Uudiste arhiiv

 

Tarbijahinnaindeksit mõjutas märtsis enim transport

Statistikaamet

07.04.2016 on parandatud 07.04.2016 avaldatud pressiteadet “Tarbijahinnaindeksit mõjutas märtsis enim transport”. Palume lugeda õigeks punasega märgitud andmed. Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga -0,2%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2015. aasta märtsiga võrreldes

Märtsis oli hinnalangus selle aasta väikseim

Eesti Pank

Hinnatase langes aasta võrdluses peamiselt energia odavnemise tõttu Tööstuskaupade hinnakasv püsib tagasihoidlik nii tooraine madalate hindade kui ka väikese majandusaktiivsuse tõttu Toiduainete hinnatõusus kajastub alkoholiaktsiisi suurenemine Eesti kahe aasta inflatsiooni ootused on küsitluste põhjal püsinud suhteliselt stabiilsed Statistikaameti andmetel oli

Eesti majanduskasv oli 2015. aastal viimase kuue aasta aeglaseim

Eesti Pank

Majapidamiste reaalne sissetulek ja ettevõtete müük koduturul on kiiresti kasvanud, kuid kaubaeksport väheneb endiselt Ettevõtete kasumite mitu aastat kestnud vähenemine viitab, et majandus peab kohanema kas tootlikkuse kiirema kasvu või palgakasvu aeglustumise kaudu Euroopa Keskpanga rahapoliitilised otsused hoiavad investeeringute rahastamistingimused

Eksport kiirendab edaspidi Eesti majanduskasvu

Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 2 protsenti ja 2017. aastal 3 protsenti. Majanduskasvu kiirenemise alus on Eesti ettevõtete ootuste järgi kasvama hakkav eksport naabermaadesse. Sel aastal püsib prognoosi järgi palkade tõus kiire. Kuna inimeste tarbimisjulgus pole

Teeme selle selgeks: kes peab maksma üüritehingu maakleritasu?

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Ikka ja jälletekitab konflikti küsimus, kes peab maksma üüritehingu maakleritasu. Üürnikud argumenteerivad, et võlaõigusseadus paneb maakleritasu maksmise maakleriteenuse tellija ehk üürileandja kohustuseks. Üürileandjad viitavad seaduses lubatud kokkuleppe võimalusele ja sellele, et tõe kriteerium on praktika ehk maakleritasu maksku siiski üürnik, sest

Kas raha hakatakse jagama helikopterilt?

SEB Pank

10. märtsil andis Euroopa Keskpank teada järjekordsetest sammudest rahapoliitika lõdvendamisel. Intressimäärade langemine veelgi sügavamale miinuspoolele ja varaostuprogrammi laiendamine võib küll olla majandusteoreetiliselt õige, kuid selle võime nõudlust parandada on tegelikkuses oluliselt piiratum. Euroopa majandusele ei leidu käivitajat Euroopat ja ka

Olukord majanduses on soosinud töövõtjaid

SEB Pank

Eesti majanduse käekäik on viimastel aegadel olnud vastuoluline. Tavainimese seisukohast on põhjust rõõmustada – tööhõive püsib kõrge, keskmine palk kasvab kiires tempos ja hinnad kallinemise asemel odavnevad. Ettevõtete jaoks on olukord muutnud aga pingeliseks – müük väheneb, konkurents tiheneb ja

Nõrk välisnõudlus pärssis neljanda kvartali majanduskasvu

Rahandusministeerium

Eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti täpsustatud hinnangul aastases võrdluses 0,7 protsenti. 2015. aasta kokkuvõttes kasvas majandus 1,1 protsenti. Majanduskasv aeglustus 2014. aastaga võrreldes oluliselt, mille peamine põhjus oli nõrk välisnõudlus. Tänavu aasta alguses võib oodata

Swedbank: Tallinna korterite hinnad on stabiliseerumas

Swedbank

Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes neljandas kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega. Pealinlaste netopalk kasvas neljandas kvartalis aastaga 6,6% ning ületas jätkuvalt korterite hinnakasvu. Tallinna korterite hinnad on stabiliseerumas, mis vastab meie ootustele. 2015. aasta neljandas kvartalis aeglustus nii

Swedbank: Hindade langus vastas meie ootustele

Swedbank

Eesti tarbijahinnaindeks alanes veebruaris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,5%. Hinnaindeksit mõjutas kõige rohkem tavapäraselt energia hinna langus. Elekter, soojusenergia ja küte odavnesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7% ja mootorikütused 10%.Toornafta oli eurodes arvestatuna maailmaturul veebruaris eelmise aasta sama

Eluasemekulu langes aastaga 3,2%

Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -0,5%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2015. aasta veebruariga võrreldes 0,3% ja teenused 0,7% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta veebruariga võrreldes langenud 2,7%

SEB nädalakommentaar: palgakasv sunnib ettevõtted efektiivsust otsima

SEB Pank

Täna avaldatud keskmise palga statistika 2015. aasta kohta tõendab, et töötava inimese jaoks oli eelmine aasta tõepoolest soodne. Kahjuks ei kasvanud inimeste sissetulekud kooskõlas ettevõtlussektori tuludega, mistõttu on tõenäoline, et palgakasv suurendab mõnevõrra töötust. Palgakasv jätkub Äsja avaldatud statistika keskmise

Palgatõus on aeglustunud, kuid on siiski tempokam kui tootlikkuse kasv

Eesti Pank

Keskmise brutopalga tõus 2015. aasta viimases kvartalis veidi aeglustus, kuid oli siiski kiirem kui tootlikkuse edenemine Keskmine netopalk kerkis 2015. aastal ligikaudu 1,5 protsendipunkti võrra kiiremini kui brutopalk, tänu tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse määra alandamisele 2015. aastal tõusis keskmine palk kõige

Keskmine brutokuupalk oli mullu 1065 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aastal 1065 eurot ja brutotunnipalk 6,51 eurot, teatab Statistikaamet. 2014. aastaga võrreldes tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk 6,0%. Brutokuupalk oli kõrgeim IV kvartalis. Kui 2014. aastal oli brutokuupalga aastakasv 5,9%, siis 2015. aastal püsis

Eesti kortermajade renoveerimistoetus saab Euroopas kiita

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYL

Euroopa Komisjoni regionaalvaldkonna ajakiri Panorama kirjutas ühtekuuluvuspoliitika fondide investeeringutest säästvasse  energiamajandusse, tuues energiatõhususe tõstmise näitena esile Eesti  korterelamute renoveerimistoetuse. Investeeringuid energiatõhususe  tõstmisse nimetab ühe prioriteedina oma intervjuus ka rahandusminister. “Euroopa üheks prioriteediks on vastutustundlik eluasemepoliitika, mis  tuleb kiirelt viia vastavusse