllatajaks 2022. aastal. Vähe sellest, et see kujunes oodatust oluliselt kõrgemaks peaaegu kõigis maailma riikides, nägime hinnakasvu numbreid, mida rohkem kui inimpõlv ei mäleta. Tagantjärele vaadates võib 2022. aastat inflatsiooni vaatenurgast kirjeldada

Swedbank: Suur 2022. aasta kodulaenude ülevaade

Swedbank

2022. aasta on kodulaenu omanikele eriline. Paljud said uue kodu, kuid pea kõik said sellega koos ka kõrgema euribori. Kinnisvara- ja eluasemelaenude turg oli aasta esimesel kolmel kvartalil aktiivne. Viimases kvartalis algas rahunemine, mille mõjuteguriteks olid üldine hinnatõusust põhjustatud ärevus

Eesti Pank: PROGNOOS. Energiakriisi täismõju majandusele alles hakkab avalduma

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt tarbimine kiire hinnatõusu mõjul väheneb ja ettevõtete kasumlikkus kahaneb. Uuel aastal on peamiselt riigi kulutuste suurenemise tõttu oodata väikest majanduskasvu. Hinnatõus jätkub senisest aeglasemas tempos ja jääb 2023. aastal tõenäoliselt veidi alla 10 protsendi. Eesti

SEB: Majandus liigub uude aastasse jahedamal temperatuuril

SEB Pank

Keskpankade järjekordsed intressitõusud panevad majandusele täiendava raskuse, ent inflatsiooni kontrolli alla saamiseks ei näi täna paremaid võimalusi olevat. Intressitõusud muutuvad aeglasemaks Lõppev nädal oli tegus keskpankade jaoks, kes võtsid vastu olulisi otsuseid intressipoliitika osas. Võrreldes eelnevate kordadega olid keskpankurid seekord

Eesti Pank: Euroopa Keskpank jätkab intressitõusudega kiire hinnakasvu alla surumist

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas eile tõsta keskpanga intressimäärasid 0,5% võrra. Seda tegime arusaamisega, et peame intressimäärasid täiendavalt tõstma veel ka edaspidi ning tõenäoliselt kõrgemale, kui finantsturgudel on seni oodatud. Praeguste intressimäärade juures ei ole veel näha, et hinnatõus euroalal aeglustuks

Eesti Pangaliit: Eesti majandus sisenes kriisi tugevalt positsioonilt, vaja on hoida ettevõtete konkurentsivõimet

Eesti Pangaliit

Pankade makroanalüütikute ümarlaual nenditi, et tuleval aastal on oodata majanduse nullkasvu ja umbes 8-9%-list inflatsiooni, EURIBOR aga kasvab umbkaudu 3,5%ni. Üksmeelselt kinnitati, et ehkki Eesti majandus sisenes järjekordsesse kriisi tugevalt positsioonilt, vajavad ettevõtted tuge. Mihkel Nestor SEB pangast tõi välja,

Eesti Pank: majanduse taastumiseks tuleks Euroopas ühtlustada ettevõtete aitamise reegleid

Majanduse nigelam seis tähendab ettevõtete jaoks paratamatult teatavat kohandumist. Siinjuures on üheks oluliseks teguriks, millistel tingimustel ja millisel määral erinevad Euroopa riigid raskustes ettevõtteid toetavad. Kasu oleks eelkõige ühtlustatud toetusreeglitest, mis ei moonutaks konkurentsi ega tekitaks nõiaringi täiendava eelarvestiimuli poolt

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud inflatsiooniväljavaatest lähtudes teeb nõukogu seda edaspidi eeldatavalt veelgi. Eelkõige leiab EKP nõukogu, et intressimäärad peavad stabiilses tempos veelgi oluliselt tõusma jõudmaks piisavalt piirava tasemeni, mis tagab,

Swedbank: Eufooriline aktiivsus kinnisvaraturul on läbi saanud

Swedbank

Swedbanki arvestuste järgi süvenes pealinna korterite taskukohasuse langus kolmandas kvartalis veelgi, langus oli alates 2006. aastast üks järsemaid. Selle taga on viimase aasta erakordselt kiire korterite hinnakasv ning intressimäärade tõus. Taskukohasus oli viimati sellest madalamal tasemel 2008. aastal, kommenteerib Marianna