Olukord majanduses on soosinud töövõtjaid

SEB PankEesti majanduse käekäik on viimastel aegadel olnud vastuoluline. Tavainimese seisukohast on põhjust rõõmustada – tööhõive püsib kõrge, keskmine palk kasvab kiires tempos ja hinnad kallinemise asemel odavnevad. Ettevõtete jaoks on olukord muutnud aga pingeliseks – müük väheneb, konkurents tiheneb ja töötajate palganõudmistele on aina raskem katteallikat leida.

Töötajate vaatenurgast oli 2015. aasta üks aegade parimaid. Osakaaluna tööealisest elanikkonnast ei ole Eestis varem tööhõive nii kõrge olnud – 65 protsenti. Töötuse määr kahanes eelmisel aastal 6,2 protsendini, Harju ja Saare maakonnas lausa 5 protsendini. Et uute töötajate värbamine vaba tööjõu puudumise tõttu aina raskemaks muutus, olid tööandjad vastutulelikud palganõudmiste täitmisel. Keskmine palk kasvas eelmisel aastal 6 protsenti jõudes 1065 euroni. Seejuures oli palgakasv laialdane, puudutades ka mitmeid tegevusalasid, kus palgatase on riigi keskmisest madalam. Võrdluseks – lõunanaabrite juures Lätis oli keskmine palk 2015. aastal vaid 818 eurot.

Kui töötajate jaoks oli aasta edukas, siis tööandjate jaoks pigem mitte. Ettevõtete müügitulu kahanes 2015. aastal eelmise aastaga võrreldes 2,5 protsenti, kasumid 4 protsenti. Kahjuks ei saa öelda, et halva tulemuse tõi mõni üksik sektor. Suurtest tegevusaladest vähenes müük transpordisektoris ja laonduses. Kauba¬vahendusega seotud tegevusalade jaoks põhjustas raskusi Venemaa majanduskriis. Tooraine¬ekspordist sõltuval Venemaal on nafta püsivalt madal hind ja Lääne kehtestatud sanktsioonid tarbimist tugevalt piiranud. Eesti eksport Venemaa suunal vähenes eelmisel aastal 35 protsenti. Küll tuleb tähele panna, et peamiselt on Venemaa-suunalise ekspordi puhul tegemist kauba¬vahendusega. Kohalikku päritolu kaup moodustas eelmisel aastal ekspordist Venemaale vähem kui kolmandiku.

Eesti majanduse käekäiku mõjutab suurel määral ehitusettevõtete olukord. Ehitussektor annab tööd pea kümnendikule kogu Eesti tööjõust ja loob üle 6 protsendi SKP-st. Kahjuks oli 2015. aasta ehituse jaoks kesine. Koos sissetulekute ja sisetarbimise jõudsa kasvuga hoogustus küll elamuehitus, kuid sektorile tervikuna ei suutnud see piisavat positiivset mõju avaldada. Tõeliselt suuri ehitusprojekte saab Eestis endale peamiselt lubada vaid riik, kes kasutab selleks Euroopa Liidu poolt antavaid vahendeid. Kahjuks ei ole struktuurifondide rahastus aga stabiilne, vaid sõltuv nii Brüsseli kui Tallinna bürokraatiamasina pööretest, mis sektori käekäigu küllaltki tsükliliseks muudab. Õnneks tundub, et riiklikud tellimused on sellel aastal suurenemas, mis on ettevõtjate kindlustunnet parandanud.

Majanduse suurt pilti on viimastel aegadel mõjutanud deflatsioon ehk hinnalangus. Kui esmapilgul võiks soodsamate hindade üle rõõmustada, tähendab pikaajaline hinnalangus ka sissetulekute vähenemist ja töökohtade kadu. Eesti tarbijahindasid mõjutasid eelmisel aastal peamiselt välised tegurid – nafta hinna suur kukkumine, kuid ka toiduainehindade alanemine. Hinnalangus rõõmustas ennekõike väiksema sissetulekuga inimesi, kelle kulud küttele, transpordile ja toiduainetele on osakaaluna pere-eelarvest suuremad. Ettevõtlussektoris tegi toorainehindade langus kahju aga nii põllumajanduses kui põlevkivitööstuses. Terav konkurents välisturgudel survestas väljamüügihindasid ka teistes harudes, mille tulemusena alanesid ekspordihinnad eelmisel aastal 4 protsenti. Kuigi sellel aastal peaks inflatsioon taastuma, jääb hinnakasv äärmiselt mõõdukaks.

Eesti majanduse lähitulevik sõltub eelkõige olukorra paranemisest ekspordis. Eksport moodustab Eesti SKP-st 80 protsenti, mis tähendab, et vaid sisetarbimine Eesti majandust pikaajaliselt ei kasvata. Kuigi maailmamajanduse olukord püsib ebakindel, on olukord Eesti peamistel eksporditurgudel varasemast parem. Loodetavasti ei teinud kesine 2015. aasta ettevõtlussektorile liigset kahju ja parem nõudlus muudab positiivsemaks ka Eesti majandusnäitajad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 1 = 6

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uus rakendus- ja kohtupraktika