Kultuuriministeerium: Maakondade tervisespordikeskused said 600 000 euro eest arendustoetuseid

KultuuriministeeriumKultuuriminister Anneli Ott kinnitas selle aasta toetuste saajad taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetus perioodil 2019–2022“. Toetust said 23 eri maakondades asuvat tervisespordikeskust 600 000 euro ulatuses.

„Tänu sellele riiklikule toetusele ja ka erasektori abil on juba korrastatud ja nüüdisajastatud paljusid maakondlikke tervisespordikeskusi, näiteks Võrus ja Pärnus või Palukülas Kärdla lähedal. Viimane hea talvehooaeg tõestas, et tervisespordikeskused on inimeste seas populaarsed, mida näitas ka spordisõprade rohkus korrastatud ja valgustatud suusaradadel. SA Eesti Terviseradade paigaldatud loendurite andemetel tehti möödunud suusahooajal riigi poolt toetust saavatel radadel umbes üks miljon külastust. See on suurepärane, et liigutakse vabas õhus rohkem, eriti arvestades asjaolu, et sportimisvõimalused siseruumides olid ja on siiani olnud ju piiratud,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Kuna aprill on ka südamekuu ja seega hoiame endiselt oma tervist ja kasutame seda võimalust väljas rohkem liikuda,“ lisas ta.

Toetussumma on 40 000 eurot aastas ühe maakonna kohta ning see jaguneb ühe või kahe tervisespordikeskuse vahel. Seetõttu kõige suurem toetus, 40 000 eurot, läks näiteks Hiiumaal Paluküla tervisespordiradade ja Põlvamaal Mammaste tervisespordikeskuse arendamiseks. Sama summa eest on plaanis parandada ka Kuressaare tervisepargis talispordi harrastamise tingimusi ja rajada Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse uued suusarajad ja mäekeskuse lumetussüsteemid. Pärnumaale Reiu-Raekülla luuakse 40 000 euroga kõikide võimalustega suusarada ja Põltsamaal arendatakse sama summa eest Kuningamäe tervisespordikeskuse seniseid liikumisvõimalusi. Sama suures ulatuses toetust saab Tõrva tervisespordikeskus.

Toetuse abil aidatakse välja arendada üle-eestiline mitmekülgne liikumisharrastust võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste võrgustik. Toetusperioodi lõpuks peavad toetatud tervisespordikeskustes olema rajatud valgustatud liikumisrajad ja loodud kunstlume tootmise võimekus. Riigi toel arendatakse igas maakonnas välja kuni kaks keskust, mis pakuvad aastaringselt mitmekesiseid võimalusi tegeleda liikumisharrastustega vabas õhus tasuta. Näiteks rajatakse toetust saavates tervisespordikeskustes muu hulgas mäesuusanõlvi, discgolfi väljakuid, pumptrack-radu ning jalgpalligolfi väljakuid.

Tervisespordikeskustele ja Kultuuriministeeriumile on partneriks olnud SA Eesti Terviserajad. Ka alusdokument „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030” seab eesmärgiks jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis eeldab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga, kuid selleks on tarvis kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused.

Taotlusvooru alus on Kultuuriministri määrus „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022“. Vaata toetusvooru kohta lähemalt siit, toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja ning toetuste saajaid siit.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!