Täna avaldas Statistikaamet eelmise aasta neljanda kvartali tööturu liikumiste statistika. Ainult vabade töökohtade arvu muutusi vaadates võime saada majandusest petliku pildi, sest võime eeldada, et kui vabu töökohti on vähem, siis on rohkem inimesi tööl, paraku ei pruugi see alati nii olla. Analüüsima peaks nii töölt lahkumist kui ka tööle võtmist. Kui tööturule sisenejaid (neid kes tööd saavad), on oluliselt rohkem kui väljujaid, (kes töölt lahkuvad), siis see tähendab, et üldiselt läheb ettevõtetel hästi ja inimesi palgatakse juurde. Vastupidine olukord viitab aga majanduse probleemidele. Inimesed küll erinevatel põhjustel lahkuvad tööturult, aga nad ei sisene uutele töökohtadele samas mahus.
Tööle võeti 2025. aasta neljandas kvartalis 35833 ja töölt lahkus 42183 inimest. Kokku oli lahkujaid 6350 võrra rohkem. Seega võib öelda, et IV kvartalis meil hõive kokkuvõttes vähenes, mis suure pildi vaates kindlasti ei olnud positiivne uudis. Ka terve aasta kokkuvõttes olid lahkujaid 7371 võrra rohkem kui tööle võetud inimesi.
Kõige suurem tööjõu liikumine oli aasta kokkuvõttes kaubanduses, kus kokku oli töölt lahkumise ja tööle võtmise vahe 2583 inimest lahkujate kasuks.
Aasta jooksul oli tööle võetud ja töölt lahkujate saldo positiivne ainult finantssektoris, veemajanduses ja tervishoius. Suhteliselt madal oli lahkumiste ja tööle võtmiste vahe avalikus sektoris, kus aasta jooksul võeti tööle 6179 inimest ning lahkus 6224. Kui otsida põhjusi, miks kaubanduses on nii suur inimeste voolavus, siis eks ikka põhjused ole tööde hooajalisuses – suvel ja jõulude ajal palgatakse palju inimesi ajutiselt, kes siis pärast ostupalaviku lõppu ka töölt lahkuvad.
Kui vaadata töölt lahkumise määra ehk kui palju inimesi lahkub töölt võrreldes sellega kui palju on samas valdkonnas töötajaid, siis kõige suurem lahkumise määr on haldus- ja abitööde (näiteks koristamine) ja majutuse ning toitlustuse valdkonnas. Lahkumise määr oli suurusjärgus 16% aastas. Majutuses ja toitlustuses on kõrge voolavuse põhjuseks lisaks tööde hooajalisusele kahtlemata ka kõige madalam palk. Valdkonna keskmine palk eelmisel aastal oli 1333 eurot, samal ajal kui Eesti keskmine oli 2092 eurot. Räägime deklareeritud palkadest.
