Swedbank: Uusarendusse kodu ostjad võiksid arvestada terendava käibemaksutõusuga

22.04.2025

SwedbankSelle aasta 1. juulist tõuseb käibemaksumäär seniselt 22 protsendilt 24 protsendini. Uusarendustest huvitatud koduostjatele tähendab see arvestatavat hinnatõusu, mistõttu tasub kinnisvara osta enne juulit.

Alates 1. juulist kuni 2028. aasta 31. detsembrini hakkab kehtima uus, 24-protsendine käibemaksumäär. Koduostja vaatest mõjutab muudatus eelkõige uusarendusi, mille ostuhinnale lisandub 2 protsendi võrra kõrgem käibemaks kui praegu. Näiteks 300 000 eurot maksva uue korteri puhul tähendab see 6000 euro suurust lisakulu.

Käibemaksutõus mõjutab ka neid, kes ostavad enne 1. juulit kinnisvara, mis valmib aga hiljem. Sellisel juhul kehtib ettemaksule küll vana maksumäär, ent kodu valmimisel makstavale osale juba uus, kõrgem käibemaks. See võib kokkuvõttes tähendada ostjale lisakulu, mida tasub juba praegu arvestada.

Kasutatud ehk järelturu korterite puhul käibemaksu ei rakendata, kuid kodu soetamisega seotud kõrvalkulud võivad suureneda. Näiteks mööbli ja ehitusmaterjalide hinnad võivad tõusta, sest käibemaks on tarbimismaks ning mõjutab kaupade ja teenuste lõpphinda. Kuigi kõik teenusepakkujad ei pruugi hindu kohe korrigeerida, võib ostja reaalsuses siiski maksta rohkem kui täna.

Merko Kodude juhatuse liikme Indrek Tarto sõnul on Tallinna uusarenduste müük olnud aasta alguses võrreldes eelmise aasta sama perioodiga veidi aktiivsem, kuid suurt hüpet pole toimunud. „Pärast 1. juulit ootame pigem „hiilivat“ hinnatõusu, kus hindu kohandatakse järk-järgult vastavalt turu nõudlusele. Näiteks alles ehituses olevate arenduste hinda saab muuta ka hilisemas faasis, mistõttu kohest suurt hinnamuutust ei pruugi turul tulla,” selgitas Tarto.

Kuigi käibemaks ei rakendu järelturu korteritele, kandub hinnasurve ajapikku üle ka sellesse segmenti. „Järelturu hinnad liiguvad üldiselt uusarenduste tuules ja sõltuvad muu hulgas korteri vanusest ning asukohast. Kui uusarendused kallinevad, siis kasvab ajapikku ka järelturu hind. Samas on 2-protsendilist maksutõusu iga konkreetse objekti lõpphinnas raske täpselt hinnata,” sõnas Tarto.

Tarto sõnul ei tasu maksutõusu valguses loota ulatuslikele sooduspakkumistele. Allahindlusi tehakse eeskätt vastavalt turuolukorrale ja müügivajadusele, mitte maksumuudatuste tõttu. “Samas ei ole arendajatel sageli võimalik hindu oluliselt langetada, kuna sisendhinnad on jätkuvas tõusutrendis. See tähendab, et kinnisvara hinnad pigem kasvavad ka edaspidi,” ütles ta.

Invego müüs eelmisel aastal ligi 30 miljoni euro eest uusi kodusid

22.04.2025

Kinnisvaraarendaja Invego müüs 2024. aastal kokku 29,7 miljoni euro eest uusi kodusid ning jõudis edukalt lõpusirgele ärikvartali Krulli Park arendusega, millesse investeeriti 74,5 miljonit eurot. Sel aastal prognoosib Invego suurimat kasvu Läti elukondliku kinnisvara segmendis.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul elavnes Eesti kinnisvaaturg aasta jooksul samm-sammult, mida kinnitab ka 2024. aastal sõlmitud võlaõiguslike lepingute arvu 30% suurune kasv võrreldes sellele eelnenud aastaga. “Need numbrid annavad põhjust oodata käesolevalt aastalt müügikasvu,” on Invego juht 2025. aasta suhtes optimistlik.

