Otsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus jätta keskpanga intressimäärad muutmata. Euroala majandus on taastumas, hinnatõus on aeglustunud keskpanga eesmärgiks seatud 2%ni ja intressimäärad on juba tasemel, kus nad majandust juba pigem veidi ergutavad. Arvestades, et lähituleviku suhtes valitseb üsna suur teadmatus, eriti selles, mis puudutab kaubandusreegleid ja USA kehtestatud tollimaksude mõju, oli mõistlik hoida intressimäärad praegusel tasemel.
Ebakindlus – et mitte öelda segadus – lähiaja väljavaate suhtes ei ole kadunud, kuid tundub, et ettevõtted ja eriti investorid on sellega teatud mõttes isegi harjunud. USA presidendi viimatised avaldused tollimaksude teemal ei ole finantsturgudel enam nii äkilisi reaktsioone kaasa toonud. Ju arvestatakse juba ka sellega, et suur osa USA välja kuulutatud tollimaksudest tõenäoliselt esialgses ulatuses ei jõustu või liiga pika aja jooksul ei kehti.
Viimased hinnangud maailmamajanduse selleaastasele kasvuväljavaatele on paari kuu taguse ajaga võrreldes veidi optimistlikumad. Ka majanduskasv osutus esimeses kvartalis arvatust tugevamaks nii USAs, Hiinas kui ka euroalal. Kaubanduspiirangud ja nendega seonduv ebakindlus küll kahtlemata pidurdavad majanduse hoogu, kuid teevad seda eeldatavasti kardetust vähem, vähemalt lähiajal.
Eelkõige kaubanduspoliitikast tulenev suurem teadmatus majanduse väljavaate suhtes on tõenäoliselt investeeringuid tagasi hoidnud. Siiski näitasid esimese kvartali andmetel üllatavalt tugevat kasvu nii euroala ettevõtete investeeringud kui ka ehitusmahud.
Huvitav on ka tõdeda, et viimase poole aasta jooksul tuntavalt kallinenud euro vahetuskurss ei ole euroala ekspordile kehvasti mõjunud. Eriti USAsse suunduvate kaubamahtude ajutine kiirem kasv esimeses kvartalis on selgitatav ettevõtjate sooviga võimalikult palju tehinguid enne võimalike tollimaksude jõustumist lõpuni viia. Siiski kirjeldavad euroala eksportijad uute tellimuste mahtu järjest positiivsemalt. On tüüpiline, et tugevam valuutakurss pidurdab ekspordi hoogu, ent see mõju võib praegu olla osaliselt piiratud, sest käsikäes euro kallinemisega on suhteliselt odavamaks muutunud euroala ettevõtete toodangus sisalduv nn impordikomponent. See aitab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet hoida ja leevendab tugevneva euro negatiivset mõju.
Kokkuvõttes oleme olukorras, kus euroala majandus taastub järk-järgult, hinnatõus on nii viimastel andmetel kui ka ettevaates väga lähedal Euroopa Keskpanga seatud 2% eesmärgile ning intressimäärad juba tõenäoliselt pakuvad majanduskasvule mõõdukalt tuge. Seetõttu on kohane rahapoliitikat kujundades praegu intressimäärasid mitte muuta ning hinnata lähikuude ja -kvartalite andmete pealt, kas ja millal intressimäärad uuesti korrigeerimist vajavad.
