Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta veebruaris 18 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk vähenes aastaga 65 miljoni euroni. Kaubaeksport kasvas 4% ja -import 11%. Kaubaimpordi kiirema kasvu tõttu suurenes kaupade konto puudujääk 2017. aasta veebruariga võrreldes 67 miljoni euro võrra ja oli 74 miljonit eurot. Teenuste kasv on endiselt kiire: eksport suurenes 12% ja import 11%. Teenuste konto ülejääk kasvas aastaga 17 miljoni euro võrra ja ulatus 140 miljoni euroni. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes aastaga 12 miljoni euro võrra, 48 miljoni euroni.
Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 50 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.
1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb.html.
Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2018. aasta esimese kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 7. juunil 2018.
Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.
