Alates 5. septembrist on Tallinnas Kadaka tee 62 asuv Burmani villa ajutise kaitse all. Selle jooksul selgitame välja, millised on võimalused Tallinna linnavalitsusel Burmani villat kohalikul tasandil kaitsta ja kas hoone puhul on põhjendatud mälestiseks tunnistamise menetluse algatamine. Ajutine kaitse kehtestatakse pooleks aastaks, kuid põhjendatud juhul on muinsuskaitseametil võimalik pikendada seda aastani.
Ajutine kaitse on muinsuskaitseseadusest tulenev tööriist, mida rakendatakse, kui väärtuslik ajalooline hoone või paik on vahetus ohus – näiteks võib seda ähvardada lammutamine või muud pöördumatud muudatused. Ajutine kaitse ei tähenda, et hoone on mälestiseks tunnistatud, vaid see annab omanikule, muinsuskaitseametile, Tallinna linnale ja kogukonnale aega hinnata objekti väärtust ning leida lahendusi väärtusliku hoone säilimiseks.
Miks hoonet juba varem mälestiseks ei tunnistatud? Tõepoolest, Tallinna linna tellituna on olemas kolme aasta tagune eksperdihinnang, mis teeb ettepaneku hoone mälestiseks tunnistada. Toona pikka menetlusprotsessi ei alustatud, kuna toonane omanik kinnitas Tallinna linnale, et hoonet ei müüda ja see tehakse korda. Omaniku enda hool ja huvi on enamasti parim lahendus kultuuriväärtuslike hoonete säilimiseks ilma seaduslikke piiranguid seadmata. Kahjuks oleme täna teises situatsioonis ja loodame tekkinud olukorras leida parima lahenduse.
Burmani villa on mitmes mõttes märkimisväärne ehitis. Hoone asub Tallinnas endise Kadaka küla koosseisu kuulunud maadel, mis käesolevaks hetkeks on linnaruumiliselt kapitaalselt muutunud. Seetõttu on Kadaka tee 62 hoone puhul tegemist piirkonna märgilise objektiga, mis peegeldab Mustamäe vanimat hoonestust, millest on järel vaid üksikud märgid linnaruumis.
Hoone teeb erakordseks asjaolu, et selle on projekteerinud arhitekt Karl Burman (1882–1965), kes oli siinse juugendarhitektuuri silmapaistvaid esindajaid. Arhitektuuriajaloolane, professor Mart Kalm on Karl Burmani nimetanud esimeseks Eesti arhitektiks. Hoone erilisust rõhutab selle üldine arhitektuurikeel, mille silmapaistvaim osa on erikujulised aknad koos mängulise aknajaotusega. Kuigi hoonet on 20. sajandi jooksul remonditud ja osalt ümbergi ehitatud, on selles säilinud mitmeid algupäraseid juugendliku stilistikaga interjööridetaile. Hoonele lisab väärtust tõsiasi, et tegemist on ühega vähestest tänaseni säilinud Karl Burmani villadest. Ajutise kaitse all oleva Burmani villa kohta saab lisainfot kultuurimälestiste registrist.
