Tarbijahinnad kasvasid augustis statistikaameti andmetel aastaga 1,5%. Suurima panuse hindade kallinemisse andis energia. Toiduained aga odavnesid 2,6% ja sealjuures odavnesid edasi piimatooted, mille hind oli langenud terve esimese poolaasta jooksul. Seda on tagant tõuganud toodangu suurenemine kogu Euroopas reaktsioonina varasematele kõrgetele hindadele. Odavnesid ka lihatooted ning hooajaline kaup, nagu köögi- ja puuviljad.
Hinnakasvu lükkasid augustis tagant energiakandjad, sest siis hakkasid taas kallinema mootorikütused. Kuigi toornafta ei maksa praegu sama palju kui kevadel pärast USA-Iraani sõja puhkemist, on järsult kasvanud kütuste rafineerimismarginaalid. Euroopa sõltub diislikütuse puhul välistest tarnijatest ning selle import on olnud kevadest saadik häiritud. Suve teisel poolel on seetõttu suurema nõudluse toel kasvanud ka bensiini marginaal.
Elektri börsihind oli augustis küll veerandi võrra odavam kui eelmisel aastal samal ajal, kuid lõpphind tarbijatele siiski pisut kasvas. Tõenäoliselt kergitasid seda peamiselt kallimad fikseeritud paketid ning vähesemal määral ka jaanuaris lisandunud sagedusreservi ja varustuskindluse tasud.
Teiste euroala riikide seas on Eesti pidevalt aeglustuv üldine hinnakasv silma torganud juba kevadest saadik. Esiteks on selja taha jäänud maksutõusude mõju hinnakasvustatistikale. Eelmisel aastal kehtestatud mootorsõidukimaks, käibemaksutõus ning vähesemal määral ka aktsiisitõusud lisasid hinnakasvule mullu umbes 2 protsendipunkti, sealjuures poole aasta pealt rakendunud käibemaksutõusu mõju ulatus tänavu juunini. Seetõttu kujunes võrdlusbaas kõrgemaks, mis tänavu on omakorda kaasa toonud aasta võrdluses vaoshoituma hinnatõusu.
Teise olulise tegurina on toiduained hakanud hinnakasvu kiirendamise asemel seda pidurdama: toit ja mittealkohoolsed joogid on aasta algusest saadik rahulikumas tempos kallinenud ning juba kaks kuud järjest on see kategooria odavnenud. Kuna toiduainete kaal tarbijakorvis on umbes 22%, siis on toiduhindade dünaamikal suur mõju üldisele hinnakasvule. Eestis on erinevalt enamusest euroala riikidest pikalt odavnenud ka paljud importtööstuskaubad, näiteks riided ja jalatsid. Ka teenuste hinnakasv, mis veel mullu ulatus 10% juurde, on tänavu järk-järgult aeglustunud 2% juurde.
Kokkuvõttes on toidu- ja tööstuskaupade, samuti teenuste hinnakasv rahunenud. Siiski ei saa välistada, et lähikuudel tuleb rohkem määramatust energiakandjatega seotud hindadest. Võrdluseks, naaberriikides Lätis ja Leedus kasvasid augustis hinnad aastaga vastavalt 2,9% ja 5,8%.
Eesti kogu aasta inflatsiooniks ootab Eesti Pank juunis avaldatud prognoosi järgi 3,4%.
