Uudiste arhiiv

 

Statistika: Langev töötusemäär kergitab kinnisvaratehingutee arvu

Tööpuudus ja töötute arv liiguvad vaikselt allapoole. Tööpuudus on oluline kindlustunnet mõjutav tegur. See omakorda annab olulise mõju inimeste valmidusele kinnisvaraturul osaleda. 2012. a. II kvartalis oli Eestis statistikaameti andmetel 71 000 töötut, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja.

Statistika: ehitushinnaindeks kasvas aastaga 4,6%

Ehitushinnaindeks näitab Statistikaameti andmetel endiselt tõusu. 2012. a. II kvartalis oli ehitushinnaindeks aastatagusest 4,6% kõrgemal. Teist kvartalit järjest oli ehitushinnaindeksi tõusu kõige enam mõjutamas ehitusmasinate komponent, mis aastaga kallines 7,2%. Traditsiooniliselt ehitushinnaindeksit kõige enam mõjutav tööjõukomponent kallines Statistikaameti andmetel aastaga

Ehitusturg kahandab uusarenduste turul valikuvõimalusi

Viimasel ajal on ilmunud mitmeid arvamuslugusid, kus mainitakse uute korterelamute defitsiiti. Ka Domus Kinnisvara analüüsid näitavad, et uusi korterelamuid on pakkumises vähem kui võiks, sest vastav nõudlus on olemas. Üks põhjus, millele ebapiisava pakkumise puhul viidatakse, on kõrge ehitushind, mille

Statistika: Kinnisvarainvesteeringud kasvasid aastaga 24%

2012. aasta I kvartalis tegid Eesti ettevõtted statistikaameti andmetel põhivarainvesteeringuid 506 miljoni euro väärtuses. Neist investeeringutest alla kolmandiku ehk 144 miljoni euro väärtuses kulus kinnisvaraga seonduvateks investeeringuteks – hoonete ja rajatiste soetamine, ehitamine, remont ja maa soetamine. Kogu põhivarainvesteeringute maht

Tõnu Toompark: Madal euribor säästab eestlastele 130-250 miljonit eurot aastas

Ülimadala euribori tõttu säästavad eestlased aastas iga laenu kohta 840-1600 eurot. Tänane eluasemelaenude turg on toonud laenuvõtjaid rõõmustava ülimadala euribori. See on omakorda viinud kõigi aegade madalaima eluasemelaenude intressimäärani ja seda isegi vaatamata riskimarginaali tõusule. Võrreldes euribori ajaloolise keskmise tasemega

Statistika: eluruume lisandus aastatagusega võrreldes 0,4%

Statistikaameti andmetel moodustas  2012. aastal eluruumide uusehitus 0,40% kogu eluruumide arvust. Eluruumide pindalast moodustas uute kasutusloa saanud eluruumide arv 0,68%. Nõutav eluruumide taastootmine, mis kataks ära elamufondi amortiseerumise on 1% elamufondist. 1-protsendiline eluruumide uusehitus võtaks arvesse, et eluruumide kvaliteeti saab

Statistika: Eluruumide arv kasvas aastaga 0,29%

Eesti eluruumide arv kasvas statistikaameti andmetel 2012. a. alguseks 657 800 eluruumini kogupindalaga 40,53 miljonit ruutmeetrit. Aastaga suurenes eluruumide arv 0,29 ja eluruumide pindala 0,52 protsenti. Ühe Eesti elaniku kohta on rahvaloenduse esialgseid andmeid mittearvestades 30,3 ruutmeetrit elamispinda. 10 aastat

Statistika: Ehitustööde rahaline maht kasvas aastaga 34%

Eesti ehitusettevõtted tegid statistikaameti andmetel 2012. a. I kvartalis ehitustöid 503 miljoni euro väärtuses. Sellest 355 miljoni euro väärtuses olid ehitustööd omal jõul. Need on ehitustööd, mis ei arvesta allhankeid. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas omal jõul tehtud ehitustööde maht 34%

Statistika: ehitusmahuindeks tõusis aastaga 28%

Ehitusmahuindeks näitas statistikaameti andmetel 2012. aasta I kvartalis 84 punkti. Samas suurusjärgus oli ehitustööde mahuindeks 2009. aasta keskmisena. Aastataguse ajaga võrreldes on ehitustööde maht siiski tõusnud 28%. Ehitusmahuindeks on olnud kasvus viimased viis kvartalit ja kasvunumbrid on olnud valdavalt 30-40%

Tõnu Toompark: Elamispindade kvaliteet käib alla

Eesti inimestel ei ole raha, et säästa, sest kokkuhoid eeldab esmase investeeringu tegemist. Eluasemeid tuleb Eestis turule liiga vähe. Uute elamute lisandumise määr võrreldes olemasoleva elamufondiga peaks olema vähemalt 0,8-1,0%. Meil on see aga ainult 0,4-0,6%. Elamispindadest enamus lisandub Tallinnas,

Statistika: 28% uute mitteeluhoonete pinnast asub Tallinnas ja Harjumaal

Ei ole vast üllatus, et statistikaameti numbrite alusel asub enamus kasutusloa saanud mitteeluruumidest Harju maakonnas. 2011. a. sai kogu Eestis kasutusloa kokku 720 mitteeluruumi, millest 18% ehk 128 asub Tallinnas ja Harjumaal. Valminud mitteeluhoonete pinnast asub Tallinnas ja Harjumaal koguni

Statistika: 50% uutest eluruumidest on 2- ja 3-toalised korterid

50% kasutusse lubatud eluruumidest on statistikaameti andmetel 2- ja 3-toalised korterid. Valminud 1-toaliste korterite osakaal on järjest kahanenud – neid valmis kõigest 6%. Näiteks 2006. aastal oli valminud eluruumidest 1-toalisi isegi 14%. Eluruumide struktuursete muutuste taga on majandus- ja kinnisvarakriis.

Statistika: ehitustööde maht kasvas aastaga 31%

Eesti ehitusettevõtete 2011. a. ehitustööde maht oli statistikaameti andmetel 2,4 miljardit eurot, sellest 1,7 ehitustööd omal jõul. Omal jõul tehtud tööde maht kasvas aastaga 31%. Sellele eelnes kolm aastat, mil ehitustööde maht vähenes. Ehitustööde mahu tipp oli 2006. a., mil

Statistika: ehitusmahud kasvasid aastaga 40%

Ehitusmahuindeks näitab püsivat kasvu. Seda isegi vaatamata etteheidetele, et ehitushind on tõusnud juba liiga kõrgele tasemele, mis ehitusteenuse tellijatele üle jõu käib. Aastataguse ajaga võrreldes olid 2011. a. viimase kvartali ehitusmahud statistikaameti andmetel aastatagusest koguni 40% kõrgemal. Tegemist oli neljanda

Statistika: kinnisvarainvesteeringud jäävad 2009. aastale alla

Eesti ettevõtted tegid statistikaameti andmetel 2011. a. jooksul põhivarainvesteeringuid 2,3 miljardi euro väärtuses. Tegemist on sama suure näitajaga, kui näiteks 2008. a. Põhivarainvesteeringutest üle kolmandiku ehk 846 miljonit eurot läks kinnisvarainvesteeringuteks ehk hoonete-rajatiste ehitamiseks või soetamiseks ning maa soetamiseks. 2009.