Kas tööturul on tõesti kõik hästi?

SEB PankMajandusstatistikaga on kord nii, et mõnel nädalal ilmuvad korraga kõik olulised näitajad ja teisel jällegi ei midagi. Nii ilmus eelmisel nädalal korraga statistika sisemajanduse kogutoodangu, ekspordi ja tööhõive kohta, mis kõigele võrdväärset tähelepanu ei lubanud pöörata. Seetõttu võtab käesolev nädalakommentaar vaatluse alla tegelikult juba eelmise nädala reedel avaldatud tööhõivestatistika.

Hõive on jõudnud rekordiliselt kõrge tasemeni

Paar päeva varem avaldatud kahvatu SKP kasvu taustal tundub hõivestatistika esmapilgul äärmiselt helge. Hoolimata ekspordi ja tööstussektori probleemidest on tööhõive tõusnud rekordiliselt kõrgele tasemele 67,2%. Töötus on aga langenud 5,2% tasemeni, millest madalam oli töötuse määr viimati seitse aastat tagasi, buumi tipul. Niivõrd head näitajad viitaksid justkui sellele, et majandus rühib kiirel käigul edasi ja ettevõtetel on pakkuda rohkem tööd, kui inimesed jõuavad ära teha.

Samas panevad mõned teised allikad kahtlema, kas muutused on tõepoolest niivõrd suured ja positiivsed. Tööjõu-uuringul põhinevaid andmeid on kohati peetud ebatäpseteks, sest need põhinevad valimipõhisel küsitlusel ja inimeste enda hinnangul oma hõiveseisundile. Viimases kommentaaris hõivestatistikale juhtis Eesti Pank õigustatult tähelepanu asjaolule, et Töötukassa andmete kohaselt on registreeritud töötute arv olnud alates augustist veidi suurem kui möödunud aastal.

Maksu- ja tolliameti andmed palgatulu saajate kohta näitavad, et nende arv on kuu võrdluses kahanenud juba aasta teisest kvartalist. Statistikaameti küsitlusandmed registritega üheselt kattuda ei saagi. Nii ei kajasta registripõhised andmed töötamist näiteks varimajanduses. Samas ei tundu „mustalt“ töötamise oluline suurenemine olukorras, kus maksuamet on mitmete administratiivsete meetmetega asunud ümbrikupalga maksmist takistama, ka liialt tõenäoline.

Hõive suurenemine ei ole kooskõlas ettevõtete tulemustega

Hõive suurenemine ja töötuse vähenemine ei ole täna kuigi heas kooskõlas ka teiste majandusnäitajatega. Sellel aastal on vähenenud nii ettevõtete käive kui kasum. Kui jaekaubanduse jaoks on aasta olnud soodne, siis tööstussektor on olnud üsna tugevas langustrendis. Sellest hoolimata oli aasta esimeses pooles töötajate arvu suurenemine töötlevas tööstuses kiirem isegi hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala hõivekasvust.

Tugeva panuse on tööstussektoris hõive suurenemisele andnud sellel aastal edukalt esinenud puidu-, mööbli- ja metalltoodete tööstus, kuid töötajate arv on kasvanud ka mitmel tegevusalal, mille majandustulemused on olnud kesised. Et töötajaid palgataks ootuse tõttu paremale lähitulevikule ei viita tööstussektori uute tellimuste statistika.

Ettevõtete kahanevad tulud ja kiire palgakasv viitavad pigem sellele, et tööhõive on saavutamas maksimumi ning tööjõumahukad ettevõtted peaksid konkurentsis püsimiseks töötajate arvu kärpima.

Tööturu muutunud trendid

Hõivenäitajates on märgata ka tavapärasest erinevaid muutusi. Kui enamasti on naiste töötuse määr meeste omast madalam, siis selle aasta teises kvartalis oli töötuse määr võrdne ja kolmandas kvartalis naiste seas koguni kõrgem.

Teatavasti on sellel aastal majanduskasvu panustanud peamiselt sisetarbimine, sealhulgas kinnisvarasektor. Tundub tõenäoline, et hoogustunud ehitustegevus on olnud soodne just meeste hõivele. Ehitussektori suurenenud hõive võib selgitada ka vastukäivusi tööjõu-uuringu ja registripõhiste andmete vahel – teatavasti on tegemist ühe suurema varimajanduse osakaaluga tegevusalaga.

Töötukassa andmed septembri registreeritud töötuse kohta näitavad, et aastatagusega võrreldes on oluliselt enam arvel viimasel töökohal seadme-, masinaoperaatori või koostajana töötanud inimesi (+10%), mis on levinud ametikohad transpordisektoris ja töötlevas tööstuses. Samas on märkimisväärselt (+7%) suurenenud ka inimeste arv, kelle töö kaotamise eelne ametikoht oli seotud teenindusega.

Juhul kui Eesti ettevõtete majandusnäitajad ei parane, ei saa välistada, et aasta viimases kvartalis töötus võrreldes eelmise aasta sama ajaga hoopis kasvab. Hooajaline ehitustöö aasta lõpus väheneb ja tööstussektorit kummitab jätkuvalt madal välisnõudlus. Teenindussektori jaoks on suvi olnud rahuldav, kuid sügistalvel hakatakse puudust tundma Vene turistidest, kelle reisid välismaale on vähenenud. Oodatav reaalpalga kasvu aeglustumine ei võimalda ka sisetarbimisel sama suure hooga kasvada kui varasemalt.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 23 = 28

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!