Uudiste arhiiv

 

Tarbijahinnad langesid viiendat kuud järjest

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris eelmise kuuga võrreldes 0,4%. Aastavõrdluses püsis hinnakasv 1,5% juures, nii nagu oktoobriski. Aeglase inflatsiooni taga on mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Peamine põhjus on vähene inflatsioon väliskeskkonnas, eelkõige imporditava energia odavnemine. Selle tulemusel odavnesid mootorikütused aastavõrdluses

Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutasid novembris enim eluasemekulutused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,4% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 1,5%, teatab Statistikaamet. Nii kuu- kui ka aastamuutust mõjutasid enim eluasemekulutused. Kaubad olid 2012. aasta novembriga võrreldes 0,9% ja teenused 2,5% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt

Statistika: Eluasemekulud on aastaga kerkinud 8 protsenti

Oktoobrikuine tarbijahinnaindeks on statistikaameti andmetel 1,5% aastagatusest kõrgemal. Seejuures on eluasemekulu kerkinud aastaga koguni 8%. Alates 1997. aastast on tarbijakulud võrreldes tänasega kerkinud pea kahekordseks ja eluasemekulud 3,2-kordseks. See tähendab, et eluasemekulude tõus ületab selle aja jooksul üldist tarbijahindade tõusu

III kvartalis keskmise brutokuupalga tõus veidi kiirenes

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta III kvartalis 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot, teatab Statistikaamet. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,8% ja brutotunnipalk 7,1%. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus veidi kiirem kui II kvartalis, kui aastakasv

Kuhu investeerida: kas kinnisvarasse või fondidesse?

Kontol niisama seisva raha väärtus väheneb, kuna tarbijahinnaindeks kasvab Eestis 3–4% aastas, samas kui hoiuste intressimäärad jäävad alla 1%. Samuti on hakanud tõusma nii aktsiate kui ka kinnisvara hinnad. Kuidas raha väärtuse kahanemine ja hindade tõus enda kasuks pöörata? Kuigi

Eluasemekulud kerkisid aastaga 8%

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta oktoobriga 1,5%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2012. aasta oktoobriga võrreldes 0,8% ja teenused 2,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes langenud

Eluasemekulud kasvasid aastaga 8,4%

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta septembris võrreldes augustiga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 2,1%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2012. aasta septembriga võrreldes 1,4% ja teenused 3,2% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes langenud

Statistika: Ehitushinnaindeks kasvas aastaga 5,2 protsenti

Statistikaameti andmetel kasvas ehitushinnaindeks 2013 II kvartalis aastatagusega võrreldes kasvanud 5,2%. Jätkuvalt teeb indeksi kasvu juures ilma tööjõukomponent, mis aastagausega võrreldes on lausa 15% kallimaks muutunud. Erinevate hoonete tüüpide ehitushinnaindeksi kasvus suuri erinevusi ei ole. Nii Eramuindeks, korruselamuindeks, tööstushooneindeks, kui

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid augustis enim eluasemekulutused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta augustis võrreldes juuliga 0,0% ning võrreldes eelmise aasta augustiga 2,9%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2012. aasta augustiga võrreldes 2,3% ja teenused 4,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes jäänud

II kvartalis keskmise kuupalga tõus veidi kiirenes

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta II kvartalis 976 eurot ja brutotunnipalk 5,71 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,5% ja brutotunnipalk 8,1%. Keskmise kuupalga aastakasv oli II kvartalis veidi kiirem kui I kvartalis. Ilma ebaregulaarsete

Eluasemekulutused andsid tarbijahinnaindeksi kogutõusust üle 40%

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta juulis võrreldes juuniga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 3,4%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2012. aasta juuliga võrreldes 3,1% ja teenused 4,0% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud

Statistika: elamispindade hinnaindeks kasvas aastaga 8 protsenti

Statistikaameti eluaseme hinnaindeks näitab 2013 I kvartali seisuga 121,21 punkti, mis on aastatagusest 8% kõrgemal. Seejuures on korterite hinnad aastaga kasvanud 11% ja majade hinnad jäänud samale tasemele, kus need olid aasta varem. Majade tehinguhindade tõusu on tagasi hoidnud oluliselt

Tallinn-Tartu-Pärnu: korterite kiire hinnatõus hakkab aeglustuma

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb korterite hinnatõusu, kuid esimesi märke tehingute arvu vähenemisest. Eesti suuremate keskuste korterituru trendid on olnud positiivsed. Kõrget tehingute arvu ja kasvavat hinnatrendi on toetanud madalad intressimäärad ja kasvavad eluasemelaenude käibed. Siiski

Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutas juunis enim elekter

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta juunis võrreldes maiga 0,5% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 3,8%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2012. aasta juuniga võrreldes 2,6% ja teenused 6,0% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes tõusnud 1,4%

Keskmine palk tõusis mullu kõigil tegevusaladel

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aastal 887 eurot ja brutotunnipalk 5,34 eurot, teatab Statistikaamet. 2011. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 6,0%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2012. aastal 1,7%. Pärast nii 2009. kui ka