Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti koostöös on valminud maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus, millega selgitatakse välja uue eelnõu väljatöötamise vajadus. Alles siis, kui on veendutud, et seadusemuudatust on vaja, järgneb sellele seaduseelnõu ja selle seletuskirja koostamine koostöös teiste osapooltega.
Maa korralist hindamist on Eestis läbi viidud kolmel korral: 1993., 1996., ning 2001. aastal. Praegune seadusandlus ei takista uute hindamiste läbi viimist, kuid viimase hindamise toimumine 15 aastat tagasi näitab selgelt, et riik ei täida perioodilisuse tingimust. Kuna maa turuväärtus on 15 aastaga oluliselt muutunud, on selge, et praeguseks on eelmise maa korralise hindamise tulemused vananenud ning tulemuste kasutamine on piiratud ja tekitab ebaõiglust.
Väljatöötamiskavatsus sisaldab kahte peamist muudatust:
- esiteks määratakse kindlaks korralise hindamise läbiviimise ajaline intervall – teiste riikide kogemusi ja Eesti eripära arvestades toimuks hindamine igal neljandal aastal. Muudatuse tulemusel on maa korralise hindamise tulemused ajakohased ja peegeldavad hindamise aasta turutasemeid. Ajakohaste maa korralise hindamise tulemuste korral saab riik ja iga maaomanik ülevaate oma maa hetke väärtusest ning võimaluse kasutada väärtuseid tsiviilkäibes ning riigiga seotud menetlustes;
- teiseks seotakse maa maksustamine lahti maa korralisel hindamisel saadud väärtusest. Praegu kehtiva seaduse järgi tuleb maa korralise hindamise tulemusi maa maksustamisel automaatselt kasutada. Kui aga hindamistulemused maa maksustamisest lahti siduda, siis sellist olukorda ei teki. Hindamise tulemuste kasutamine maksustamisel peab olema võimalus, aga mitte kohustus.
Maamaksu suurus sõltub kohaliku omavalitsuse kehtestatud maamaksumäärast, mis hetkel on 0,1-2,5% maksustamishinnast. Eelnõu järgi jääb maa maksustamine jätkuvalt kohaliku omavalitsuse eesõiguseks. Näiteks langetasid viimati läbi viidud korralise hindamise järgselt kohalikud omavalitsused maamaksumäärasid, et vältida järsku maksutõusu.
Kindlasti tuleb Rahandusministeeriumil koostöös kohalike omavalitsustega hinnata tulevikus maamaksuseaduse muutmise vajadust, sh maksumaksjatele kaitsemehhanismi välja töötamist, et ajakohaste hindamise tulemuste kasutamine ei tooks kaasa maamaksu koormuse ootamatult suurt tõusu.
Maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse eesmärk ei ole maamaksu süsteemi muutmine. Vastupidi, muudatuste järgselt on maa korraline hindamine eraldatud maa maksustamisest, st uus hindamine ei too kaasa automaatset maksutõusu.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
