Vaatamata olukorrale koroonarindel, ĂĽllatas Eesti majandus selle aasta esimeses kvartalis väga kiire kasvuga. PĂĽsib lootus, et sama trend jätkub ka edaspidi. Kiire majanduskasv tuli ĂĽllatusena Esmaspäeval avaldatud andmed esimese kvartali jõulise majanduskasvu kohta tulid ĂĽllatusena nii avalikkusele kui analĂĽĂĽtikutele. Iseloomustas…
Eesti majandus kahanes 2020. aastal 2,9% ning on selle näitaja kohaselt Euroopas selgelt vähem kannatada saanud riikide hulgas. Seni teada statistika põhjal on meist mõnevõrra edukamad olnud vaid meie lähemad naaberriigid, mis kinnitab mõtet, et käesolevas tervise- ja majanduskriisis on…
Kui 2008.–2009. aasta majanduskriis räsis Balti riike armutult, siis koroonakriisist väljuvad Eesti, Läti ja Leedu ĂĽllatavalt heas seisus. Kui prognoosid paika peavad, siis kuuluvad kolm Balti riiki väheste õnnelike hulka, kes suudavad kriisieelse SKP tasemeni jõuda juba 2021. aasta lõpuks.…
Suure autotootja raamatupidamislikud liigutused on jätnud suure jälje Eesti majandusstatistikale. Kas tulevikus on neil mõju ka reaalmajandusele? Eesti majanduslangus oli ĂĽks kõige väiksematest Euroopas Esmaspäeval avaldatud värsked andmed sisemajanduse kogutoodangu kohta andsid järjekordselt kinnitust, et Eesti majandus on koroonakriisi käigus…
Koroonavaktsiini valmimiseni ei lähe enam kaua Majandusprognooside koostamine pole iial olnud nii raske kui 2020. aastal. Tavapäraste majandusnäitajate modelleerimise asemel, peavad ökonomistid suutma ette ennustada koroonaviiruse levikut ja ĂĽhiskonna ning valitsuste reaktsiooni sellele. Kahjuks ei ole sĂĽgis seda ĂĽlesannet lihtsamaks…
Erinevalt 2008. aastast, ei ole seekordne majanduskriis muutunud finantskriisiks.Kuigi Eesti laenajad on täna veel pigem ettevaatlikud, siis sel korral ei saa pangadolema majanduskriisist taastumisel takistuseks. Koroonakriis pole muutunud finantskriisiks Majandus pĂĽsib usaldusel, kui kaob usaldus, kaob ka majanduskasv. Ehkki tõsiteaduslikku…
SĂĽsimustad majandusprognoosid on muutumas tumehalliks Kevadel maailma tabanud koroonakriisis on esikohale seadnud inimeste elu ja tervise. Ă•igustatult, sest ĂĽhiskonna esimene prioriteet on ellujäämine ja kõik muu selle kõrval saab kõneks tulla alles selle järel. Teisalt ei saa öelda, et koroonakriisi…
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted selle aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 8% vähem kui 2019. aasta samas kvartalis. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenes ehitusmaht 5%. Eesti ehitusettevõtted ehitasid omal jõul 743 miljoni euro eest, sellest hooneid 503…
Eesti Panga andmetel oli Eesti inimeste eraisikulaenude jääk 2020 I kvartali lõpu seisuga 9,4 miljardit eurot. Neist laenudest 8,2 miljardit eurot ehk 87% olid eluasemelaenud. Eesti eraisikulaenude suhe sisemajanduse kogutoodangusse ehk suhteline laenukoormus oli 34%. See on enam-vähem sama, mis…
Koos kohustusliku 2+2 reegli kaotamisega on ĂĽhiskonnast kadunud valdav osa koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud piirangutest. Millise jälje on need kolm kriisikuud jätnud majandusele? Majanduslangus on suures osas Euroopast olnud sĂĽgavam kui Eestis Koroonakriisi algus pani raskesse positsiooni ka majandusanalĂĽĂĽtikud. Aegunud…
Kuigi Eesti majandus sattus selle aasta esimeses kvartalis kergesse langusesse, oli tegemist pigem tehnilise eripära, kui laiapõhjalise majandussurutisega. Oluliselt sĂĽngemaid numbreid võib oodata järgnevatel kvartalitel. Kui keeruliseks olukord meie jaoks kujuneb, sõltub ennekõike eksportivate ettevõtete käekäigust. Majanduse vedas langusesse maksulaekumine…
Eesti majandus tervikuna pidas keerulistele oludele esimeses kvartalis hästi vastu. Maksude laekumise erinevad aspektid moonutasid koondpilti oluliselt negatiivsemaks. Jätkusid mitmed varasemad trendid, nagu energeetikasektori kahanemine. Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) kahanes 2020. aasta esimeses kvartalis aastases võrdluses 0,7 protsenti, mis on…
Ilmaparandajate soovunelmad võivad olla suures plaanis õiged, kuid keskkonnasäästlik ja inimsõbralik maailm on võimalik saavutada ikkagi vaid majanduslikul teel. Maailm naaseb endiste murede juurde Ilm õues on muutunud soojemaks, koroonaviirus näib vähemalt hetkeks olevat taandumas ja inimesed saavad pöörduda tagasi…
Elamispindade turu aktiivsuse ĂĽhe kriteeriumina võib kasutada indikaatorit, kui suure osakaalu moodustab elamispindade rahaline käive sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 2019. aasta Eesti elamispindade rahaline käive oli 2,5 miljardit eurot. See 9,1% SKTst. Pikaajaline ehk ajaperioodi 2004.-2019. a keskmine elamispindade tehingukäibe osakaal…
Eestis tegutsevad pangad on Eesti Panga andmetel 2018. aasta lõpu seisuga väljastanud 180 200 eluasemelaenu. Viis aastat varem ehk 2013. a lõpus oli eluasemelaenude arv 160 400 ehk ĂĽmardatuna 20 000 võrra vähem. Laenuturu osalistena võib valdavalt silmas pidada inimesi…
