Eesti Konjunktuuriinstituudi detsembrikuu küsitluse tulemused näitavad meie majanduskliima mõningast paranemist. Ekspertide hinnangul on hetkeolukord rahuldav ning 2026. aastaks oodatakse kaheprotsendilist majanduskasvu.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo nentis, et ehkki detsembris oli seis tagasihoidlik, hindavad eksperdid tulevikuväljavaated heaks. „Suund on ülespoole ja hakkame vaikselt Euroopa Liidu keskmist kätte saama,“ märkis minister.
Tema sõnul on majanduskeskkonna parandamine ühine jõupingutus ning esimesed eesmärgipärased tegevused hakkavad mõju avaldama. “Sellest aastast kaotasime inimesi karistava maksuküüru ja taastasime ühetaolise ning lihtsa tulumaksusüsteemi. Nüüd on kõigil tööealistel inimestel ühesugune maksuvaba tulu 700 eurot, tänu millele jääb 90 protsendil töötajatest igas kuus rohkem raha kätte. See kasvatab tarbijate kindlustunnet, mis on pikalt olnud madal ja hoidnud majanduse kasvuhoogu tagasi,” selgitas Keldo.
„Tehtud tööle on tunnustuseks ka ettevõtjate hinnang valitsuse majanduspoliitikale – 562 ärijuhti on selle märkinud neutraalseks. Kui varasemalt heideti ette heitlikku poliitikat, vastukäivaid otsuseid, segaseid maksude signaale ning läbimõeldud pikema plaani puudumist, siis nüüd nähakse, et tegeleme reaalselt majanduse elavdamiseks lahenduste leidmise ja nende elluviimisega,“ rääkis Keldo.
„Ettevõtjate kindlustunde parandamisel mängivad oma rolli kauaoodatud tegevused bürokraatia vähendamisel, planeeringute kiirendamisel, oskustöötajate puuduse leevendamisel, suurtarbijatele energiahinna vähendamisel ja palju muud. Samuti jätsime ära tulumaksu tõusu,” lisas minister.
Konjunktuuriinstituudi möödunud aasta neljanda kvartali tulemused näitavad tööstussektori aktiivsuse taastumist. Tootmisvõimsuste rakendatus on tõusnud 68 protsendini, olles viimaste kvartalite kõrgeim näitaja. Suurematest tööstusharudest on saavutanud tõusutrendi puidutööstus: viimase kvartali tootmismahud on kasvanud ning ettevõtete tulevikuprognoosid positiivsed. Samuti on tugevnenud metallitööstuse kindlustunne, mis ületab aastataguse taseme ning prognoositakse nii toodangu mahu kui ka hindade kasvu.
Samas vajab Eesti ekspertide hinnangul majanduse arenguks jätkuvalt suuremat rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tööstusettevõtetest ootab sel aastal 32% investeeringute vähenemist ja 23% nende kasvu. Kõige suuremad investeeringute plaanid on metalltoodete tootjatel. Paraneb laenukeskkond – laenu on lihtsam saada kui sügisel või aasta varem. Tööstusettevõtete hinnangul on üldine seis siiski veidi keerulisem, kui oli sügisel ning pigem oodatakse toodangu langust. Suurimaks probleemiks peetakse vähest nõudlust.
Kindlustunne on suurenenud ehitussektoris, ületades Euroopa Liidu keskmist taset ja olles oluliselt kõrgem kui eelneval aastal. Jätkuvat stabiilsust näitab IT-sektor, kus oodatakse kasvu jätkumist. Seejuures kavandab üle kolmandiku valdkonna ettevõtetest töötajaskonna suurendamist. Kaubandussektoris on olukord aastatagusega võrreldes paranenud, positiivsemaks on muutunud ka sõidukikaubanduse ettevõtete kindlustunne.
2026. aastaks prognoosib Eesti Konjunktuuriinstituut kaheprotsendilist majanduskasvu. Konjunktuuriinstituudi ökonomisti Bruno Pulveri sõnul oli majanduse olukord neljandas kvartalis küll rahuldavast madalam, kuid ootused järgmise kuue kuu väljavaadete suhtes paranesid.
„Kui rääkida üldistest näitajatest, jäi Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse indeks detsembris allapoole pikaajalist keskmist, ent on viimasel poolaastal järjest paranenud. Äribaromeetritest on ehituse kindlustunne tõusnud pikaajalisest keskmisest kõrgemale ja teeninduse kindlustunne pikaajalise keskmise lähedale. Niisamuti on hakanud taastuma tarbijate kindlustunne ning ehkki riigi majanduse olukord ei ole elanike hinnangul kiita, ollakse tuleviku suhtes vähem pessimistlikud,“ tõi ta välja.
Uuringuga on võimalik tutvuda Eesti Konjunktuuriinstituudi kodulehel.
Konjunktuuriinstituut viib majanduse seireuuringuid regulaarselt läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Euroopa Komisjoni tellimusel, et hinnata Eesti majanduse hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid. Detsembri uuringus osalesid majanduseksperdid, kes andsid oma hinnangu majanduse erinevatele aspektidele.
