Eesti Korteriühistute avalik pöördumine

Eesti Korteriühistute VII Foorumi
AVALIK PÖÖRDUMINE
Tallinnas, 07.10.2004

Eesti Vabariigi Valitsuse, Eesti Vabariigi Riigikogu, Eesti Vabariigi Presidendi poole

01.10.2004 seisuga on Eestis 7639 korteri- ja elamuühistut. Neis ühistutes on 350 000 korterit, kus elab ca 800 000 eestimaalast. Korteriühistutes elab täna ca 60 % Eesti rahvast. 7639 korteri- ja elamuühistut moodustavad arvestatava osa Eesti ca 17 000 mittetulundusühingust, olles Eesti kolmanda sektori alustalaks.

Elamusektori arengut Eestis koordineerib Eesti Elamumajanduse Arengukava 2003 -2008. Allpool on toodud väljavõte arengukavast:

Eesti Elamumajanduse Arengukava on püstitanud spetsiifilised eesmärgid aastateks 2003-2008.
Need on:
. olemasoleva elamufondi säilitamine,
. elamuturu paindlikkuse ja eluasemevormide mitmekesisuse suurendamine,
. eluaseme finantseerimisprobleemide leevendamine
* Arengukavas püstitatud eesmärgid lähtuvad vajadusest pikendada olemasoleva elamufondi eluiga, eeskätt hoida ära suurte korterelamute kasutuskäibest väljumist ebapiisava hoolduse ja remondi tõttu
* Elamumajanduse arendamisel edaspidi tuleb eelkõige lähtuda asjaolust, et ligi 96% Eesti elamufondist on eraomanduses. Tõenäoliselt veel pikka aega ei võimalda elanikkonna põhiosa sissetulek oluliselt edendada uuselamuehitust, mistõttu põhirõhk peab jääma olemasoleva elamufondi säilitamisele ja kaasajastamisele, toetades omanikke vajalike investeeringute tegemisel.
* Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüs näitab, et aastatel 2003-2009 oleks vaja korterelamuid renoveerida vähemalt 110 000 ruutmeetri elamispinna ulatuses aastas, seevastu järgmisel kümnendil küünib renoveerimisvajadus üle 400 000 ruutmeetri aastas. Vastavalt probleemi tõsiduse kasvule on vaja edaspidi ette näha ka renoveerimise hoogustamisele suunatud riiklike investeeringute kasv.
* Arengukava finantsplaanis esitatud rahastamisvajadused põhinevad eksperthinnangutel ning plaani korrigeeritakse igal aastal vastavalt arengukava rakendamisel ilmnevatele asjaoludele ja tulemustele

Arengukava rakendamine on edukalt alanud ning riigi ja korteriühistute koostöö on algatanud korterelamute renoveerimise protsessi. Samas on vajadus kümneid kordi suurem olemasolevatest võimalustest. Täna on tekkinud vajadus korrigeerida arengukava vastavalt ilmnenud asjaoludele.

Leidmaks täiendavaid vahendeid lisaks riigieelarvelistele ning erainvesteeringutele, on vaja kaasata ka Euroopa Liidu fondide raames pakutavaid finantseerimisvõimalusi.

Ülaltoodust tulenevalt teevad EESTI KORTERIÜHISTUTE VII FOORUMIST osavõtjad alljärgnevad ettepanekud:

* Suurendada aastal 2004 sihtasutuse KredEx kaudu antavate toetuste mahtu korteriühistutele vähemalt 50 % võrra.
* Lisada korteriühistud Korteriühistute toetamine meetmena koostamisel olevasse Riiklikku Arengukavasse (RAK), mis hakkab koordineerima Euroopa Liidu struktuurfondide finantseerimise jaotumist Eestis alates 2007. aastast, sealhulgas:
a) näha RAK raames korteriühistuid peamise sihtgrupina energiatõhususe direktiivi rakendamisel
b) lisada eraldi meetmed korterelamurajoonide arendamiseks, seda nii infrastruktuuri, regionaalse arengu, inimressursi arendamise kui elukeskkonna kujundamise raames.

Eesti Korteriühistute VII Foorumi osavõtjad

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine