Uudiste arhiiv

 

Ligi kolmandik Eesti leibkondadest on aiapidajad

2011. aasta rahvaloenduse ning sotsiaalstatistika andmed näitavad, et peaaegu iga kolmas Eesti leibkond kasvatab oma tarbeks põllu- või aiasaadusi. Seega on meil 2010. aasta põllumajandusloendusel loendatud ligi 20 000 põllumajanduslikule majapidamisele lisaks ligikaudu 175 000 põllumajanduslikku kodumajapidamist, kus samuti mingil

Statistika: palgakasv jääb korterite hinnatõusule alla

Eesti keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel 2013 I kvartalis 900 €. Aastaga kasvas keskmine palk 6,3%. Eesti keskmine korteritehingu hind oli samal ajal maa-ameti andmetel 801 €/m2. Korteritehingu keskmine hind kasvas aastaga 8,2% ehk keskmisest palgast kiiremini. Elamispindade turu suurima

Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutas juunis enim elekter

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta juunis võrreldes maiga 0,5% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 3,8%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2012. aasta juuniga võrreldes 2,6% ja teenused 6,0% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes tõusnud 1,4%

Eluaseme hinnaindeksi tõusu mõjutas I kvartalis enim korterite kallinemine

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 3,1% ja võrreldes I kvartaliga 7,7%, teatab Statistikaamet. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 6,5% ning majade hinnad langesid 4,7%. 2012. aasta I kvartaliga võrreldes on korterite

Ennustus: Kuidas välismaalased hakkavad Eesti kinnisvaraturgu mõjutama

Eesti kinnisvaraturu tulevik on järjest rahvusvahelisem ja seda hoolimata tõsiasjast, et praegu on välismaalaste osatähtsus ostu-müügitehingutes vaid mõni protsent. Demograafilised ja majanduslikud arengud meil ja Euroopas muudavad ka Eesti, eelkõige Tallinna eluolu järjest multikultuursemaks, mis avaldub ka kinnisvaraturul. Mõnel juhul

Keskmine palk tõusis mullu kõigil tegevusaladel

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aastal 887 eurot ja brutotunnipalk 5,34 eurot, teatab Statistikaamet. 2011. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 6,0%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2012. aastal 1,7%. Pärast nii 2009. kui ka

Statistika: ehitushinnaindeks kasvas aastaga 5,6%

Ehitushinnaindeks on jätkanud kiiret tõusu. Ehitushinnaindeks on kasvanud isegi vaatamata sellele, et avaliku sektori ehitustööde tellimuste maht on kokku kuivanud ja sellest tulenevalt võiks arvata, et töökäsi hakkab üle jääma. 2013. aasta I kvartali seisuga kasvas statistikaameti andmetel ehitushinnaindeks aastataguse

I kvartalis majanduse kasvutempo aeglustus

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP I kvartalis 1%. I kvartalis oli SKP suurus jooksevhindades 4,07 miljardit

Jaemüügi kasv aprillis veidi aeglustus

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas jaemüük aastases võrdluses 7%, siis aprillis kasv veidi aeglustus. 2013. aasta aprillis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 369 miljonit eurot, seega jäi aprillis

Ehitusmahtude kasv aeglustus I kvartalis

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 2% rohkem, Eestis suurenes ehitustegevus 6%, teatab Statistikaamet. 2012. aastal kasvasid ehitusmahud varasema aastaga võrreldes keskmiselt 19%, tänavu I kvartalis kasv aeglustus. I kvartalis

21. sajandi trend — mitu kodu?

Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu. Viimasel rahvaloendusel küsiti esmakordselt inimestelt mitme kodu olemasolu. Siinjuures ei mõeldud teise koduna suve- või maakodu, kus linnainimene veedab 1–2 kuud

MTA andmetel oli 2013. aasta I kvartali mediaanväljamakse 634 eurot kuus

Selle aasta esimeses kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 1,3 miljardit (1 274 242 320) eurot ja seda maksti 533 570 inimesele. I kvartali mediaanväljamakse oli 634 eurot kuus (kokku 1902 eurot kvartalis). See tähistab summat, millest suuremaid

I kvartalis oli keskmine brutokuupalk 900 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta I kvartalis 900 eurot ja brutotunnipalk 5,63 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,3% ja brutotunnipalk 9,1%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,5%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse

Majanduskasv peegeldab investeeringute kasvu aeglustumist

Statistikaameti kiirhinnangu järgi Eesti majandus esimeses kvartalis kasvas aastavõrdluses 1% ja kahanes kvartalivõrdluses 1%. Viimaste kvartalite jooksul on mõnevõrra suurenenud eksportiva sektori panus majanduskasvu, kuid siseturgu teenindavate tegevusalade areng oli kahesuunaline. Ehitussektor oli esimeses kvartalis languses, peegeldades investeeringute kasvu aeglustumist.

I kvartalis majanduse kasvutempo aeglustus

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 1%. Suurimaks majanduskasvu eestvedajaks oli I kvartalis info ja