Suuremat läbimurret prognoosib ettevõte käesoleval aastal naaberriigis Lätis, kus veel eelmisel aastal tehti Eestiga võrreldes üle kolme korra vähem tehinguid. “Aasta alguse numbrid näitavad, et suure tõenäosusega müüb Invego sel aastal Lätis juba rohkem kodusid kui Eestis,” kommenteerib Kristjan-Thor Vähi lisades, et Invego on tänaseks alustanud Riias ja selle lähiümbruses kuue mahuka elurajooni arendusega.

Invego müüs ning andis Luccaranna, Tiskreoja ja Uus-Järveküla elurajoonides eelmisel aastal uutele omanikele üle 108 korterit ning ridaelamukodu. “Meeskond tegi tubli tööd. Peame seda väga korralikuks tulemuseks, sest tegemist oli esimese aastaga, mille müügitulemusi ei ilustanud buumiajal sõlmitud lepingutest realiseerunud müük,” selgitab Vähi ning lisab, et tema ettevõttele on toonud edu keskendumine terviklike elukeskkondade rajamisele. “Inimesed oskavad kodu juures üha rohkem hinnata seda, mis toimub nende koduseinte ümber – loodus, haljastus, mänguväljakud, liikumis- ja puhkealad,” loetleb Vähi.

Äripindade segmendis valmis Invegol 2024. aasta lõpuks 74,5 miljonit eurot maksnud ärikvartal Krulli Park, kus on kokku 35 tuhat ruutmeetrit üüritavat pinda. Ankurüürnikuks olev Wise Eesti peakontor on uutesse ruumidesse juba sisse kolinud ja kvartali pidulik avamine seisab ees 2025. aasta varasuvel. Lisaks valmib Invegol 2025. aasta sügisel ka uus 5 miljonit eurot maksev büroohoone Telliskivi asumis.

2024. aasta suvel alustas Invego oma esimese Lõuna-Portugali arendusprojekti, villade rajooni Silves Hills eelmüügiga. “Meid veidi isegi üllatas, kui suur oli just eestlaste huvi Portugali villade vastu. Tänaseks on üle kahekümne villa juba omaniku leidnud,” kinnitab Vähi ning lisab, et 154 villast koosneva rajooni avalik rahvusvaheline müük algas alles paari kuu eest, ehitustööd algavad sel sügisel ja esimese villad valmivad 2027. aastal.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta koondarvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Vitolu Parks, Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži ja Marupes Sirds arendustes. Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii hooajaliseks kasutamiseks kui aastaringseks elamiseks.

Invego gruppi kuulub üle 30 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on aastate jooksul välja arendanud enam kui 150 000 m2 ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara. Invego hallatavate varade maht ületab 200 miljonit eurot.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: MKMi majanduskommentaar: nõudluse kasv toetab hinnatõusu

22.04.2025

Töötlevas tööstuses kasvasid hinnad märtsis aastatagusega võrreldes 1,9 protsenti. Arengud olid sarnased viimastele kuudele – jätkuvalt kasvavad ekspordihinnad kiiremini kui tootja- ning impordihinnad, suurem hinnatõus iseloomustas puidutööstust ning farmaatsiatoodete tootmist. Hinnatõusu peamiseks põhjuseks peab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambing nõudluse kasvu, oma osa on ka tootmissisendite kallinemisel.

Suurematest harudest jätkus tootjahindade kasv toiduainetööstuses. Tootjahinnad tõusid aastaga 2,7 protsenti, ekspordihinnad aga veelgi enam – 6,3 protsenti. Maailmaturul on aastaga oluliselt tõusnud piimatoodete ja õlide hinnad, ka lihatooted on kallinenud. Enamike toiduainete tarbijahinnad on Eestis kasvanud, hinnad on odavnenud vaid üksikutes tootegruppides.

Puidutootööstuses on hinnad aasta otsa liikunud üles poole, märtsis tõusid hinnad aastatagusega võrreldes üle 7 protsendi. Sama rütmis on liikunud ka ekspordi- ja impordihinnad, mis viitab nõudluse taastumisele ning on positiivne uudis meie ekspordile suunatud puidusektorile

Kümnendiku võrra on aastaga tõusnud farmaatsiatoodete hind, kuid see peegeldab peamiselt eelmise aasta arenguid ehk hinnad tõusid tegelikult juba varem. Pool aastat on hinnatase püsinud sisuliselt samal tasemel.

