Uudiste arhiiv

 

I kvartalis keskmise palga kasv aeglustus

Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta I kvartalis 1010 eurot ja see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 4,5%, teatab Statistikaamet. Kui 2014. aasta I kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7,3%, siis viimastes kvartalites on brutokuupalga tõus aeglustunud.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks aprillis langes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,6% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -1,3%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises, samuti hindade tõus mäetööstuses

Kuukeskmine brutotulu jätkas mullu stabiilset kasvu

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2014. aastal 954 eurot, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes kasvas brutotulu 6%. Kasv on samas suurusjärgus olnud juba paar viimast aastat. Eesti keskmisest kõrgemat brutotulu teenisid palgatöötajad Harju maakonnas (1061 eurot), Tartu ja Hiiu maakonnas teeniti

Kõrge aktiivsus tööturul tasakaalustas tööealiste arvu vähenemist

Eesti Pank

2015. aasta esimeses kvartalis kiirenes hõive aastakasv statistikaameti tööjõu-uuringu andmeil 2,9% ja töötuse määr oli 6,6%. Hõive suures aastakasvus mängis rolli 2014. aasta esimese kvartali madal võrdlusbaas. Eelmise kvartaliga võrreldes jäi hõive hooajalisi tegureid arvestades muutumatuks. Ka maksu- ja tolliameti

Tööealiste inimeste aktiivsus tööturul on jätkuvalt kasvamas

Töötuse määr oli 2015. aasta I kvartalis 6,6% ning tööhõive määr 63,3%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr oli eelnevate aastate I kvartalitega võrreldes viimase 15 aasta kõrgeim. Töötuse määr kasvas 2015. aasta I kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,3 protsendipunkti. Seega ei

Majanduskasvu toetas enim töötlev tööstus

Statistikaameti esialgsel hinnangul aeglustus Eesti majanduse kasvutempo esimeses kvartalis aastases arvestuses 1,2 protsendini. Tuginedes olemasolevatele andmetele aasta esimeste kuude kohta ning langenud ettevõtete kindlustundele, oli majanduskasvu aeglustumine oodatav, kuid see toimus oodatust suuremas ulatuses. Majanduskasvu toetas enim töötlev tööstus tänu

Euroopa majanduse tugevnemine tasakaalustas rubla kursi languse mõju

Eesti Pank

Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas Eesti majandus esimeses kvartalis aastavõrdluses 1,2% ja kahanes kvartalivõrdluses 0,3%. Selline majandusareng on Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosist kehvem, kuid tegemist on alles esialgse hinnanguga. Neljanda kvartaliga võrreldes vähenenud majanduskasv peegeldab osaliselt novembris ja detsembris toimunud

2014. aastal kasvas keskmine brutopalk kõigis Balti riikides

Tööturu olukord paraneb jätkuvalt, hoolimata majanduskasvu aeglustumisest ja madalamast tööhõive kasvust. Eelmisel aastal mõjutas keskmise brutopalga kasvu kõigis Balti riikides miinimumpalga tõus. Lätis kasvas keskmine brutopalk enim – aastaga 6,8 protsenti. Eelmisel aastal kasvasid Läti palgad kõigi teiste kriisijärgse perioodi

I kvartalis majandus kasvas

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,2%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes 2015. aasta I kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,3% ja kasvas võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 1,8%.

Märtsis kaubavahetus suurenes

Kaupade eksport kasvas 2015. aasta märtsis 3% ja import 1% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kasvu elektriseadmete ja mitmesuguste tööstustoodete kaubavahetuse suurenemine. Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi

Märtsis vähenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta märtsis 188 000 turisti, mis on 3% vähem kui 2014. aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Vähenes välis- ja suurenes siseturistide arv. Majutusettevõtetes peatus 106 000 välisturisti, mis oli 9% vähem kui eelmise aasta märtsis. Välisturistide arv on 2015.

Odavam euro mõjutab lähikuude hinnakasvu

Tarbijahinnad tõusid aprillis statistikaameti teatel märtsiga võrreldes 0,5%, kuid aasta võrdluses vähenes tarbijate ostukorvi maksumus 0,1%. Hinnalangus pidurdus peamiselt toiduainete hooajalise kallinemise tõttu, kuid olulist rolli mängis ka energia odavnemise lõppemine maailmaturul. Euroala väljus aprillis neli kuud väldanud hinnalangusest ning

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas aprillis enim mootorikütus

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -0,1%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2014. aasta aprilliga võrreldes 0,4% odavamad ja teenused 0,6% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes langenud

Eestis elab 1 313 271 inimest

Täpsustatud andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 313 271 inimest, mida on 2666 inimest ehk 0,2% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu vähenemisel on peamine roll negatiivsel loomulikul iibel, välisrände mõju on oluliselt kahanenud. Negatiivse välisrändesaldo tõttu

Märtsis tööstustoodang võrreldes mullusega suurenes

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta märtsis 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses. Märtsis toodeti töötlevas tööstuses 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige