Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambingu sõnul jätkusid töötlevas tööstuses aprillis varasemate kuude positiivsed arengud. Kasv oli mitte ainult selle aasta kiireim, vaid ka viimase kolme aasta kiireim. Tootmismaht kasvas aastaga paari protsendi võrra, kuid tööpäevade arvu erinevust arvestades oli kasv selle aasta kiireim (4,4%). Kui varasemalt toetas müüki suuresti eksport, siis viimased paar kuud on siseturu taastumine aidanud müüki suurendada. Aprillis jäi eksport aastatagusele tasemele, seda tulenevalt ka väiksemast tööpäevade arvust. Enam kui pooltes tööstusharudes kasvas tootmine võrreldes eelmise aastaga.
Suurematest harudest jätkas kasvutrendil toiduainetööstus. Puidutööstuse jaoks on viimased aastad olnud rasked, kuid tasapisi on olukord paranenud ning aprillis jõudis tootmine pluss-poolele. Kuigi mahud ei ole puidutööstuses veel täielikult taastunud, siis kasum on kasvama hakanud ning tänavu esimeses kvartalis kasvas sektori kasum kolmandiku võrra. Müügitulu hakkas kasvama juba varem ja seda peamiselt hinnatõusu tõttu.
Tootmismahult on aasta algus olnud rekordiline muude transpordivahendite (laevad, paadid, ujuvkonstruktsioonid jmt) tootjatele, ka aprillis jätkus kiire kasv. Masinatööstuse jaoks oli erinevalt eelnevatest kuudest aprill oluliselt positiivsem. Harusid, kus tootmine suurenes aastaga kümnendiku võrra või rohkemgi, oli teisigi, kuid mitmel juhul oli ka aastatagune võrdlusbaas nõrk ning vaatamata kiirele kasvule ei ole taastunud veel mõne aasta tagune olukord.
Negatiivse poole pealt võib välja tuua arengud põlevkiviõli tootmises, kus koos tootmise langusega on oluliselt kukkunud hinnad seoses nafta odavnemisega, mistõttu on tugevasti langenud müügi- ja eksporditulu. Mõnevõrra väiksemas ulatuses on taolised arengud iseloomustanud ka keemiatööstust. Mahud on viimastel kuudel langenud ka elektroonikatööstuses.
Sarnaselt majandusnäitajatele on ettevõtjate hinnangud majandusolukorrale ja väljavaadetele paranenud, kuid viimastel kuudel on esile kerkinud ka negatiivsemaid noote. Eesti Konjunktuuriinstituudi aprillikuine küsitlus näitas, et ebapiisav nõudlus oli tootmist takistava tegurina viimase paari aasta madalaimal tasemel (ent siiski peamine probleem), kuid pea iga kümnes vastanu viitas muudele probleemidele, mis võib olla seotud kerkivate kaubanduspiirangute ja sellega seotud määramatusega. Mais ettevõtjate kindlustunne langes tulenevalt mitmete näitajate, nagu tellimuste, toodangu mahu ja töötajate arvu muutuse prognoosi alanemise tõttu.
