Statistikaameti andmetel püsis hinnakasv Eestis juulis teist kuud järjest aeglane, ulatudes aasta võrdluses 2,2%ni. Euroala keskmine hinnakasv on samal ajal püsinud 3% läheduses ning euroala riikidest oli Eesti hinnakasv juulis kõige aeglasem. Varem on seda juhtunud vaid korra – 2020. aastal koroonakriisi alguses. Eelneva kuuga võrreldes tõusis hinnatase 0,5 protsendipunkti, mis tuli prügiveo, veeteenuste ning üüri kallinemisest.
Hinnakasvu aeglustumise on peamiselt tinginud toiduainete odavnemine. Juulis oli tarbijate toidukorv isegi 1,6% odavam kui aasta varem. Enim on odavnenud või ja piimatooted. Euroala toiduhindadega võrreldes on suuremad erinevused hooajaliste toiduainete hindades: Eestis on tänavu eriti märgatavalt odavnenud puu- ja köögiviljad. Juulis olid puuviljade ja köögiviljade hinnad vastavalt 11% ja 4% väiksemad kui aasta eest, samal ajal kui euroalal need hinnad tõusid. Erinevus võib osaliselt tulla tänavustest soodsamatest ilmaoludest Balti riikides ja Poolas. Hilissuvel ja sügisel selgub, kui suurt kahju on tekitanud põud Lõuna-Euroopa põllumajandussaagile. Ebasoodsate ilmaolude ja kallinevate sisendihindade mõju võib tarbijahindadesse tugevamalt kanduda selle aasta lõpus ja järgmise aasta alguses.
Energiahindadest avaldas juulis enim mõju elektri hinna 4% odavnemine juuniga võrreldes. Soome odav tuumaelekter aitas tuua Eesti elektri börsihinna 44 euroni megavatt-tunni kohta, samal ajal kui Kesk-Euroopa riikides kerkis elektri hind kuumalaine tõttu 100–150 euroni megavatt-tunni kohta. Ka august on Eestis alanud väga soodsate elektrihindadega. Sügiskuudel võivad aga Põhjamaade madalad veetasemed ja elektrijaamade hooldusremondid põhjustada hinnatõusu.
Nafta hind kõikus juulis 70–100 dollari vahemikus barreli kohta. Heitlikud kütusehinnad mõjutavad kõige vahetumalt transporditeenuste hindu, kuna veonduses ulatub kütuse osakaal neljandikuni ettevõtete kogukuludest.
Peale ilmast tingitud ajutiste tegurite on Eesti hinnakasvu teiste euroala riikidega võrreldes tagasi hoidnud ka pikemat aega kestnud hinnalangus riidekaubanduses ja kindlustuses. Riiete odavnemine võib olla suures osas tingitud impordihindadest, sest jaekaubanduse juurdehindlused püsivad märkimisväärsed. Ka kindlustuses on konkurents sundinud ettevõtteid leidma võimalusi, kuidas hindu langetada.
Eesti Pank prognoosib käesolevaks aastaks hinnakasvu 3,4%.