Kõige rohkem langesid tootjahinnad põlevkiviõli tootmises (enam kui kümnendiku võrra), mis tuleneb naftatoodete hindade muutusest maailmaturul. Viimastel nädalatel on oluliselt kärbitud nafta nõudluse prognoose ning OPEC+ toodangumahud on ületanud ootusi. Ka paberitööstuse hindade langus ühtib arengutega mujal maailmas.

Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsi küsitlus näitas, et toodangu müügihinnad jätkavad lähikuudel kasvamist. Kolmveerand küsitletud töötleva tööstuse esindajatest prognoosis hindade samaks jäämist, kuid ligi iga viies vastanu ootas hindade tõusu. Tegevusalade lõikes peegeldavad hinnangud suures osas seniseid arenguid – kõige rohkem on hinnatõusu prognoosivaid ettevõtjaid toiduainetööstuses, puidutööstuses ning tööjõumahukamates rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuses. Koos hinnatõusu ootustega on paranenud ka teised sektori lähikuude väljavaateid kirjeldavad näitajad.

Swedbank: Millal ja miks tasub eluasemelaen refinantseerida?

22.04.2025

SwedbankKuigi uute laenude turg on stabiilne ja pigem taas tõusuteel, konkureerivad pangad endiselt ka nende klientide pärast, kes soovivad oma laene refinantseerida. Millal on aga põhjust oma laen refinantseerida ja mis on need erinevad võimalused?

Eluasemelaenu refinantseerimise puhul on esmane ja kõige olulisem küsimus miks. Väga tihti soovivad inimesed lihtsalt muuta oma laenulepingu tingimusi, seda eriti viimasel ajal, mil pangad on kõrgema euribori valguses langetanud laenu marginaale. Kui laenuvõtja soov on sellised tingimused üle vaadata, tasub alustada oma kodupangast ja nendega need võimalused läbi rääkida. Kui läbirääkimised lähevad edukalt, ei ole vaja laenu refinantseerida, vaid piisab laenulepingu tingimuste muutmisest kahepoolsel kokkuleppel.

Laenu refinantseerimine teises pangas

Kui oma kodupangaga kokkuleppele ei jõuta, on järgmiseks võimaluseks saada enda jaoks sobivamaid laenulepingutingimused teisest pangast. Sellisel juhul räägime selle laenu refinantseerimise võimalusest. Selleks tuleks teha teise panka täiesti tavaline eluasemelaenutaotlus. Laenusummaks tuleks märkida olemasoleva laenu jääk. Seejärel tuleb taotlusesse märkida oma sissetulekud ja kohustused, nii nagu ka esmakordselt laenu taotledes.

Järgmisena tuleks läbi mõelda tagatiste küsimus. Üldiselt on laenu tagatiseks seesama kinnisvara, mille ostmiseks on laen võetud. Kuid laenul võib olla veel teinegi tagatis juhul, kui laenu esmakordselt võttes sooviti vähendada omafinantseeringut alla 15% kinnisvara hinnast. Laenu refinantseerimise ajaks on aga laenu juba mõnda aega tagasi makstud ning laenujääk võib olla sedavõrd vähenenud, et lisatagatist enam vaja ei ole.

Laenuhalduri tugi

Kui taotlus on kodulehel esitatud, võtab laenuhaldur inimesega ühendust ja küsib vajadusel täpsustavaid küsimusi. Väga oluline on laenuhaldurile seejuures täpselt oma vajadustest ja soovidest teada anda, sest just tema on see inimene, kes saab inimest kogu selle protsessi vältel aidata ja nõustada. Swedbankis me näeme oma kogemuse pealt, kuidas inimesed ei olegi sageli kursis kõikide võimalustega, kuidas oma laenutingimused muuta võimalikult endale sobilikuks. Meie kliendihaldurid tegelevad selliste küsimustega aga igapäevaselt ja näevad oma töös väga palju erinevaid olukordi ning oskavad seetõttu ka parimal ja kiiremail viisil aidata.

