Tallinna linnavalitsus kinnitas tänasel istungil uue parkimisjuhis, mis on edaspidi aluseks parklate ja parkimiskohtade planeerimisel ning projekteerimisel uute ehitiste püstitamise ja olemasolevate hoonete laiendamise korral. Seni kehtinud korra tunnistas linnavolikogu kehtetuks.
Tallinna transpordivaldkonna abilinnapea Kristjan Järvani sõnul aitab uus juhis tagada selgema ja ühtlasema praktika, säilitades samas paindlikkuse. „Me ei kehtesta jäika reeglit, vaid anname ametnikele tööriista, mis aitab neil teha kaalutletud otsuseid vastavalt konkreetsele olukorrale,“ ütles Järvan.
„Oluline sisuline muudatus on see, et parkimiskohtade arv ei sõltu enam korterite arvust, vaid hoone suletud brutopinnast. See muudab süsteemi paindlikumaks ja paremini kohandatavaks erinevatele kasutusviisidele,“ lisas ta.
Parkimisnormatiiv jagab linna tsoonideks (hall, lilla, oranž, kollane, roheline), millest igaühele kehtivad erinevad parkimiskohtade arvu normid, lähtudes hoone suletud brutomahust ja eelistades ühiskasutust. Erisused kehtivad rahvusvaheliste transpordisõlmede ja riigikaitseliste objektide puhul. Parkimiskohtade arvu võib vähendada näiteks hea ühistranspordi kättesaadavuse, avaliku parkimismaja läheduse või 15 minuti linna põhimõtetest lähtuva teenuste kättesaadavuse ja sotsiaalse taristu olemasolu korral.
Tallinna transpordiametil on õigus parkimiskohtade arvu vähendada ka liiklus- või liikuvusuuringust tulenevate põhjendatud ja argumenteeritud järelduste põhjal ning piirata parkimiskohtade arvu piirkondades, kus teede ja ristmike läbilaskvus on ammendunud. Ühiskondlike hoonete puhul on nõutav vähemalt viis parkimiskohta, millest vähemalt kaks on puudega inimese sõiduki parkimiskohad. Mitut kinnistut hõlmavate ehitiste puhul kavandatakse parkimiskohad soovituslikult ühises parklas või parkimismajas.
Normatiiv toetab säästvat linnaruumi arengut, suurendab õiguslikku selgust ja prognoositavust nii ametnikele kui arendajatele, vähendab halduskoormust ning parandab linnaruumi funktsionaalsust ja elukeskkonna kvaliteeti. Tallinna parkimisnormatiiv tugineb peamiselt arengustrateegiale „Tallinn 2035“ ning teistele linna strateegiadokumentidele.
Senine 2020. aasta parkimiskohtade arvu norm tunnistati kehtetuks, kuna sellel puudus piisav õiguslik alus ning see ei olnud kooskõlas kehtiva õiguskorraga – normid ei tohi piirata ametnike kaalutlusõigust konkreetsetes planeerimismenetlustes. Uus juhis kehtestatakse halduse sise-eeskirjana, mis toetab ametnikke, kuid ei asenda individuaalset hindamist.
Uus parkimisnormatiiv ei kohaldu enne selle jõustumist kehtestatud detailplaneeringutele ega juba väljastatud projekteerimistingimustele, välja arvatud juhul, kui detailplaneering seda ette näeb.
