Kolmandas kvartalis püsis palkade aastakasv statistikaameti andmete järgi 5,9%, nagu ka teises kvartalis. Kui arvata maha hooajalised kõikumised, siis oli palgakasv isegi hoogsam kui teises kvartalis. Siiski jäi keskmise palga ostujõud möödunud aasta tasemele alla, sest tarbijahindade tõus kiirenes kolmandas kvartalis 5,6%ni ning tulumaksumäära tõus 22%ni kärbib sel aastal netopalga kasvu. Aastaga on rohkem kasvanud madalamad palgad ning mediaanpalk on suurenenud 6,3%. See tähendab, et palkade ebavõrdsus on eelmise aastaga võrreldes kahanenud.
Tegevusalade vaates on märkimisväärne, et töötlevas tööstuses, kus toodangumaht on alles taastumas viimaste aastate üsna suurest langusest, kasvab keskmine palk juba mitmendat kvartalit kiiremini kui riigi keskmine ning tänavu suureneb see ilmselt sama palju kui möödunud aastal. Juba mõnda aega tagasi jõudsid töötleva tööstuse tööandjate ootused hõive arengu suhtes uuesti tavapärasele tasemele. Maksu- ja tolliameti andmed deklareeritud palka saanute arvu kohta töötlevas tööstuses näitavad sel aastal stabiliseerumist. Kuigi selle tegevusala tööandjate seas ei tunnetata tööjõupuudust veel nii laialdaselt kui tavaliselt, võib hoogsam palgakasv siiski olla märk, et vajalike oskustega töötajate värbamine läheb keerukamaks. Lisaks töötlevale tööstusele suurenes palk kolmandas kvartalis keskmisest rohkem ka ehituses. Erasektori teenuseid pakkuvatel tegevusaladel kokku oli see riigi keskmise juures, peamiselt avalikku sektorisse kuuluvatel tegevusaladel aga allpool keskmist.
Sel aastal on majandus aeglaselt taastunud ning see on mõjutanud ka tööturgu. Tööpuudus on statistikaameti tööjõu-uuringu küsitluse andmetele tuginedes kvartalite arvestuses vähenenud, mis on kooskõlas registreeritud töötute arvu pikema langustrendiga. Tööjõu-uuringu järgi suurenes selle aasta jooksul ka tööhõive. Maksu- ja tolliameti registriandmed, mis on teistsuguse metoodikaga ja hõlmavad kõiki deklareeritud palka teenivaid inimesi, viitavad pigem, et hõive vähenemine pidurdub. Ettevaates on oodata, et majanduse kasvuhoog suureneb eelarvepoliitika toel ja see ergutab ka tööturu taastumist. Eesti Panga hinnangu järgi on tasakaaluline tööpuuduse määr, mis ei tekita majanduses tööjõupuudusest tingitud palgasurvet, ligikaudu 6,5% ehk praegusest ligikaudu protsendipunkti võrra madalam.
