1. juulil jõustub tuulikutasu, mis hakkab tooma uute tuulikute läheduses elavatele inimestele ja kogukondadele lisatulu. Maismaatuulikud toovad mõjualas elavatele inimestele maksimaalselt aastas kuni kuue alampalga suuruse sissetuleku. Praegu juba kasutuses olevatele tuuleparkidele tasu ei laiene.
„Soovime Eesti energeetika muuta heitmevabaks. Taastuvenergeetika lahendused on fossiilsetest hinnalt soodsamad ning see on hea inimeste toimetulekule. Puhas energiatootmine tõstab ka ettevõtluse konkurentsivõimet ja on positiivne kliimale,“ lausus kliimaminister Kristen Michal. „Seaduse jõustumisel hakatakse uute tuulikute naabruses elavatele inimestele maksma hüvitist, nii sünnib laiem kasu ühiskonnale ja üldisest arengust saab konkreetse kasu ka kohalik kogukond.“
Hüvitisi hakatakse maksma tuulikutasudest. Keskkonnaamet hakkab tasu koguma enam kui 30 meetri kõrgustelt tuulikutelt, mis saavad kasutusloa pärast 1. juulit 2023. aastal.
Maismaa tuuleparkidelt kogutud tasud jaotatakse hüvitisteks kohalikele omavalitsustele ning tuulikute lähistel asuvatele majapidamistele. Hüvitist saavad kuni 250 meetristest tuulikutest kuni kahe kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised ning üle 250 meetri kõrguste tuulikute puhul kuni kolme kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised.
Kui tuulik alustab tööd, sõltub tasu suurus eelmise kvartali elektri börsihinnast ja tuulikuga toodetud elektrienergia mahust. Ehitusjärgus makstakse tuulikute eest kümnendik kehtivast tuulikutasust.
Näiteks kui omavalitsuses on 100 MW võimsusega tuulepark, mis toodab 300 000 MWh elektrit ning kvartali keskmine elektrihind oli tootmise ajal näiteks 90€/MWh, siis jääb tasu vahemikku 189 tuhat kuni 270 tuhat eurot. Füüsiliste isikuteni jõuab tulu maismaatuulikutelt ning seda maksimaalselt kuni kuue kuu alampalga ulatuses.
Meretuuleparkide tasu läheb kohalikele omavalitsustele, mis asuvad tuulepargist kuni 20 kilomeetri raadiuses. Kui merre rajatud tuulikud mõjutavad kalandusettevõtja tegevust, saavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel hüvitist taotleda ka nemad.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius kinnitas, et ameti infosüsteemid on tuulikutasude rakendamiseks valmis. „Keskkonnatasude eesmärk on vähendada loodusvarade kasutamisega seotud kahjulikke mõjusid ning luua toetav majanduskeskkond keskkonnasõbralikemale tehnoloogiatele ja ärimudelitele. Keskkonnaamet tervitab iga algatust, mis aitab ühiskonnal loodussõbralikumaid lahendusi omaks võtta,“ ütles Kosenkranius.
Seni on keskkonnatasudega maksustatud näiteks kaevandamist, veevõttu, saasteainete õhku paiskamist ja jäätmete keskkonda viimist. Keskkonnatasusid haldab Keskkonnaamet koos Maksu-ja Tolliametiga, keskkonnatasude arvestamise ja tasumise õigsust kontrollib Keskkonnaamet.
Keskkonnatasude, sealhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja töötatud tuulikutasu kohta saab täpsemalt lugeda keskkonnatasude seaduses.
2022. aastal deklareeriti rekordilised 149,4 mln eurot keskkonnatasusid, mis jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel ning kasutatakse keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
