Hoolimata sellest, et meil on kestnud majandusseisak üle 2 aasta, siis hõivatute arv oli 2024. aastal rekordkõrge, keskmiselt 698,6 tuhat inimest. See on kõrgeim keskmine hõivatute arv viimase seitsme aasta jooksul. Üheks põhjuseks on tööealiste inimeste arvu kasv ja see kasv on tulnud peaasjalikult tänu positiivsele rändesaldole. Eesti jaoks on hea uudis see, et sisserändajad on põhiliselt tulnud Ukrainast ja nad on tänaseks suures enamuses edukalt integreeritud Eesti tööturule või on nad lahkunud teistesse EL riikidesse.
Kui me vaatame hõivatute arvu neljandas kvartalis ning võrdleme seda eelmise aasta neljanda kvartaliga, siis praktiliselt muutust ei ole, kasv oli alla 2000 inimese. Kui aga vaadata üldandmete sisse, siis on näha, et avalikus sektoris kasvas hõivatute arv aastaga 10 000 inimese võrra. Sellest 6000 inimest sai tööd riigi struktuurides ning 4000 kohalikes omavalitsustes. Erasektoris vähenes hõivatute arv pea 8000 tuhande võrra.
Vaadates töötute arvu, siis töötute arv on aasta lõikes vaikselt kahanenud – kui eelmise aasta I kvartalis oli 59 000 töötut, siis neljandas kvartalis oli töötute arv langenud 55 000-le. Töötuse langus olukorras, kus majandus langeb, nõuab eraldi selgitust. Ega selgitusi väga palju olla ei saa – kas on majanduslangus mingite parameetrite osas ülehinnatud või on toimunud mingid olulised muutused sektorite vahel. Statistika toetab viimast hüpoteesi.
Kui me vaatame hõivatute arvu 2024 IV kvartalis ning võrdleme seda 2022. a neljanda kvartaliga, siis näeme väga huvitavat trendi. Tööstuses ja ehituses on hõive vähenenud 11 300 inimese võrra ning teenuste sektoris on hõive kasvanud pea 26 000 inimese võrra. Selline muutus võiks vihjata mingitele struktuursetele muutustele majanduses. Lisaks on siin sees ka nö ukrainlaste efekt ehk siis suure tõenäosusega leidsid Ukraina põgenikud Eestis tööd eelkõige teenuste sektoris. See on ka loogiline, sest keskmiselt oli Ukraina põgenik pigem nooremapoolne naisterahvas, kellel on suhteliselt hea haridus ja kellest paljud töötasid varem avalikus sektoris.
Registreeritud töötute arvud näitavad sama trendi, mis küsitluse andmed. Siin on võimalus võrrelda näiteks selle aasta jaanuari arve eelmise aasta jaanuariga. Andmed näitavad, et töötus on vähenenud ca 4000 inimese võrra, nii nagu näitas ka küsitlus.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
