Täna Statistikaameti poolt avaldatud andmed põllumajandusliku maa hinna kohta toovad välja huvitavad seaduspärasused – kui vaadata põllumajandusliku maa hinna dünaamikat viimase 10 aasta jooksul, siis alates 2014. aastast on hind kasvanud 195%.
Ma ei tea kui paljudel fondidel on sama perioodi kohta ette näidata sarnane tootlus. Põllumajandusliku maa keskmine hind oli Eestis 10 aastat tagasi 2302 eurot hektar, aastal 2024 oli keskmine hektari hind juba 6447 eurot. Harjumaal oli keskmine põllumajandusliku maa hind mullu 8052 eurot hektar. Nii Hiiumaal kui Saaremaal oli hektari hind alla 4000 euro. Kui reeglina on tavapärased majandusnäitajad madalad Kagu-Eestis, siis Põlvamaal maksis eelmisel aastal põllumajandusliku maa hektar üle 8100 euro hektarist, olles kõige kallim Eestis.
Põllumajanduslik maa koosneb põllumaast ja rohumaast. Põllumaa hind on kallim ja hektar maksis eelmisel aastal keskmiselt 7000 eurot. Kui vaadata hinna muutust alates 2014, siis on huvitav täheldada, et esimese 5 aastaga kasvas põllumaa hind 1000 euro võrra (2400-lt 3400-le) ja alates 2021. aastast on hinnakasv oluliselt kiirenenud, tõustes näiteks ühe aastaga (2022 võrreldes 2021) üle 1300 euro. Arvata võib, et sellise hinnatõusu taga on mõne suurinvestori ostud, mis tänu kogustele viisid ka keskmise hektari hinna üles. Nagu üks mu tuttav maaomanik on öelnud: ta ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes on põllumaad liiga kallilt ostnud.
