Majanduslanguse taustal kasvab sisemajanduse kogutoodangu (SKP) rahaline maht endiselt kiiresti. Tegevusalade käekäiku mõjutavad nii energiakriis kui välisturistide tagasitulek. Säästude kasutamisest ei piisa tarbimise taseme hoidmiseks. Kuigi Eesti sisemajanduse kogutoodangu languseks mõõdeti kolmandas kvartalis 2,4 protsenti, kasvas majanduse rahaline maht aastaga…
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot. Jooksevhindades suurenes SKP 13,9%, kuid sarnaselt aasta esimesele poolele on peamiselt kasvanud hinnad. Hinnamõjusid kõrvale jättes näitasid langust nii maksulaekumine…
Me ootasime küll kolmandas kvartalis SKP vähenemist nii aastases kui kvartali võrdluses, kuid 2,4% langus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli oodatust nõrgem tulemus. Teise kvartaliga võrreldes vähenes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,8%. Kuna SKP oli kvartali võrdluses languses juba teist…
Tarbijate kindlustunne püsis novembris väga madal ja kindlustunde indikaator oli –36 (oktoobris –38, aasta tagasi novembris –12, pikaajaline keskmine –8). 59% perede majanduslik olukord on viimase aasta jooksul halvenenud ja 51% hinnangul halvenemine jätkub ka lähema 12 kuu jooksul. Säästa…
Keskmine palk tõusis aastaga 8 protsendi võrra. Palgad tõusid üle kümne protsendi avalikus halduses, töötlevas tööstuses ja põllumajanduses. Palgakasv oli tagasihoidlikum valdkondades, kus aasta tagasi toimus töötasudes suurem hüpe: ehituses, panganduses, kinnisvaras ja meelelahutuses. Palgakasvu taga on tööjõupuudus, alampalga tõus…
Kolmandas kvartalis keskmise palga kasv statistikameti andmetel aeglustus. Kui teises kvartalis oli palgakasv mullusega võrreldes 10,1%, siis kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 8,1%. Palgakasvu aeglustumise taga oli erasektor – peamiselt tööstus ja ehitus. Maksu- ja tolliameti andmed näitasid, et keskmine deklareeritud…
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta kolmandas kvartalis 1679 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Reaalpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1279 eurot, mis oli 12,7% väiksem kui eelmise aasta samal ajal. Reaalpalga arvutamisel võetakse arvesse…
Eesti suurima kodanikuühenduse ja koduomanike huvide kaitsja Eesti Omanike Keskliidu üldkoosolek valis EOKLi esimeheks Andry Krassi. Liidu juhatuse liikmeteks valiti Priidu Pärna, Tõnu Toompark, Tuulikki Laesson, Ott Rätsep ja Indrek Veso. Lisaks valis üldkoosolek volikogu, kuhu kuulub 22 tippasjatundjat energeetika-,…
2022. a sügis-talvel ei ole Venemaa terrorisõda Ukrainas lõppenud. Eestis ootame talvelt majanduslangust, intressimäärad on väga kiiresti üles läinud. Õnneks vähemalt on elektrihinna kontrolli alla saanud. Kuidas käitub selles kontekstis Eesti/Tallinna elamispindade turg? 2022. a suur sügis-talvine elamispindade turuülevaade vaatab…
Kuigi Eestis jäi tõenäoliselt tarbijahindade kasvu tipp augustisse, püsib inflatsioon lähiajal väga kõrge. Swedbanki hinnangul tuleb selle aasta keskmiseks hinnakasvuks ligi 19% ja järgmisel aastal 9%, mis on samuti väga kiire tempo. Juba järgmise aasta teises kvartalis peaksime nägema ühekohalist…
Baltikumi ja Põhjamaade kinnisvaraturg seisab silmitsi täiesti erineva finantsturuga võrreldes viimast 20 aastat – intressimäärad tõusevad, inflatsioon on kõrge, tootlusvajadused tõusevad ja energiakulud kasvavad. Sellele vaatamata on ärikinnisvaraturul endiselt kõrge aktiivsus ning Põhjamaades on oodata jätkuvalt ka 2022. aastal rohkelt…
Magalapiirkondade tüüpkorterite turg peegeldab esmast hinnalanguse algust Käesoleva aasta oktoobris müüdi Eestis kokku 1771 korterit, mida oli 8,9% vähem kui septembris ning koguni 33% vähem kui 2021. aasta oktoobris. Turuaktiivsuse langus oli sealjuures suhteliselt ootuspärane, kuna juba septembris võis märgata,…
Kõrgete energiahindade kompenseerimise meetmed ja universaalteenuse kehtestamine võimaldasid tarbijahindadel oktoobris kuulises võrdluses langeda 1,1 protsenti, aasta varasemaga võrreldes pidurdus hinnatõus 22,5 protsendini. Euroalal jätkus inflatsiooni kiirenemine, ulatudes esialgsel hinnangul 10,7 protsendini. Kuna elektri ja gaasi börsihinnad on suvekuudel saavutatud kõrgtasemelt…
Statistikaameti andmetel langesid tarbijahinnad oktoobris võrreldes septembriga 1,1%. Aastataguse ajaga võrreldes aeglustus hinnakasv 22,5%ni. Hinnatõusu pidurdumise põhjus oli eelkõige energiahindade odavnemine, mis alanesid oktoobris kuuga rohkem kui kümnendiku võrra. Energiahinnad odavnesid muu hulgas seetõttu, et jõustusid valitsuse meetmed energiahindade osaliseks…
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 1,1% ning tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 22,5%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 20,5% ja teenused 26,4% kallimad. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid 2021. aasta oktoobriga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim eluasemega seotud hinnamuutused,…
