Värske suur elamispindade turuülevaade vaatab 2023. a suviseid kõige olulisemaid elamispindade turu näitajaid. Mis on majanduskeskkonna mõju elamispindade turule? Kas majanduslangus lööb kinnisvaraturul jalad alt? Kuidas toimib laenuturg? Mis on intressimäära tõusu mõju elamispindade turule? Kas korteriturul tehinguid tehakse? Kas…
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduse üldine olukord rahuldav, kuid kriiside tõttu on tegevusalade seis eripalgeline. Lisaks on majanduse olukorra pilt väga erinev sõltuvalt sellest, kas majanduskasvu puhul arvestada hinnatõusu mõju või mitte. Eurodes mõõdetuna (SKP jooksevhinnas) on…
Ostujõud elamispindade turul on tugevnemas Tänavu maikuus tehti Eesti korteriturul kokku 2192 ostu-müügitehingut, mida oli 19% vähem kui möödunud aasta samal perioodil, kuid siiski 33% enam kui eelmisel kuul. Turuaktiivsuse kasvu taga olid siiski sealjuures suuresti Tartu ja Tallinn eesotsas…
Sissetulekute piirkondlikku ebavõrdsust peetakse negatiivseks nähtuseks, kuid muresid võib tekitada ka majanduslanguse ebaühtlane jagunemine. Esialgsed andmed näitavad, et Eestis on selline oht olemas. Nii värske ettevõtete kiirstatistika, möödunud kvartali SKP, aga ka teised hiljutised ülevaated nii jaekaubanduse, ehitusmahu, kui ka…
2023. a suve hakul on elamispindade hinnad kraadi võrra kõrgemal, kui aasta esimeses kvartalis. Kas elamispindade hinnapõhi on seega juba selja taga? Või on see alles ees, sest intressimäärad kerkivad ja tööjõuturule ennustatakse pigem negatiivseid stsenaariume? Neid ja muidki olulisi…
Pealinna korterite taskukohasuse langus aasta esimeses kvartalis ootuspäraselt süvenes, kuna intressimäärade tõus suurendab laenukulusid. Samas on korteriturul eelnevatel aastatel toimunud kiire hinnakasv, mis on korterite hinna ja palga suhet oluliselt halvendanud. Eelmise aasta ülemäärane nõudlus korteriturul on asendunud ettevaatlikkusega ning…
Kohalikud omavalitsused on mures, kuna 2024. aastal rakenduvad maamaksu muudatused, mis võtavad aluseks 2022. aasta maade ümberhindamise tulemused. Juba on jutuks olnud uued muudatused, millega soovitakse anda omavalitsustele uusi võimalusi maamaksu reguleerimiseks. Õhus on maaomanike hirmu kasvava maamaksu pärast. Kas…
Kui inflatsiooni põhinäitaja ehk aastane hinnakasv püsib endiselt talumatult kõrge, siis lühemas vaates on hinnakasv pidurdunud. Mais olid tarbijahinnad möödunud aasta sama kuuga võrreldes 11,3% kõrgemad, kuid aprilliga võrreldes püsisid samal tasemel. Üldse on tarbijahinnad viimase üheksa kuu jooksul kasvanud…
Tarbijahindade aastakasv ulatus statistikaameti teatel mais 11,3%ni. Energia, toiduainete ja tööstuskaupade hinnatõus jätkas aeglustumist, kuid samas kallinesid kiirenevas tempos mitmed teenused. Energiahindade aastakasv pidurdus mais 3%ni. Maagaas ja mootorikütused odavnesid aastaga vastavalt 43% ja 14%, kuid soojusenergia hind oli jätkuvalt…
Mais kasvasid hinnad eelmise aasta sama ajaga võrreldes 11 protsenti. Eelmise kuuga võrreldes hinnatase ei muutunud. Hinnatõusu tempo osas on Eesti liikunud Euroopa esikolmikust esikolmandikku. Hinnatõus on siiski ligi kaks korda kiirem kui euroalal tervikuna. Kuna euroala inflatsioon on endiselt…
Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta maiga 11,3%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 11,1% ja teenused 11,5% kallimad. Statistikaameti tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas mais tarbijahinnaindeksit eelmise aasta maiga võrreldes enim toidu…
Eestis jäi tarbijahindade kasvu tipp möödunud aasta augustisse. Kui möödunud aastal kasvasid hinnad keskmiselt veidi üle 19%, siis augustiga ehk viimase kaheksa kuu võrdluses on tõus olnud vaid 4%. Kiiresti on alla tulnud energia- ja metallide hinnad ning leevenenud on…
2023 I kvartalis alustati statistikaameti andmetel Eestis 290 üksik-, kaksik- ja ridaelamu ning 35 korterelamu ehitamisega. Ehitusse läinud üksik-, kaksik- ja ridaelamutes oli 449 eluruumi ning korterelamutes 816 eluruumi. Eluruumide ehitamisega alustamine on alates 2021. a tipust liikunud vähenemise suunas.…
Kui eelmisel aastal suurenes Eesti mittefinantsettevõtete käive aastases võrdluses 28 protsenti, siis selle aasta esimeses kvartalis aeglustus see vaid 6 protsendini. Käibekasvu aeglustumine algas juba eelmise aasta teisel poolel. Selle põhjuseks on nõudluse nõrgenemine ja hinnakasvu taandumine. Vaatamata ettevõtete käibe…
Keskmise palga kasv kiirenes esimeses kvartalis 13 protsendini. Palgakasv oli keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline. Palgatõus kiirenes avaliku sektori töötasude märgatava tõusu tõttu. Palgataset kergitas ka alampalga märgatav tõus. Miinimumpalk mõjutab otseselt väikest hulka töötajaid, aga survestab palku tõstma…
