2022. aasta on kodulaenu omanikele eriline. Paljud said uue kodu, kuid pea kõik said sellega koos ka kõrgema euribori. Kinnisvara- ja eluasemelaenude turg oli aasta esimesel kolmel kvartalil aktiivne. Viimases kvartalis algas rahunemine, mille mõjuteguriteks olid üldine hinnatõusust põhjustatud ärevus…
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt tarbimine kiire hinnatõusu mõjul väheneb ja ettevõtete kasumlikkus kahaneb. Uuel aastal on peamiselt riigi kulutuste suurenemise tõttu oodata väikest majanduskasvu. Hinnatõus jätkub senisest aeglasemas tempos ja jääb 2023. aastal tõenäoliselt veidi alla 10 protsendi. Eesti…
Keskpankade järjekordsed intressitõusud panevad majandusele täiendava raskuse, ent inflatsiooni kontrolli alla saamiseks ei näi täna paremaid võimalusi olevat. Intressitõusud muutuvad aeglasemaks Lõppev nädal oli tegus keskpankade jaoks, kes võtsid vastu olulisi otsuseid intressipoliitika osas. Võrreldes eelnevate kordadega olid keskpankurid seekord…
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas eile tõsta keskpanga intressimäärasid 0,5% võrra. Seda tegime arusaamisega, et peame intressimäärasid täiendavalt tõstma veel ka edaspidi ning tõenäoliselt kõrgemale, kui finantsturgudel on seni oodatud. Praeguste intressimäärade juures ei ole veel näha, et hinnatõus euroalal aeglustuks…
Pankade makroanalüütikute ümarlaual nenditi, et tuleval aastal on oodata majanduse nullkasvu ja umbes 8-9%-list inflatsiooni, EURIBOR aga kasvab umbkaudu 3,5%ni. Üksmeelselt kinnitati, et ehkki Eesti majandus sisenes järjekordsesse kriisi tugevalt positsioonilt, vajavad ettevõtted tuge. Mihkel Nestor SEB pangast tõi välja,…
Majanduse nigelam seis tähendab ettevõtete jaoks paratamatult teatavat kohandumist. Siinjuures on üheks oluliseks teguriks, millistel tingimustel ja millisel määral erinevad Euroopa riigid raskustes ettevõtteid toetavad. Kasu oleks eelkõige ühtlustatud toetusreeglitest, mis ei moonutaks konkurentsi ega tekitaks nõiaringi täiendava eelarvestiimuli poolt…
EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud inflatsiooniväljavaatest lähtudes teeb nõukogu seda edaspidi eeldatavalt veelgi. Eelkõige leiab EKP nõukogu, et intressimäärad peavad stabiilses tempos veelgi oluliselt tõusma jõudmaks piisavalt piirava tasemeni, mis tagab,…
Swedbanki arvestuste järgi süvenes pealinna korterite taskukohasuse langus kolmandas kvartalis veelgi, langus oli alates 2006. aastast üks järsemaid. Selle taga on viimase aasta erakordselt kiire korterite hinnakasv ning intressimäärade tõus. Taskukohasus oli viimati sellest madalamal tasemel 2008. aastal, kommenteerib Marianna…
Möödunud aastal loodi 63% kogulisandväärtusest Harjumaal, viimased kümme aastat on see näitaja püsinud stabiilne. Lisandväärtust luuakse jätkuvalt enim teeninduses. Statistikaameti analüütik Kail Karilaidi sõnul oli Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aastal jooksevhindades 31 miljardit eurot. „Harjumaa moodustas…
Arenenud turgudel hoiab positiivseid meeleolusid üleval lootus inflatsiooni tipu läbimisest, mis tähendab võimalust edasiste intressitõusude pidurdumiseks, kirjutab Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose värskes turuülevaates. Kalle Kose sõnul olid pärast tujukat novembri algust finantsturgude tootlused positiivsed, kuid ebakindlus püsib. „Peamine tegur,…
Sel nädalal tõstavad Euroopa Keskpank, USA Föderaalreserv ja veel mitu keskpanka intressimäärasid. USA-s ja euroalal on hinnakasv tõusnud viimase neljakümne aasta kiireimaks, mis eeldab keskpankadelt kiiret tegutsemist. EKP peaks tõstma intressimäärasid sel nädalal 0,5 protsendipunkti ning jõudma hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga…
Majanduslanguse taustal kasvab sisemajanduse kogutoodangu (SKP) rahaline maht endiselt kiiresti. Tegevusalade käekäiku mõjutavad nii energiakriis kui välisturistide tagasitulek. Säästude kasutamisest ei piisa tarbimise taseme hoidmiseks. Kuigi Eesti sisemajanduse kogutoodangu languseks mõõdeti kolmandas kvartalis 2,4 protsenti, kasvas majanduse rahaline maht aastaga…
Eesti majanduse kogutoodang (SKP) vähenes statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja teise kvartaliga võrreldes sesoonselt korrigeerituna 1,8%. See tähendab, et Eesti majandus oli teist kvartalit järjest kvartalivõrdluses üsna sügavas languses. Kuigi inimeste säästud ja riigieelarve tugi on aidanud…
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot. Jooksevhindades suurenes SKP 13,9%, kuid sarnaselt aasta esimesele poolele on peamiselt kasvanud hinnad. Hinnamõjusid kõrvale jättes näitasid langust nii maksulaekumine…
Me ootasime küll kolmandas kvartalis SKP vähenemist nii aastases kui kvartali võrdluses, kuid 2,4% langus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli oodatust nõrgem tulemus. Teise kvartaliga võrreldes vähenes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,8%. Kuna SKP oli kvartali võrdluses languses juba teist…
