Uudiste arhiiv

 

Statistikaamet: Eesti majandus kasvas 5,2% üle koroonaeelse taseme

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 8,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot. Möödunud aasta viimases kvartalis püsis statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul kiire majanduskasv. „Kasv

Statistikaamet: Ehitusmaht suurenes eelmisel aastal 9%

Eesti Statistika

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2021. aastal Eestis ja välisriikides kokku 9% rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 10%. Ehitusettevõtted ehitasid kokku 3,6 miljardi euro eest, sellest hooneid 2,5 miljardi ja rajatisi 1,1 miljardi euro

Hepsor: Hepsor AS-i 2021. aasta 12 kuu ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Hepsor

Hepsor AS-i 2021. aasta 12 kuu ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne Hepsori 2021. majandusaasta konsolideeritud müügitulu ulatus 15 miljoni euroni ja puhaskasumiks kujunes 1,7 miljonit eurot (sh emaettevõtte omanikele kuuluv osa -0,02 miljonit eurot). 2022. aasta käibeks prognoosib ettevõte

Maa-amet: Kinnisvaraturg alustas aastat rahulikult

Maa-amet

Maa-ameti andmetel toimus 2022. aasta jaanuaris kinnisvaraturul 3768 ostu-müügitehingut. Tehinguid oli 2 protsenti vähem kui aasta tagasi jaanuaris ja eelnenud kuuga võrreldes 29 protsenti vähem. Jaanuaris tehti kinnisvaraturul ligi 1500 ostu-müügitehingut vähem kui 2021. aasta detsembris. Samas on aasta alguse

1Partner Kinnisvara: Sakus müüdud vanemate korterite hinnatõus tagasihoidlik

1Partner

„2021. aastal tõusis Saku alevikus müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind 5%, mis jääb aasta varem toimunud 21%-lisele kasvule tugevalt alla,“ kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Anne Pajos Maa-ameti statistikat. Saku kinnisvaraturgu iseloomustas 2021. aastal eelkõige suurem müüdud korterite arv – 2021.

Arco Vara: Lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: jaanuar 2022

Arco Vara

Jaanuaris võis kinnisvaraturul täheldada laiapõhjalist hooajalist turuaktiivsuse langust 2022. aasta esimese kuu jooksul tehti Eesti korteriturul kokku 1810 ostu-müügitehingut. Võrreldes detsembriga vähenes tehingute arv 28% võrra, mida võib küll pidada üsna sügavaks languseks, kuid see on siiski iga-aastaselt üsna tavapärane

EfTEN: Parandusteade: EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus seisuga 31.01.2022

EfTEN Real Estate Fund

EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus (NAV) oli seisuga 31.01.2022 19,2489 eurot, kasvades jaanuari jooksul 0,7%. EPRA aktsia puhasväärtus (EPRA NRV – raamatupidamislik puhasväärtus ilma edasilükkunud tulumaksukohustust ja intressiderivatiivide õiglast väärtust arvestamata) oli 31.01.2022 seisuga 20,40 eurot. EPRA

Merko Ehitus: 2021. aasta 12 kuu ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Merko Ehitus

JUHTKONNA KOMMENTAAR Merko Ehituse müügitulu oli neljandas kvartalis 112,8 miljonit ja puhaskasum 13,9 miljonit eurot. 2021. aasta 12 kuu müügitulu kasvas 7% võrdluses eelmise aastaga 339,4 miljoni euroni ning puhaskasum 27% üle 29 miljoni euroni. Merko on tänavu kolmes Balti

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus seisuga 31.01.2022

EfTEN Real Estate Fund

EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus (NAV) oli seisuga 31.01.2022 19,2489 eurot, kasvades jaanuari jooksul 0,7%. EPRA aktsia puhasväärtus (EPRA NRV – raamatupidamislik puhasväärtus ilma edasilükkunud tulumaksukohustust ja intressiderivatiivide õiglast väärtust arvestamata) oli 31.01.2022 seisuga 20,40 eurot. EPRA

Eesti Pank: Energia ja toiduainete hinnakasv Eestis on euroala üks kiiremaid

Eesti Pank

Eesti hinnakasv on püsinud euroala keskmisest kiirem peamiselt energiahindade ja toiduainete kallinemise tõttu. Statistikaameti teatel tõusid Eesti tarbijahinnad jaanuaris aastavõrdluses 11,3 protsenti. Euroala riikide keskmine hinnakasv ulatus samal ajal hinnanguliselt 5,1 protsendini. Valitsuse seatud hinnalagi kodumajapidamiste osadele energiahindadele pidurdas hinnakasvu

Statistikaamet: Jaanuaris oli tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks elekter

Statistikaamet / Statistics Estonia

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2022. aasta jaanuaris võrreldes 2021. aasta detsembriga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 11,3%. Kaubad olid 2021. aasta jaanuariga võrreldes 9,0% ja teenused 16,0% kallimad. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2021. aasta jaanuariga võrreldes enim

1Partner kuuülevaade: vaikne kuu – Tallinna korteritehingute kogumaht langes jaanuaris 42%

1Partner

Jaanuaris langes Tallinna korteritehingute kogumaht detsembriga võrreldes 42 protsenti ja keskmine ruutmeetri hind vähenes ligi 6 protsenti 2532 euroni. Aasta esimesel kuul tehti Tallinnas 691 korteritehingut, mis tähendab 35-protsendilist kukkumist võrreldes detsembriga ja 8-protsendilist langust võrreldes eelmise aasta jaanuariga. “Pärast

Statistikaamet: Tööstustoodangu maht kasvas mullu 6,4%

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2021. aastal 6,4% rohkem toodangut kui aasta varem. Toodang kasvas tööstuse kolmest sektorist energeetikas 19,2% ja töötlevas tööstuses 6,4%, vähenes aga mäetööstuses 15,7%. Üle-eelmisel aastal alanud koroonakriis lõi töötleva tööstuse tavapärase tootmisrütmi sassi ja seetõttu kasvas

Statistika: Valgamaa korteritehingute keskmine hind oli aasta varasemast 38% kallim

Tõnu Toompark

Eesti 2021. a korteritehingute keskmine hind oli maa-ameti andmete alusel 1566 €/m². See on aastataguse hinnaga 1413 €/m² võrreldes 11% rohkem. Kõrgeim korterite keskmine hind 2177 €/m² on Harju maakonnas, kus aastane hinnatõusumäär oli samuti 11%. See on maakondade lõikes

Swedbank: USA-s hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib

Swedbank

Möödunud sügise seisuga olid maailma valitsused ja kolm suuremat keskpanka – USA Föderaalreserv, Euroopa Keskpank ja Jaapani keskpank – süstinud pandeemia ajal majandusse 20 triljonit USA dollarit, mis on enam kui viiendik maailma SKP-st. See aitas küll maailmamajanduse tuua suure