Eile kontrollisid menetlusbüroo inspektorid Tallinna kesklinnas kasutuseta hooneid

Põhja päästekeskuse menetlusbüroo inspektorid kontrollisid eile keskpäeval toimunud reidi käigus 23 kasutuseta hoonet. Reidil osales kahes grupis viis menetlusbüroo inspektorit. Kontrollitud objektid valiti kesklinnas selle järgi, et nendel oli eelnevalt olnud tuleohutusnõuete rikkumisi.

23 inspektorite poolt kontrollitud hoonest 3 olid eilse reidi ajaks juba lammutatud. 8 puhul tuleohutusnõuete rikkumisi ei leitud, sest sissepääs hoonesse oli korralikult takistatud. 12 kontrollitud hoones leidsid inspektorid erinevaid tuleohutusnõuete rikkumisi.

Peamisteks rikkumisteks olid jätkuvalt kasutuseta hoonete avatud uksed ja aknad. Ühel juhul oli kasutuseta hoone uks küll suletud, aga seina sees oli auk ning oli märke, et keegi seal elab. Paljudes teisteski kontrollitud majades ja garaažiboksides elasid sees kodutud. Paraku ei käitu nad seal just heaperemehelikult, seades tuleohutusnõuete rikkumisega ohtu peamiselt just enda elu. Asula tänaval oli näha juhtum, kus omavoliliselt üles seatud grill oli paigutatud vastu garaažiboksi põlemisjälgedega puidust ust. Boksis sees elasid kodutud. Alles paar päeva tagasi käisid päästjad neid samu garaažibokse kustutamas. Oktoobri alguses toimus Tallinna viimase aja traagilisem põleng just ametlikult tühjana seisvas majas. Põhja-Tallinnas Kopli tänaval põles siis kasutuseta puumaja. Selles tulekahjus hukkusid kaks majas viibinud meest.

Tihtipeale ei saa kasutuseta hoonete omanikke otseselt süüdistada. Omanikud sulgevad küll nõuetekohaselt tühjana seisva hoone uksed ja aknad, tihti on ümber hoone ehitatud ka tara. Siiski avab kellegi kuri käsi sissepääsud taas ning asutab ennast hoonesse elama. Omanike, ametkondade ning omavalitsuse ühine huvi peaks olema suunatud sellele, et kasutuseta hooned linnapildist üldse kaoksid. Need tuleks kas renoveerida või hoopis lammutada.

Põhja päästekeskuse menetlusbüroo juhataja Armand Jürgenson ütles, et selliseid reide korraldatakse järjekindlalt ka edaspidi. „Võrreldes eelnevaga on olukord läinud pisut paremaks. Siiski peab edaspidi kontrollima ka neid kasutuseta hooneid, millel seekord puuduseid ei leitud, sest kogemus näitab, et rikkumisi võib aja jooksul tekkida“ nentis Jürgenson.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

22 − = 13

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.01.2022 Kuidas edukalt kliendisuhtlust juhtida?