Eestlaste hinnang oma rahalise tuleviku osas on suve lõpuks muutunud pessimistlikumaks. Citadele värske ostubaromeetri järgi arvab 46% Eesti inimestest, et järgneva kolme kuu jooksul nende rahaline olukord halveneb – mais oli sama näitaja 43%.
„Eesti tarbijate ootused oma finantsseisu suhtes on aasta kõige pessimistlikumal tasemel. Kevadine lootus, et intressimäärade langus ja aeglustuv inflatsioon hakkavad meie inimeste finantsseisu leevendama, pole vähemalt tarbijate hinnangul realiseerunud. Optimism taastus aasta algusega võrreldes juba natukene, kuid käibemaksu tõus tõmbas selle taas maha,“ selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane.
Esimeses kvartalis uskus Citadele ostubaromeetri järgi oma rahalise seisukorra halvenemist 46% Eesti inimestest, teises kvartalis 43% ning nüüd on see tagasi 46% peal. “Põhjus peitub suure tõenäosusega juulis toimunud käibemaksu tõusus Samuti on pikalt tulnud meie majandusest negatiivsemaid teateid, millel on samuti mõju tarbijate meeleolule. Hetkel on vähe teemasid, mis süstivad tarbijasse kindlustunnet,“ ütles Rebane.
See, et Eesti tarbijad on muutunud oma finantsväljavaadete ja palgakasvu lootuse osas pessimistlikumaks, mõjutab terve majanduse taastumist. On loomulik, et keerulisemates oludes piiravad inimesed tarbimist, kuid see aeglustab omakorda majandust. Kuigi makromajanduslikud näitajad näitavad juba paranemise märke, on peamiseks riskiks siiski meie sisenõudluse väljavaated,” nentis Rebane.
Citadele augustis läbi viidud ostubaromeeteri järgi usub 2% Eesti inimestest, et lähima kolme kuu jooksul võiks nende rahaline olukord paraneda märkimisväärselt, 8% hinnangul paraneb see veidi, 30% arvates jääb see muutumatuks, 31% usub halvenemisesse veidi, ning 15% arvab, et olukord halveneb märkimisväärselt.
Balti võrdluses eestlased kõige pessimistlikumad
Kolmest Balti riigist on Eesti elanike finantsoptimism jätkuvalt madalaim. Lätis ootab rahalise olukorra paranemist viiendik inimestest (21%) ning halvenemist 22%. Leedus prognoosib 19% paranemist ja 21% halvenemist. Eestis on see suhe 10% ja 46%.
Rebane märkis, et Eesti majandus taastub naabritest selgelt aeglasemalt. “Kui Euroopa majanduses on inflatsioon aeglustumas ja intressimäärad on stabiilsemad, siis Eesti majandustsükkel jääb Lätist ja Leedust maha. Üldine pessimism, erasektori suur võlakoormus, kõrged intressikulud ja aeglane palgakasv pidurdavad taastumist. Finantsoptimismi suurenemiseks on vaja nähtavat paranemist sissetulekutes ja stabiilsemat tarbijakeskkonda,“ nentis Rebane. „Kasvav hinnatase ja teadmatus tuleviku ees ei lase olukorral paraneda, vaid süvendavad probleemi veelgi.“
Citadele pank uurib regulaarselt Balti riikide inimestelt, milliseks hindavad nad oma rahalist väljavaadet lähitulevikus. Värske küsitlus viidi läbi augustis koostöös Norstatiga, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.
