Valitsus võttis 5. oktoobril vastu korralduse, mis sätestab Paide muinsuskaitseala uue kaitsekorra. Seni kehtinud muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema selguse ja paindlikkuse poolest.
„Paide puitarhitektuur, kirikuesine plats ja vallimägi moodustavad hubase ja väikelinnale omase ajaloolise miljööga tuumiku, mille väärtustamine on meie kõigi huvides. Kultuuripärand on taastumatu ressurss. Hoitud ja kaitstud ajaloolisest keskkonnast saavad lisaks omanikele kasu ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ning linna külastajad, kelle jaoks on mitmekülgse ja hästi säilinud pärandiga linn oluliseks külastamise sihtkohaks,“ rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
Paide on üks üheksast Eesti linnast, mis said alguse keskajal. Eesti kontekstis kuuluvad need linnakeskused linnalise asustuse vanimasse kihistusse ehk kõige väärtuslikumasse osasse meie kultuuripärandist. Paides on hästi säilinud varauusaegse linna struktuur ning osaliselt hoonestus koos linnuse varemete ja bastionaalkindlustustega. 18.–20. sajandi linnahoonestus ja selle juurde kuuluv haljastus moodustavad koos varasema pärandiga kõneka ja tervikliku linnakeskkonna. Vanalinna alal säilinud arheoloogiline kultuurkiht on väärtuslik tunnistus Paide linna arenguloost.
Uus kaitsekord jagab Paide muinsuskaitseala hooned kolme kaitsekategooriasse, millest hakkavad lähtuma nõuded tööde tegemisel. Suurele enamusele muinsuskaitseala hoonetest tähendab see rohkem paindlikkust ja vähem nõudeid. Kui seni olid kõikides Paide muinsuskaitseala hoonetes väärtuslikena kaitse all nii interjöörid kui eksterjöörid, siis uue kaitsekorraga kaob interjööride kaitse 96% muinsuskaitseala hoonetest. Kõrgemasse ehk A-kaitsekategooriasse, kus säilib nii väärtusliku sise- kui välisilme kaitsmine, jääb 322 hoonest vaid 13.
Paide muinsuskaitseala piire muudetakse kaitsekorraga väga vähesel määral, muinsuskaitseala senine kaitsevööndi piir jääb samaks.
2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel uuendab Muinsuskaitseamet kõigi muinsuskaitsealade kaitse korraldust. Paide vanalinn on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast, ehitustegevust seni reguleerinud muinsuskaitseala põhimäärus kehtestati 2005. aastal.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
