Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist allkirjastas hoonete energiatõhususe miinimumnõuete eelnõu. Muudatustega kinnitatakse energiatõhususe nõuded järgneva viie aasta pikkuseks perioodiks. Energiatõhususe nõuete rakendumine seotakse edaspidi ehitusloa taotluse esitamisega. 2019. aasta algusest vastavad energiatõhususe miinimumnõuded olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel C-energiaklassi tasemele, uute hoonete püstitamisel vastavad nõuded B-energiaklassi tasemele.
Eelnõu tehtud muudatuste põhiliseks sisuks on kehtivate nõuete täpsustamine ja astmeline üleminek liginullenergiahoone nõudele. Eelnõuga sätestatakse esmakordselt ka erandid, mis kohalduvad liginullenergiahoone nõudele. Vastavad muudatused on välja töötatud kaasatus ehitussektori esindajaid.
„Selleks, et hoone võimalikult energiatõhusana ehitamine oleks omanikule mõistlik valik, tulebki miinimumnõuded kehtestada nii, et nende ellu viimine poleks liialt kulukas,“ märkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile tuleb iga viie aasta järel määrata hoonete energiatõhususe kulutõhusad tasemeid, võttes arvesse tehnilist arengut, mis möödunud perioodi jooksul on toimunud. „Kulutõhusad energiatõhususe miinimumnõuded tagavad hoone omanikule parima alginvesteeringu ja püsikulude suhte hoone ettenähtud kasutusaja jooksul ning sedasi saame energiatõhusate hoonete levikut juba praegu kiirendada,“ lisas minister Tammist.
Lisaks uute hoonete püstitamisel ja olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel kohalduvatele energiatõhususe nõuetele täpsustatakse liginullenergiahoone nõudeid. Võrreldes 2013. aastal sätestatud liginullenergiahoone tasemetega muutuvad nõuded leebemaks.
Eelnõuga sätestatakse liginullenergiahoone nõudele esmakordselt erandid. Liginullenergiahoone taseme saavutamist ei nõuta, kui lokaalsete taastuvenergialahenduste paigaldamine ei ole majanduslikust põhjendatud või tehniliselt teostatav. Samuti ei kohaldata liginullenergiahoone nõuet kuni 220 m² suuruse köetava pinnaga väikemajadele. Väikemajade puhul lükatakse liginullenergiahoone nõude rakendumine edasi, kuni uute kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemete määramiseni. Palkmajadele kohalduvad ka edaspidi nõuded pehmendavate koefitsientidega, seda nii uute hoonete püstitamisel kui olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
