Statistikaameti teatel ulatus tarbijahinnaindeksi aastakasv jaanuaris 3,7%ni. Hinnakasvu mõjutas peamiselt elektri kallinemine. Kui jätta elektri hinnatõus kõrvale, kallines ülejäänud tarbijakorv aastaga 2,9%.
Külm ilm viis jaanuaris elektri börsihinna võrreldes eelnenud kuuga ligikaudu kaks korda kõrgemale tasemele. Kui detsembris oli ilm tavapärasest märksa soojem, siis jaanuar kujunes viimaste aegade üheks külmemaks aasta alguseks. Arvestades, et elektri osakaal tarbijakorvis on ligi 5%, mõjutavad nii suured kõikumised märgatavalt ka inflatsiooni koondnäitajat. Elektri kallinemise mõju tarbijahindadele ulatus jaanuaris ühe protsendipunktini. Kuna ka veebruar tuleb prognooside kohaselt tavapärasest külmem, tõusevad ka gaasi ja hakkepuidu hinnad, suurendades lähikuudel küttearveid.
Toiduainete hinnakasv püsis jaanuaris kiire, ulatudes aastavõrdluses 6%ni. Hooajalistel põhjustel kallinesid värske köögivili ja kalatooted. Alkohoolsete jookide hinnad tõusid pärast detsembri sooduskampaaniate lõppemist 5% ja hinnakasvu toetasid ka aktsiisimäärade tõusud. Samal ajal hoiavad toidutoormete madalamad hinnad tänavu toiduainete üldist hinnakasvu tagasi. Euroopa Liidu turul on või hind langenud aastaga 43%, mis kandub tavaliselt edasi ka teistesse piimatoodetesse. Maailmaturul odavnesid eelmisel aastal suhkur ja kakao, kuid kohvi hinnasuund on endiselt ebakindel.
Elektrihinna ajutine heitlikkus ei muuda siiski hinnatõusu aeglustumise üldist trendi. Impordihinnad hoiavad tänavu hinnatõusu tagasi ja riigisisest kulusurvet tasakaalustab ka tootlikkuse kasv. Maksutõusude mõju on tänavu samuti väiksem kui eelmisel aastal, panustades hinnakasvu ligikaudu ühe protsendipunkti. Eesti Panga prognoosi kohaselt ulatub aasta keskmine hinnakasv 3% lähedusse.