Läbirääkimiste käigus võib selguda, et pank soovib tagatiseks mineva ehk üldiselt siis ostetava kinnisvara kohta ka eksperthinnangut, mida rahvakeeli nimetatakse hindamisaktiks. Hindamisakt on professionaalse kinnisvara hindaja koostatud ametlik dokument, mis määrab vara turuväärtuse. Pank kasutab hindamisakti, et hinnata, kui suure summa ulatuses ollakse valmis uut laenu väljastama. Hindamisakti vajalikkus sõltub laenuandja refinantseerimise tingimustest, kuid enamasti on see vältimatu samm, kui tagatisvara on osa tehingust.

Olemasoleva laenu ennetähtaegne tagastamine

Üks oluline aspekt, millega peab oma laenu refinantseerimisel teises pangas arvestama, on olemasoleva laenulepingu tingimused selle ennetähtaegsel tagasimaksmisel. Sest mida tähendab refinantseerimine – see tähendab, et uus pank võtab inimese laenu üle, makstes selle ennetähtaegselt eelmisele pangale tagasi. See aga ei saa juhtuda üleöö. Eluasemelaenud on suured laenud, keskmiselt on Eestis sellise laenu suurus 55 000 eurot ja selle ennetähtaegsele tagastamisele kehtivad lepingus kindlad tingimused ja nii on seda võimalik tasuta tagastada kas ühe või kolme kuu pärast.

Väikelaenude tõstmine suure laenu sisse

Refinatseerimise põhjuseks võib olla ka mitme laenu kokku panemine üheks laenuks. Näiteks kui inimesel on võetud kodulaen ja hiljem on ta selle kinnisvara renoveerimiseks võtnud väikelaenu, olgu see siis samas pangas või erinevates pankades, on võimalik need laenud nö kokku panna. Ka siin mängib oluliselt rolli see, kas kodulaenu tagatis on piisava suurusega laenu katmiseks.

Väljenda oma soove võimalikult täpselt

Panga kodulehel laenu taotledes küsitakse ka laenu eesmärgi kohta. See on koht, kus on siis võimalik välja tuua, et soov on oma laenu või laene refinantseerida. Klient aga ei peagi enne refinatseerimist teadma kõiki tingimusi ja võimalusi, selleks ongi laenuhaldurid. Seepärast on oluline kõiki oma soove võimalikult detailselt kirjeldada, sest ainult siis on laenuhalduril võimalik oma kogemusele tuginedes leida võimalused, et nendele soovidele vastata.

Statistikaamet: Esimese kvartali ehitushindade tõusu ohjeldasid vähenenud kulud materjalidele

22.04.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,1%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 1,2%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus ütles, et ehitushinnaindeksit mõjutas esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga eelkõige töötajate 2,9% palgatõus, mille mõju indeksi muutusele oli 54%. „Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule ja mehhanismidele vastavalt 0,6% ja 0,3%, kuid kulutused materjalidele vähenesid 0,2% võrra,“ täpsustas Paulus.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks langes esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,5%, võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga aga tõusis 0,5%.

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2025

IV kvartal 2024 –
I kvartal 2025, %

I kvartal 2024–
I kvartal 2025, %

KOKKU

0,1

1,2

   tööjõud

0,6

2,9

   ehitusmasinad

0,3

3,2

   ehitusmaterjal

-0,2

-0,3

Eramuindeks

0,2

1,3

Korruselamuindeks

0,2

1,3

Tööstushooneindeks

0

1,2

Ametihooneindeks

0,2

1,3

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2025

IV kvartal 2024 –
I kvartal 2025, %		 I kvartal 2024 –
I kvartal 2025, %

KOKKU

-0,5

0,5

   tööjõud

0,6

2,7

   ehitusmasinad

0,4

6,1

   ehitusmaterjal

-1,3

-1,1

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust otsekulude tasemel ja see jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel võetakse arvesse eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi vaatluse all on ametihooned.

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

07.05.2025 toimub koolitus „Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine“

22.04.2025

07.05.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine“. Jurist Martina Proosa annab koolitusel vajalikke teadmisi kinnisasja müügilepingute sõlmimiseks ja täitmiseks.

