Uus Maa: Rahapesuskandaalid mõjutasid ka kinnisvaraturgu

Uus MaaÜheks selle aasta Eesti majanduselu märksõnaks on rahapesu, mille tagajärgi saame veel kaua tunda. Paraku jõudis see kõik otsapidi ka kinnisvaraellu, kus löögi alla sattusid välismaalased, kes siin tehinguid soovisid teha.

Nagu teada, hakati rahapesuskandaalide tuules karmistama konto avamise reegleid ning asuti tõsiselt kontrollima finantsvahendite päritolu. Välismaistele kinnisvaraostjatele tähendas see seda, et tuli asuda igakülgselt tõestama, et raha, mida nad siin kasutavad, on aus ja ei pärine kahtlastest allikatest.

Selle tõestamise protsessid on kujunenud aga õige pikaks ning nii on jäänud hulk kinnisvaratehinguid venima. Ainuüksi enda kogemuse põhjal võin öelda, et seesuguseid probleeme esineb korra kuus.

Kontrollitakse kõiki

Suurt vahet ei ole, kas ostuhuvilisest välismaalane tuleb Euroopa majandusruumist ja on mõne liikmesriigi kodanik või on tegu nn kolmandatest riikidest pärinevate isikutega. Kontroll on kõigile ühtlaselt põhjalik ja aeganõudev.

Näiteks tuli Soome Vabariigi kodanikul esitada dokumendid kapitali- ja palgatulu ning dividendide kohta. Kusjuures tegu oli sama isiku enda firmaga. Tehing õnnestus tänu notari paindlikkusele ja mõistmisele ning paberid sai kiirelt korda aetud.

Sarnaseid murekohti saab välja tuua ka müüjate poolelt. Näiteks tekkis Eestis elamisloaga viibival Venemaa kodanikul, kes omas siin kinnisvara, probleeme pangakonto avamisega, mida ta soovis kasutada müügitehingust saadava raha hoiustamiseks. Vastuste ootamised erinevatest pankadest võtsid aega kümnest päevast kahe nädalani. Lõpuks see tal õnnestus, aga peab ütlema, et üldiselt peavad välismaalased siin konto avamist kalliks ja aeganõudvaks protsessiks.

Muide, raha päritolu kontrollimisel ei ole vahet, kui kallis kinnisvara on või milliseid summasid ülekantakse. See kadalipp on läbi tehtud ka 40 000 eurot maksnud objekti puhul.

Kokkuvõtteks, kuigi rahapesurisk on tõsine probleem ning sellega peab tegelema, on suur kontroll tugevalt takistanud ka täiesti ausate investorite rahapaigutusi nii Eesti majandusse kui ka kinnisvarasse. Jääb loota, et järgnevad aastad toovad rahapesu uurimisse selgust ning seeläbi leitakse mõistlik tasakaal kontrolli ja investeeringute tegemise vahel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

58 − 50 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine