Seaduse muutmisega tehakse planeerimismenetlust lihtsamaks, arusaadavamaks ja tõhusamaks ning kiirendatakse menetlusprotsesse. Efektiivsem planeerimismenetlus aitab kaasa toomaks Eestisse uusi suurinvesteeringuid ning hoogustab majanduse arengut.
„Planeerimisseaduse muudatused on kantud soovist protsesse lihtsustada, vähendada bürokraatiat ja planeerimisprotsessile kuluvat aega. Näiteks kaotatakse selleks ära planeeringu liigina kohalike omavalitsuse eriplaneering. Selle asemel saab tulevikus kasutada kiirema ja selgema lahendusena detailplaneeringut,” nimetas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
„Maakonnaplaneeringute puhul kaotatakse ära nende vastuvõtmise etapp, mis samuti lühendab planeerimisprotsessile kuluvat aega,“ lisas Keldo. „Muudame paindlikumaks ka planeeringu koostamisest teavitamist ja selle avalikustamist. Näiteks ei pea kohalik omavalitsus avaldama teateid maakonna ja üleriigilistes lehtedes. Piisab omavalitsuse lehest teavitamisest.“
Kohalikul omavalitsusel saab olema kaalutlusõigus otsustamaks, kus toimub planeeringu avaliku väljapanek ja arutelu. See tähendab, et avalik väljapanek ja arutelu võib põhjendatud juhul toimuda ka näiteks maakonna- või omavalitsuse keskuse asemel planeeringu alasse jäävas raamatukogus vms kohas.
Lisaks nähakse seadusemuudatusena ette detailplaneeringute kehtetuks muutumist kümme aastat pärast selle kehtestamist, kui planeeringu elluviimisega ei ole selleks ajaks alustatud. Küll aga tekib võimalus kehtivust pikendada kuni viis aastat. Sealhulgas täpsustatakse seaduses, millisel juhul loetakse planeeringu elluviimist alustatuks. Lisaks lihtsustatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ja pooleliolevate detailplaneeringute koostamise lõpetamist.
Samuti täpsustatakse planeerimispõhimõtteid, sealhulgas on lisatud kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega arvestamise nõue.
Lähtuvalt huvigruppide tagasisidest jäi praegu võrreldes esialgse eelnõuga välja ettepanek lühendada detailplaneeringute koostamise tähtaega kolmelt aastalt kahele ja poolele. Küll aga töötatakse detailplaneeringute menetlemise uus tähtaeg ning sanktsioonid selle mitte täitmise puhuks välja koos valdkonna ekspertide ja huvirühmadega edaspidises protsessi tõhustamise etapis. „Eesmärk on vähendada terviklikult detailplaneerimise vajadust ning asendada see sageli ajakulukas protsess võimalusel projekteerimistingimustega, mis on oluliselt kiirem,“ selgitas Keldo.
Lisaks praegustele muudatustele on kavas sügisel Riigikogule esitada täiendavaid ettepanekuid planeerimisseaduse korrigeerimiseks. „Oleme saanud erinevatelt huvigruppidelt palju tagasisidet, mis vajaks planeerimisprotsessis veel muutmist. Seda nii huvigruppidelt eelnõu kooskõlastusringil kui ka ettevõtjatelt Riigikantselei juures tegutseva efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojast,“ viitas Keldo. „ Peamiselt keskenduvad need lisaks detailplaneeringu regulatsiooni ajakohastamisele, tähtaegade ja sanktsioonide kehtestamisele, strateegiliste projektide eelismenetlemisele ning digiarenduste edendamisele,“ selgitas Keldo.
