Statistikaameti poolt täna avaldatud töötute arv on tööjõu uuringute andmetel viimase 12 aasta kõrgeim, ulatudes 64 200 inimeseni, mis annab töötuse määraks 8,6%.
Ma ei dramatiseeriks seda näitajat siiski üle, sest kui kirjutasin mõni aeg tagasi, et avaliku sektori töötajate arv on aastaga tuhandetes kasvanud, siis kommenteeris Statistikaamet seda kui eksitavat infot, väites, et kvartaalsed andmed ei ole piisavalt usaldusväärsed. Seal on väga suured kõikumised ning tõepärasemat infot saab registriandmetest.
Tegelikult kehtib täpselt sama järeldus ka töötute arvu kohta. Näiteks 2023. aasta IV kvartalis oli meil töötute arv 46,6 tuhat, mis kvartal varem oli 8000 inimese võrra kõrgem ning kvartal hiljem koguni 12 000 võrra kõrgem. Vaata ka lisatud tabel. Eelmisel aastal töötus järkjärguliselt langes, jõudes aasta lõpus 55,3 tuhandeni. Ei ole ühtegi loogilist põhjendust, miks oleks pidanud töötus ühe kvartaliga äkki 9000 inimese võrra kasvama.
Töötute puhul on samuti võimalus võtta kõrvale registrite andmed. Kui me vaatame töötukassa jooksvat statistikat, siis näeme, et registreeritud töötute arv on keskmiselt umbes 5000 inimese võrra madalam, kui oli eelmise aasta alguses.
Mai alguse seisuga oli Töötukassa andmetel suurusjärgus 47 000 töötut, mis on oluliselt madalam uuringuga leitud näitajast. Aasta alguse registreeritud töötute keskmine arv jääb alla 50 000. Seega paanikaks põhjust ei ole.
I kvartalis traditsiooniliselt töötus kasvab, aga praegusel juhul on kasv ilmselgelt liiga suur, arvestades ka muid makromajanduslikke näitajaid. Kõik viitab sellele, et majandus on kasvule pööranud. Majanduse elavnemisega ei kaasne töötuse kiire kasv. Täna ma usaldaksin kindlasti rohkem registreeritud töötuse numbreid.
Töötute arv (tuhandetes)
