Uudiste arhiiv

 

2014. aastal ettevõtlussektori kasum kasvas

Esialgsetel andmetel oli 2014. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,3 miljardit eurot, mis oli 3% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum kasvas viiendat aastat järjest. Võrreldes 2013. aastaga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumi juurdekasvu andsid veonduse- ja laonduse

Hinnalangus veebruaris pidurdus

Eesti Pank

Eesti tarbijahinnaindeks langes veebruaris statistikaameti teatel aasta varasema ajaga võrreldes 0,8%, mis oli väiksem hinnalangus kui jaanuaris. Euroala ühtlustatud tarbijahindade deflatsioon aeglustus samal ajal –0,6%lt –0,3%ni. Veebruaris lõppes enam kui pool aastat väldanud nafta hinna kiire langus maailmaturul, mille tulemusena

Eluasemekulud kasvasid aastaga 0,1 protsenti

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -0,8%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2014. aasta veebruariga võrreldes 1,8% odavamad ja teenused 0,8% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta veebruariga võrreldes langenud

Jaanuaris tööstustoodang võrreldes mullusega suurenes

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta jaanuaris 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses, kuid vähenes energeetikas. Jaanuaris toodeti töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige

Rubla langus: venelased ostsid mullu Tallinnasse 29% vähem kinnisvara

2014. aastal langes aasta varasema perioodiga võrreldes Vene Föderatsiooni kodanike poolt Tallinnas tehtud kinnisvaratehingute maht 29 protsenti, samas kasvas ukrainlaste tehingute maht kuus korda, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti statistikat. Välismaalaste poolt sooritatud kinnisvaratehingute maht jäi mullu 27

MKM: Jaemüügi kasv jaanuaris jätkus

Jaanuaris jätkus sisekaubanduse mõõdukas kasv, mida vedasid põhiliselt tööstuskaubad. Hinnalangusest tingituna suurenes ka toidukaupade müügimaht. Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist ning jaemüügi kasv jääb 4–6 % vahele. 2015. aasta jaanuaris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 374 miljoni euroni, kasvades

Jaanuaris jaemüügi stabiilne kasv jätkus

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta jaanuaris eelmise aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. 2015. aasta jaanuaris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 373,9 miljonit eurot, seega jäi jaanuaris kauplustesse 285 eurot elaniku kohta. Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta jaanuariga

2014. aasta üllatas stabiilsusega kinnisvaraturul

Korterite hinnad mõõdukas tõusus 2014. aasta näitas Eesti kinnisvaraturul ootamatut stabiilsust, hoolimata Ukraina kriisist ja ärevatest kuuldustest uue majanduskriisi kohta mitmel pool Euroopas. Mõõdukalt tõusva turu aktiivsus oli sarnane 2013. aastale, näidates stabiilset 7% kasvu. Võrreldes mulluse deflatsioonilise keskkonnaga oli

Statistika: ehituslubade väljastamine loob potentsiaali korteripakkumise kiireks suurenemiseks

2014 IV kvartalis väljastati statistikaameti andmetel Eestis ehitusluba 941 eluruumi ehitamiseks. See on 7% aastatagusest enam. Kogu 2014. aasta jooksul väljastati ehitusload 3941 eluruumi ehitamiseks. See näitaja kasvas aastaga juba 29%. Ehitusloa saanud eluruumide pindala kasva 2014. aastal 420 000 ruutmeetrini.

Põhja-Tallinna kinnisvara on kallinenud 187 protsenti

Põhja-Tallinnas on kinnisvara hinnad tõusnud 2009. aasta madalseisuga võrreldes 187 protsenti – 1488 euroni ruutmeetri kohta, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti statistikat. Keskmiselt on Tallinnas kinnisvara hinnad tõusnud 2009. aastast 80 protsenti. Ülekaalukalt enim on hinnad kerkinud Põhja-Tallinnas.

Jaanuaris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta jaanuaris võrreldes detsembriga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga -2,2%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas jaanuaris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning toiduainete tootmises, samuti hindade

Ehitusmahud mullu vähenesid

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2014. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 3% vähem kui 2013. aastal, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenesid ehitusmahud 2%. Hooneid ehitati 1,3 miljardi ja rajatisi 809 miljoni euro eest. 2013. aastaga

Keskmise palga saaja ostujõud kasvas kiiresti

Eesti Pank

Keskmine brutokuupalk tõusis statistikaameti andmetel 2014. aasta neljandas kvartalis aastavõrdluses 5,3% ja brutotunnipalk 6%. Eelneva kvartaliga võrreldes palgakasv seega kiirenes. Tänu tarbijahindade langusele kiirenes ka keskmise palga ostujõu kasv, 5,8%ni. Keskmise palga kasvu mõjutab endiselt töötajate registreerimiskohustus, mille tulemusel on

MTA andmetel oli möödunud aasta IV kvartali mediaanväljamakse 757 eurot kuus

Möödunud aasta neljandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku 1,56 miljardit eurot, mis maksti välja 561 081 inimesele. Neljanda kvartali mediaanväljamakse oli 757 eurot kuus. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. 2013. aasta IV kvartalis

IV kvartalis oli keskmine palk taas kord üle 1000 euro

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta IV kvartalis 1039 eurot ja tõusis 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,3%, teatab Statistikaamet. 2014. aastal ületas keskmine brutokuupalk 1000 euro piiri II ja IV kvartalis. 2013. aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus IV