Muu hulgas saab teada:

  • mida ostja ja müüja peavad kinnisasja müügilepingut sõlmides tähele panema;
  • kes peab tõendama puuduse olemasolu;
  • millal ja kuidas esitada kinnisasja puudustega seotud nõudeid;
  • millistel juhtudel on võimalik kinnisasja müügilepingust taganeda või alandada ostuhinda.

Koolitus „Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine“ toimub 07.05.2025 kell 10.00–15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko: Start of construction of the fourth stage of the Vilneles Skverai residential project (Vilnius, Lithuania)

22.04.2025

UAB Merko Būstas, part of AS Merko Ehitus group, has launched the fourth stage of the Vilneles Skverai residential project located on the outskirts of the Old Town of Vilnius. The new stage includes in total of six apartment buildings with 318 apartments. Merko has started the construction of the first part of the fourth stage, which includes the entire underground car park complex and the first three residential buildings above-ground. Completion is scheduled for the second half of 2026.

The 6- and 7-storey buildings of Vilneles Skverai (merko.lt/vilnelesskverai/), located at address Manufakturu str. 7, will have the energy class rating A+. All apartments will have spacious balconies or terraces and will be equipped with heat-recovery ventilation system, providing fresh air and ensuring even air distribution. Parking spaces, storage rooms and charging stations for electric cars will be in the underground parking garage. The sizes of the one- to four-room apartments range between 25 to 93 square metres and the price per square metre starts at 3,480 euros.

Vilneles Skverai residential quarter comprises in total of 26 new residential buildings with more than a thousand apartments. The buildings will group around a common yard with cozy green spaces, children’s playgrounds and recreation areas. The new residential quarter also includes commercial premises where businesses provide services to residents.

In the first three stages of Vilneles Skverai, Merko has completed the construction of 20 residential buildings with 750 apartments, and more than 95% of the apartments have already been sold.

Statistika: 2024. a tehti Eestis 15 korteritehingut 1000 inimese kohta

22.04.2025

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

2024. a tehti Eestis keskmiselt 14,8 korterite ostu-müügitehingut 1000 inimese kohta. Aasta varem tehti 1000 inimese kohta 15,4 tehingut.

Korteritehingute suurima aktiivsusega paistavad silma Ida-Viru, Harju ja Tartu maakonnad. Tegemist on piirkondadega, kus linnade ehk valdavalt korteritega asustatud piirkondade osatähtsus on suurem.

Ida-Virumaal tehti 2024. a 1000 inimese kohta 18,2, Harjumaal 16,7 ja Tartu maakonnas 15,4 korteritehingut.

Kõige vähem tehinguid 1000 inimese kohta tehakse Saaremaal ja Hiiumaal. Saare maakonnas tehti 2024. a 1000 inimese kohta 5,6 ja Hiiu maakonnas 7,2 korteritehingut.

Andmed on kombineeritud maa- ja ruumiameti ning statistikaameti andmete alusel.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Bigbank: Läti kodulaenud tegid aasta alguse kolme kuuga veel ühe korraliku hüppe

21.04.2025

BigbankKäesoleva aasta esimeses kvartalis jätkus kasv Läti kodulaenude turul, kus sõlmiti kolmandiku võrra enam lepinguid kui eelmise aasta viimase kolme kuu jooksul, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas uute kodulaenu lepingute arv Lätis 61%, Leedus 36% ja Eestis 6%. “Kahe aasta taguse madalseisuga võrreldes on muutus eriti drastiline – kui Eestis ja Leedus sõlmisime käesoleva aasta jaanuarist märtsini lepinguid toonasega võrreldes üle kahe korra rohkem, siis Lätis koguni pea neli korda enam,” kommenteerib Bigbanki Eesti juht Jonna Pechter.

Kuigi aasta esimestele kuudele omaselt jäi tehingute koguarv nii Eestis kui Leedus eelmise aasta viimasele kvartalile ligikaudu veerandi võrra alla, julgeb Jonna Pechter kõigis kolmes riigis lähikuudeks kasvu prognoosida. “Uute laenutaotluste arv eelmise aasta lõpuga võrreldes kasvas Eestis ja Leedus 30% ning Lätis isegi 60% võrra, mis viitab inimeste aktiivsele huvile sel kevadel uus kodu soetada,” arutleb Pechter.

