Statistikaameti andmetel tõusid hinnad novembris aasta võrdluses 4%, kuid oktoobriga võrreldes hinnatase ei muutunud. Mootorikütused odavnesid novembris eelmise kuuga võrreldes 5%, tasakaalustades suures osas toiduainete hinnatõusu. Ka alusinflatsioon jätkas aeglustumist, seda nii kaupade kui ka teenuste vallas. Ebakindluse suurenemine on…
Statistikaameti teatel langes Eesti hinnatase oktoobris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsendi võrra. Viimase poole aasta jooksul pole üldine hinnatase Eestis sisuliselt muutunud. Aastavõrdluses kiirenes hinnakasv oktoobris siiski 4,9 protsendini, sest mullu oktoobris rakendus energiahindade kompenseerimine. Hooajalistel põhjustel on sügiskuudele tavaliselt…
Statistikaameti teatel aeglustus hinnakasv septembris 4,2%ni. Viimati oli aastane hinnakasv nii aeglane 2021. aasta juunis. Toiduained kallinesid aastaga 9%, energiahinnad odavnesid 9,9%, aga alusinflatsioon (tööstuskaubad ja teenused) ulatus 6,4%ni. Augustiga võrreldes jäi üldine hinnatase septembris samaks ning suurimad hinnamuutused leidsid…
Juulis odavnes tarbijate ostukorv 0,6% ning aastatagusega võrreldes aeglustus hinnatõus 6,4%ni. Juuniga võrreldes odavnesid nii energia, toidukaubad kui ka tööstuskaubad. Suurimat hinnalangust põhjustas maagaasi ja soojusenergia odavnemine, vastavalt 22% ja 6%. Toiduainete hinnad odavnesid juulis eelmise kuuga võrreldes 0,9% ning…
Statistikaameti andmetel jätkus aprillis aastavõrdluses hinnakasvu aeglustumine, mis ulatus 13,5%ni. Eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 2%. Sellest peamise osa andis kahe kaubagrupi – elektri ja soojusenergia – kallinemine. Samal ajal odavnesid nii maagaas kui ka mootorikütused. Hinnasurve nõrgenemist on olnud…
Jaanuaris tõusid tarbijahinnad statistikaameti andmetel aastaga 18,6% protsenti. Jaanuari hinnakasv kajastab valdavalt eelmise aasta esimeses pooles toimunud hindade hüppelist tõusu, alates mullu augustist on tarbijakorvi hinnatase püsinud enam-vähem muutumatuna. Toiduainete aastane hinnakasv ulatus jaanuaris 24%ni. Uusi hinnasurveid põhjustas lihatoodete kallinemine,…
Statistikaameti andmetel langesid tarbijahinnad oktoobris võrreldes septembriga 1,1%. Aastataguse ajaga võrreldes aeglustus hinnakasv 22,5%ni. Hinnatõusu pidurdumise põhjus oli eelkõige energiahindade odavnemine, mis alanesid oktoobris kuuga rohkem kui kümnendiku võrra. Energiahinnad odavnesid muu hulgas seetõttu, et jõustusid valitsuse meetmed energiahindade osaliseks…
Hinnakasv aeglustus septembris aastavõrdluses 23,7%ni. Selle põhjustas peamiselt elektrihindade odavnemine. Need on viimastel kuudel olnud väga heitlikud. Kui augustis tõusis elektri hind Balti riikides rekordkõrgele tasemele, siis septembris leidis aset järsk hinnalangus. Tarbijate jaoks odavnes elekter kuuga 16% ja see…
Statistikaameti andmetel jätkus mais kiire hinnatõus, mis ulatus aastavõrdluses 20 protsendini. Eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,9%. Suurima mõjuga oli elektri ja mootorikütuste kallinemine. Elektri puhul pole toimunud hooajalist hinnalangust ja selle börsihind on muutunud väga heitlikuks. Nafta maailmaturuhinna tõus…
2022. aasta aprillis tõusid tarbijahinnad aastavõrdluses keskmiselt 18,8%. Märtsiga võrreldes tõusid hinnad keskmiselt 3,5%. Hinnakasvu kiirenemise üheks põhjuseks oli energiahindade tõusu mõju leevendamiseks mõeldud toetuste lõpetamine märtsikuus. Maagaas kallines seetõttu kuuga 87%, soojusenergia 58% ja elekter 29%. Energiahinnad andsid aprillis…
Tarbijate ostukorv kallines märtsis aastaga 15,2%. Hinnakasvu panustasid enim energiahinnad, mis kallinesid aastavõrdluses 54%. Elektri- ja gaasihinnad tõusid ligikaudu 70%, seda isegi vaatamata valitsuse kehtestatud hinnapiirile. Mootorikütuste hinnakasv ulatus märtsis 44%ni, sest Venemaa naftaekspordi vähenemist ei ole maailmaturul suudetud täiel…
Tarbija ostukorv kallines veebruaris aastaga 12%. Energia hinnakasv ulatus 36%ni, toiduainete hinnad tõusid 11% ning tarbekaupade ja teenuste hinnad 6,3%. Sõja puhkemine Ukrainas suurendab pingeid toormeturgudel. Eelkõige on see mõjutanud maagaasi ja sellest toodetava elektri hinda. Majanduses on senini olnud…
Eesti hinnakasv on püsinud euroala keskmisest kiirem peamiselt energiahindade ja toiduainete kallinemise tõttu. Statistikaameti teatel tõusid Eesti tarbijahinnad jaanuaris aastavõrdluses 11,3 protsenti. Euroala riikide keskmine hinnakasv ulatus samal ajal hinnanguliselt 5,1 protsendini. Valitsuse seatud hinnalagi kodumajapidamiste osadele energiahindadele pidurdas hinnakasvu…
Statistikaameti andmetel kasvasid tarbijahinnad eelmise aasta detsembris aastatagusega võrreldes 12,2%. 2021. aasta keskmine hinnakasv ulatus 4,6%ni. Detsembri hinnakasv oli viimase kahekümne aasta kiireim. Hinnakasv on olnud kiire nii kaupade kui ka teenuste segmendis. Pool kogu tarbijakorvi kallinemisest tulenes aga energiast…
Novembris ulatus aastane hinnakasv 8,8%ni, eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,8%. Eesti hinnakasv on sel aastal muutunud järjest kiiremaks ja laiapõhjalisemaks ning hõlmab nüüd lisaks energiahindadele ja tööstuskaupadele toiduaineid. Elukalliduse tõusu põhjustas siiski kõige enam energiakandjate hinnatõus ― elektri, gaasi…
Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!
