Uudiste arhiiv

 

Arco Vara: Välismaalane üüriliseks? Aga muidugi!

Arco Vara

Eestisse õppima ja tööle asuvate välismaalaste arv suureneb iga aastaga, samas tempos kasvab nende vajadus elamispinna järele, eriti Tallinnas ja Tartus. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et juba ammu on aeg jätta umbusklik suhtumine välismaalastesse minevikku. Kui veel kümme aastat

Center Kinnisvara: Kaasomandis kodu ostmine – kas tead ikka kõiki riske?

Center Kinnisvara

Kaasomand tähendab lihtsalt üht lepingut rohkem, selgitab korterimüüja või ka vastutustundetu vahendaja sageli heausksele ostjale. See on aga tõest kaugel, sest teadmatuses ostjat varitseb oht korterist ootamatult ilma jääda ja lisaks kaotada veel hulk rahagi. Üldlevinud on arusaam, et kaasomandi

Rikkaks üüriäris: kas välismaalaselt saab küsida kõrgemat üürihinda?

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Sageli eeldavad üürileandjad, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning nad on valmis maksma kohalikest murumütsiga üürnikest kõrgemat üürihinda.

Üürileandja ABC: kas välismaalane on parem üürnik?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Sageli eeldavad korterite üürileandjad, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning nad on valmis maksma kohalikest kõrgemat üürihinda. Pole harv, kui oodatakse ja loodetakse, et välismaalased on rumalad ega tea kohalikul kinnisvaraturul toimuvast ning usutakse, et seetõttu on välismaalased

Rikkaks üüriäris: kes on parem üürnik – kas kohalik või välismaalane?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Sageli eeldavad üürileandjad, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning nad on valmis maksma kohalikest kõrgemat üürihinda. Pole harv,

Rikkaks üüriäris: Kas välismaalane on kohalikust parem üürnik?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Sageli eeldatakse, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning nad on valmis maksma kohalikest kõrgemat üürihinda. Pole harv, kui

Kaart: vaata kuhu soomlased Tallinnasse kinnisvara ostsid

1Partner Kinnisvara Soome klientide maakleri Christian Ayreri sõnul ostavad soomlased Tallinnas kortereid kolme kohta – Rotermanni ja Maakri ning Vanalinna piirkondadesse. Christian Ayreri sõnul on Eesti ja Tallinn Soome investoritele välisriikidest esimene valik. “Rootsis kinnisvara ei liigu ja sinna pole

Tallinnas tegi mullu iga viienda kinnisvaratehingu välismaalane

Välismaalased tegid 2013. aastal Tallinnas 2331 kinnisvaratehingut, mis veidi rohkem kui aasta tagasi, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat. Kõige rohkem – 22 protsenti kasvas välismaalaste poolt sooritatud tehingute arv Haaberstis. Mustamäel ja Nõmmel kasvas tehingute arv 20 protsenti. Linnaosadest langes välismaalaste tehingute arv Kesklinnas

Rikkaks üüriäris: Kas parem üürnik on kohalik või välismaalane?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Sageli eeldatakse, et välismaalased on kohalikest jõukamad ja nad on valmis maksma kõrgemat üürihinda. Välismaalased ei ole lollid, kes raha vasakule

Üüriäri KKK: Kas parem üürnik on kohalik või välismaalane?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Sageli eeldatakse, et välismaalased on kohalikest jõukamad ja nad on valmis maksma kõrgemat üürihinda. Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad

Soomlased otsivad Tallinna 20 miljoni eest kortereid

1Partner Kinnisvara konsultandi Christian Ayreri sõnul on välismaalaste ja eriti soomlaste huvi Tallinna korterite vastu hüppeliselt kasvanud ning koheselt leiduks ostja 150-le korterile 20 miljoni euro väärtuses. Christian Ayreri sõnul vahendas ettevõte mullu üle 200 pinna välismaalastele ning tänavu on

Välismaalased Eestis 2012. aastal – kes ja kui palju tegelikult kinnisvara ostab?

Möödunudaastane tehingustatistika, mis puudutab teiste riikide residentide tegevust Eesti kinnisvaraturul, näitab, et välismaalaste osakaal on jäänud võrreldes 2011. aastaga samale tasemele. Küll aga on muutumas päritoluriikide osatähtsus – suureneb Venemaa ja väheneb Soome elanikest ostjate hulk. Maa-ameti statistika kohaselt toimus

Statistika: välismaalaste osakaal kinnisvaratehingutes ei ole muutunud

2011. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis 41 885 kinnisvaratehingut. Keskmise tehingu väärtus oli 42 120 eurot, mis on 18% eelmisest aastast kõrgem. Neist tehingutest 24 400 tehingu puhul oli ostjaks Eesti eraisik. 12 000 tehingu puhul oli ostjaks Eesti eraettevõte.

LVM Kinnisvara: välismaalastega viimase hetke tehinguid ei tehta

Suve saabudes (aga ka aasta-aastalt järjest enam muul ajal) kasvab see osa tehingutest, mis on seotud välismaal viibivate klientide ja välismaalastega. Tehingu, kus üks osapooltest on välismaalane või kus on vajalik välismaalt saadetud dokumentide kasutamine, eeldab peaaegu alati tõendit, et

Maamaks on ebaõiglane ja ebavajalik

Maa korraline hindamine, selle turuväärtuse suurenemine ning maksustamishinna tõus on tekitanud meeletul hulgal pahameelt. Emotsioonidest nõretavalt sõimatakse leheveergudel ja internetiportaalides maa hindajaid, maamaksu, ametnike ja kõike sellega seonduvat. Ametnikud võtavad vaiksemal häälel sõna ja arvavad vahest, et ehk oleks mõistlik

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

15.-17.01.2019 Kinnisvara ABC