Balti riikide majandusväljavaade 2026.–2027. aastaks näitab naabrite juures kasvu jätkumist ja meil kasvu taastumist, ent seda mitte ühtlaselt. Kui sel aastal veab Baltikumi majandust veel Leedu, siis juba 2027. aastal liigub kasvuliidri roll Lätti. Eesti taastub naabritest aeglasemalt.
Luminori kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Leedu majandus 2026. aastal 3,6%, Läti majandus 2,5% ja Eestis jääb kasv 2,0% juurde. 2027. aastal kerkib Läti kasv 3,2%ni, samal ajal kui Eesti jõuab 3% juurde ja Leedu kasv aeglustub 2,4% peale.
„Baltimaade majanduspilt on lähiaastatel märksa kirjumaks muutumas. Leedu liigub täna kõige kiirema, ent samas kõige suurema ülekuumenemisohuga kasvumudeliga, Läti seevastu kogub investeeringute toel hoogu. Eesti omakorda taastub aeglasemalt,“ ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Tänavu toetavad kasvu kogu Baltikumis eeskätt eratarbimine, soodsam eelarvekeskkond ja peamiste ekspordipartnerite, eelkõige Skandinaavia, paranevad väljavaated. Samal ajal ei kao kuhugi riskid: energiahindade tõus, märtsis järsult tõusnud ja jätkuv geopoliitiline ebakindlus ning väliskeskkonna haprus muudavad kasvutee konarlikumaks.
„Pikemas vaates sõltub Balti riikide majanduse edu üha enam investeeringutest kõrgtehnoloogilisse tootmisse ja teenustesse ning võimest meelitada ligi kõrgekvaliteedilisi teadmisi,“ lausus Uusküla.
Leedu energiajook ja Läti tõus
Kõige teravam kontrast joonistub Uusküla sõnul välja Leedu puhul. Sel aastal jätkab Leedu Baltikumi kasvuliidrina, kuid kasv muutub samal ajal vähem jätkusuutlikuks. Euroopa Liidu vahendite suur sissevool ja investeeringud kaitsetaristusse hoiavad majanduskasvu kiirelt, kuid teisest samba pensionist välja võetav ajutine rahavoog loob kasvu-languse tsükli.
„See tähendab, et tänane liidriroll võib Leedu jaoks osutuda ühtlasi ka kõige haavatavamaks,“ leiab Luminori peaökonomist.
Läti seevastu tõuseb 2027. aastal Luminori prognoosi kohaselt Baltikumi kasvuliidriks ning selle taga on investeeringute tugevnemine, tootmissektori elavnemine, kontoriteenuste sektori rolli kasv ja ekspordi taastumine.
„Läti eelisena võib täna välja tuua ka selle, et riik ei ole puutunud teist pensionisammast, mis toetab pikaajalisemat elanikkonna finantstervist,“ lausus Lenno Uusküla.
Eesti taastumine on Uusküla sõnul lõunanaabritest aeglasem, kuna seda on pidurdanud maksutõusud, tagasihoidlik kindlustunne ning põhiturgude ehk Soome ja Rootsi nõrk majanduskeskkond eriti just kinnisvara ja ehituse valdkonnas.
„Samas eeldame, et Eestigi taastub järk-järgult kindlamale pinnale ning majandusele võiks uut hoogu anda maksupoliitika korrigeerimised, eksporditurgude paranemine ja suurem rõhk tootlikkusele. See omakorda tähendab, et aastaks 2028 võib just Eestis majandus Baltimaadest kõige kiiremini kasvada,“ progoosib Lenno Uusküla.
Luminori prognoositav 2028. aasta kasv on Eestis 3%, Lätis 2,8% ning Leedu taandub veelgi – 1,2% peale.
Majanduskasvu teine pool on hinnasurve ning ehkki inflatsioonisurve on võrreldes viimaste aastate tipuga vähenenud, püsib see Baltikumis euroala keskmisest kõrgem. 2026. aastal on inflatsioon eeldatavalt kõrgeim Leedus, kus see tõuseb 5,0%ni. Lätis püsib hinnakasv 3,7% juures ja Eestis aeglustub see 3,0%ni. Nii toetab sisenõudlus küll majandust, kuid hoiab samal ajal eriti Leedus üleval ka hinnasurvet.
„Baltimaade jaoks pole järgmiste aastate suurim küsimus ainult see, kui kiiresti majandus kasvab, vaid millise hinnaga see kasv tuleb. Leedu puhul on näha täna kiiret hoogu ja seeläbi suuremat kuumenemisriski, Läti puhul tugevnevat ja tasakaalukamat tõusu ning Eesti puhul aeglasemat, kuid püsivamat taastumist,“ lausus Uusküla.
Uusküla lisas, et tänast väljavaadet eriti inflatsioonisurve osas mõjutavad oluliselt lähiaja arengud Pärsia lahe konflikti vallas. Hinnatõus võib osutuda märksa kõrgemaks prognoosis välja käidud numbritest sel ajal kui veel perspektiiv konflikti lõppemiseks oli optimistlikum. „Samas on viimased 4-5 aastat meile näidanud, et mingi uus kriis on kohe ukse taga, kui eelmine pole veel läbigi või on vaevalt lõppenud. See omakorda tähendab, et varasemast oluliselt suurem paindlikkus ja kiire reageerimisvõime omab majanduse kasvuteel hoidmise vaatest selliste väikeste majanduste jaoks, nagu Baltimaad, omandanud täiesti uue tähenduse,“ märkis Lenno Uusküla.
