Kolmandas kvartalis püsis palkade aastakasv statistikaameti andmete järgi 5,9%, nagu ka teises kvartalis. Kui arvata maha hooajalised kõikumised, siis oli palgakasv isegi hoogsam kui teises kvartalis. Siiski jäi keskmise palga ostujõud möödunud aasta tasemele alla, sest tarbijahindade tõus kiirenes kolmandas…
Selle aasta teises kvartalis aeglustus palgakasv statistikaameti parandatud andmete järgi 5,9%ni. Keskmise palga kasvu aeglustas kõige rohkem avalik sektor – tervishoiu ja hariduse tegevusalal suurenes palk varasemast aeglasemalt. Tervishoius mõjutas palgakasvu uue kollektiivleppe jõustumine, mis nägi ette, et tunnipalk suureneb…
Käesoleva aasta esimeses kvartalis aeglustus keskmise palga kasv 6,1%ni. Aeglasem palgakasv oli ootuspärane, sest majanduskeskkond on küll paranenud, kuid endiselt nõrk ja tööturul on rohkem vaba tööjõudu. Palgakasvu pidurdumist võis näha nii avalikus kui ka erasektoris. Statistikaameti tööjõu-uuringu küsitlusandmete põhjal…
Eesti tööturg jäi 2024. aastal üldjoontes stabiilseks. See, et majanduslanguse ajal töötajate arv tööjõu-uuringu järgi ei vähenenud, viitab võimalusele, et majanduse taastudes saavad ettevõtted kahanenud tootmismahtu suurendada sisemist tööjõureservi kasutades. Tööjõu tõhusam rakendamine ja tootlikkuse parandamine on oluline ka ettevõtete…
Kiire palgakasv jätkus ja ulatus möödunud aasta neljandas kvartalis 8,3%ni. Avaliku sektori palgakasv aeglustub, kuid erasektoris oli see oodatust kiirem. Hoogsa palgakasvu põhjuseks võivad olla ajutised tegurid, kuid see võib viidata ka ohule, et tööd otsivad inimesed ei vasta hästi…
Kolmandas kvartalis kiirenes palgakasv 8,1%ni ja keskmise palga ostujõud kasvas edasi. Tugevam palgakasv ilmnes neilgi tegevusaladel, mida majandussurutis kõige rohkem mõjutas, näiteks ehituses ja töötlevas tööstuses. Palgakasvu kiirenemine jääb tõenäoliselt ajutiseks, sest tööturul on endiselt vaba tööjõudu ja on oodata,…
Nõrga majanduskeskkonna ja kahanenud hinnakasvu taustal jätkus teises kvartalis palgakasvu aeglustumine, kuid reaalpalk siiski suurenes ehk inimeste ostujõud paranes. Teises kvartalis oli tööpuudus aastatagusega võrreldes ligikaudu protsendipunkti võrra kõrgem, kuid suurem oli ka tööhõive. See sai võimalikuks tänu inimeste rekordkõrgele…
Selle aasta alguse tööturu näitajates peegeldus majanduslanguse mõju, kuid varasemate kriisidega võrreldes on see olnud mõõdukam. Tööpuuduse kasvu taga võib näha pigem suurt tööjõus osalemist ja tööealiste inimeste arvu kasvu, hõive on kahanenud vähesel määral. Aeglustuv, kuid endiselt kiire palgakasv…
Möödunud aasta majanduslangus ulatus statistikaameti hinnangul 3%ni, kuid ulatuslikku töökohtade kadu ega tööpuuduse kasvu see kaasa ei toonud. Ka palgakasv oli hoogne ning ületas tarbijahindade kasvu. Võrreldes majandusaktiivsusega saabub tööturul languse põhi hilinemisega, mistõttu võime selle aasta alguses veel oodata…
Palgakasv pidurdus teist kvartalit järjest ja ulatus statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis veidi üle 10%ni. Kuna tarbijahinnad kasvasid kolmandas kvartalis ligi 5%, suurenes keskmise palga ostujõud aastavõrdluses 5% võrra. Võrreldes 2021. aastaga oli keskmise palga ostujõud endiselt 4,8% madalam ja ka…
Kolmandas kvartalis suurenes Eestis statistikaameti andmetel tööpuudus 7,3%ni ja hinnanguliselt ligi 55 000 inimest Eestis olid töötud. Töötavate inimeste osakaal tööealiste hulgas veidi kahanes, kuid tööturul osalevate inimeste osakaal tööealiste hulgas oli rekordsuur. Tööjõunõudlus nõrgeneb majanduse pikalt kestnud kesise seisu…
Kuigi majanduslangus on kestnud juba poolteist aastat, on olukord Eesti tööturul olnud seni parem nii prognoositust kui ka varasemate majanduskriiside kogemusest. Töötleva tööstuse tegevusaladel ja ehitussektoris on töökohtade arv kahanenud küll juba mõnda aega, kuid tänu teenuste sektorile on hõive…
Keskmine brutokuupalk suurenes 2023. aasta teises kvartalis aasta varasema ajaga võrreldes 12,4% ja oli 1873 eurot. Palgakasv kiirenes avalikus sektoris tänu sellele, et teises kvartalis jõustus tervishoiutöötajate uus kollektiivleping. Lisaks tõusis esimeses kvartalis haridustöötajate palk, mis suurendab avaliku sektori palgakasvu…
Selle aasta teises kvartalis püsis tööhõive Eestis statistikaameti andmetel suur sellest hoolimata, et majanduses on langus. Töötuse määr tõusis teises kvartalis küll 6,7%ni, aga see oli tingitud rekordkõrgest tööjõus osalemise määrast. Tööturul osales 745 000 inimest ehk 74,2% tööealistest, mida…
Keskmine brutokuupalk oli 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ja selle aastakasv hoogustus eelneva kvartali 12,1%lt 13,3%ni. Kuigi reaalpalk aastavõrdluses kahanes, on see alates eelmise aasta neljandast kvartalist juba taastumisrajal. Palgakasvu kiirenemise taga oli põhiliselt keskmise palga kasv hariduse valdkonnas,…
