Uudiste arhiiv

 

Tallinnas pidev hinnakasv, mujal hinnad stabiilsed.

Maikuu korteriturg oli suuremates linnades väga aktiivne, nõudlus korterite vastu on jätkuvalt üsna suur. Tallinnas tehti maikuus Maa-ameti tehingustatistika andmetel 726 korteriomandi tehingut, mis on üsna samaväärne tulemus võrreldes aprilliga. Aastases võrdluses on tänavuse lehekuu müügimaht 13,6% võrra suurem kui

Mai kinnisvaraturul: soodsa hinnaga korterid lähevad kiirelt kaubaks

Mai oli kevadhooajale iseloomulikult aktiivne, kuid tegu ei ole buumi, vaid vabade vahendite kinnisvarasse paigutamise ning mõnevõrra aktiivsemaks muutunud laenuturu mõjudega. Müüvad kvaliteet ja soodne hind. Maa-ameti tehinguinfost nähtub, et mais tehti üle Eesti 3835 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis tähendab kuuga

Statistika: 2012. aastal tehti elamispindadega kokku 26 760 tehignut

2012. aasta kinnisvaratehingute koguarv oli maa-ameti andmetel Eestis 46 700. Neist tehingutest pool ehk 23 238 moodustasid korteriomanditehingud. Korteriomanditehingutest omakorda enamuse ehk 20 155 tehingut tehti korteriomandite kui eluruumidega. Eluhoonetega hoonestatud maatükkidega tehti 2012. aastal tehinguid 6605. Nii võime öelda,

Jaemüügi kasv aprillis veidi aeglustus

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas jaemüük aastases võrdluses 7%, siis aprillis kasv veidi aeglustus. 2013. aasta aprillis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 369 miljonit eurot, seega jäi aprillis

Ehitusmahtude kasv aeglustus I kvartalis

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 2% rohkem, Eestis suurenes ehitustegevus 6%, teatab Statistikaamet. 2012. aastal kasvasid ehitusmahud varasema aastaga võrreldes keskmiselt 19%, tänavu I kvartalis kasv aeglustus. I kvartalis

Uus Maa alustab kinnisvaranõustamisega pangakontorites

Uus Maa Kinnisvarabüroo ja Swedbank alustavad igakuiste nõustamispäevadega, et pakkuda klientidele mitmekülgset kinnisvara- ja laenualast nõu ja abi. Esimene kliendipäev leiab aset täna, 28. mail Lasnamäe Mustakivi Keskuse Swedbanki kontoris kell 16.00-18.00. Tasuta nõu saab küsida kõigil kinnisvaraga seotud teemadel,

Statistika: Kinnisvaraostjatest ja müüjatest on eraisikuid 58%

Eestis tehti 2012. aastal 46 700 kinnisvaratehingut. Neist tehingutest müüjana tegid 58% eraisikud, 26% eraõiguslikud juriidilised isikud. Välismaalasi oli kinnisvaramüüjate seas 9%. Ülejäänud kinnisvaramüüjad olid omavalitsused ja riik. Kinnisvaraostjate struktuur ei erine oluliselt müüjatest. Ostjatest olid eraisikud 58%, eraõiguslikud juriidilised

21. sajandi trend — mitu kodu?

Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu. Viimasel rahvaloendusel küsiti esmakordselt inimestelt mitme kodu olemasolu. Siinjuures ei mõeldud teise koduna suve- või maakodu, kus linnainimene veedab 1–2 kuud

MTA andmetel oli 2013. aasta I kvartali mediaanväljamakse 634 eurot kuus

Selle aasta esimeses kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 1,3 miljardit (1 274 242 320) eurot ja seda maksti 533 570 inimesele. I kvartali mediaanväljamakse oli 634 eurot kuus (kokku 1902 eurot kvartalis). See tähistab summat, millest suuremaid

I kvartalis oli keskmine brutokuupalk 900 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta I kvartalis 900 eurot ja brutotunnipalk 5,63 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,3% ja brutotunnipalk 9,1%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,5%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse

Statistika: 2012. aastal oli käibes 4,1 eluruumidest

Eesti elamispindade koguarv oli 2012. aastal 657 800. Elamispindade tehinguid tehti 2012. aastal 26 760. Seega oli elamispindadest käibes 4,1% eluruume. Tavapäraseks ehk normaalseks elamispindade käibeks peetakse 3-5%. Seega asume Eesti keskmist arvestades igati normaalses vahemikus. Küll tuleb tähelepanu pöörata

Statistika: Kinnisvaratehingute käibest langeb Harjumaa kanda 64%

2012. aastal tehti Eestis kokku 46 700 kinnisvaratehingut, aastaga kasvas tehingute arv 11%. Kõige enam kasvas kinnisvaratehingute arv Hiiu, Võru ja Tartu maakondades, kus tehinguid tuli aastaga juurde vastavalt 23, 22 ja 20%. Tehinguid jäi aastaga vähemaks ainult Järvamaal. Seal

Majanduskasv peegeldab investeeringute kasvu aeglustumist

Statistikaameti kiirhinnangu järgi Eesti majandus esimeses kvartalis kasvas aastavõrdluses 1% ja kahanes kvartalivõrdluses 1%. Viimaste kvartalite jooksul on mõnevõrra suurenenud eksportiva sektori panus majanduskasvu, kuid siseturgu teenindavate tegevusalade areng oli kahesuunaline. Ehitussektor oli esimeses kvartalis languses, peegeldades investeeringute kasvu aeglustumist.

I kvartalis majanduse kasvutempo aeglustus

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 1%. Suurimaks majanduskasvu eestvedajaks oli I kvartalis info ja

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2013. aasta APRILLIKUU kinnisvaraturu ülevaade

Eesti Kui märts oli võrreldes varasemate aastate kogemusega eeldatust hoopis tasasem, siis aprill tõmbas kinnisvaraturu taas käima. Enamiku tõusust andsid Tallinn ja Harjumaa, kus toimus hulk notariaalseid tehinguid uusarendustes ning endiselt ka tehinguid väiksema ja keskmise suurusega, enamasti kahetoaliste investeeringukorteritega.