Lõunanaabrite kiired kasvunumbrid Pechterit imestama ei pane ning ta toob välja Eurostati 2023. aastast pärit andmed, mille järgi on kolmest Balti riigist selgelt suurim eluruumide ülerahvastuse määr just Läti. “Mida kitsamates tingimustes üks leibkond elab, seda suurema tõenäosusega püüab ta võimaluse avanedes uue kodu soetada ning see on naaberriikidest soodsama hinnataseme kõrval teine oluline indikaator, mis Läti turgu täna kõige aktiivsemana hoiab,” analüüsib Bigbanki juht.

Samas on keskmine Lätis väljastatud kodulaen Jonna Pechteri sõnul naabritega võrreldes endiselt oluliselt tagasihoidlikum. “Lätlase kodulaen on keskmiselt 60 tuhat eurot, mis on üle kahe korra vähem Eesti 133 tuhat ja ligi kaks korda vähem Leedu 110 tuhat eurot,” võrdleb Pechter ning lisab, et osalt on põhjuseks Riia uusarenduste jätkuvalt soodsam hinnatase.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht on üle 2,5 miljardi euro, millest ärilaenude portfell moodustab üle 600 miljoni euro.

Statistikaamet: Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis enim puittoodete hinnatõus

21.04.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 3,5% ja tõusis võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,8%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta märtsiga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektrienergiaga varustamises ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete tootmise ning mööblitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,9%, sealhulgas toiduainete tootmises 2,7%,“ täiendas Šokman.

Võrreldes veebruariga mõjutas märtsis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Veel mõjutas indeksit hinnatõus metalltoodete ja ehitusmaterjalide tootmises ning mäetööstuses.

Ekspordihinnaindeks vähenes märtsis võrreldes veebruariga 2,4%. Kõige rohkem langesid elektrienergia, mäetööstuse ja naftasaaduste hinnad. Enim tõusid kemikaalide ja keemiatoodete, ravimite, elektroonikaseadmete hinnad. Võrreldes 2024. aasta märtsiga tõusis ekspordihinnaindeks 5,1%.

Impordihinnaindeks vähenes märtsis võrreldes veebruariga 2,9%. Enim langesid elektrienergia, naftasaaduste ja mäetööstuse hinnad. Kõige rohkem tõusid jalanõude ja nahktoodete, elektriseadmete ning mööblitoodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta märtsiga tõusis impordihinnaindeks 3,7%.


Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Bigbank: I kvartali andmed näitavad eluasemeturu elavnemist

21.04.2025

BigbankStatistikaametis valminud värske (I kvartal 2025) statistika ehituslubade ja kasutuslubade kohta on veel üheks kinnituseks kuistele andmetele majanduse erinevate valdkondade kohta, mis näitavad, et majanduses on alanud vaikne taastumine.

Ehitussektor on majanduskasvu vaates hea indikaator, sest eriti uute ehituslubade väljastamise suurenemine näitab, et majandusaktiivsus on hakanud tõusma. Samas on näha erinevust eluaseme ja mitteeluasemete ehitusturul. Elamute puhul on aastases võrdluses uute ehituslubade arv kasvanud aastaga 16,6%. Kuna ehitusluba ei tähenda veel ehituse alustamist, siis asjakohane on vaadata ka ehitamise alustamise statistikat. Elamute puhul on kasv 23,4%, kui võrdleme I kvartali 2025 eelmise aasta esimese kvartaliga. Eluruumide puhul on ehituste alustamine vähenenud 5%, samas on väljastatud ehituslubade arv kasvanud koguni 36%. Lõviosa uutest elamute ehitamise alustamisest leiab aset Harjumaal (55%). Eluruumide puhul on Harjumaa osakaal koguni 61%.

Mitteelamute puhul on mõistlik vaadata ehituse pinda ruutmeetrites. Väljastatud ehituslubade lõikes on planeeritavat pinda koguni 26% vähem kui eelmise aasta I kvartalis. Ilmselt annab uute kontoripindade planeerimise puhul tunda töötajate soov teha tööd pigem kodukontoris ja nõudlus kontoripindade järele on seega vähenenud.

Väga oluline tegur ehitusturu elavnemisel on intress ja teatavasti alandas Euroopa Keskpank eelmine nädal järjekordselt baasintressi. Selle tulemusena on kuue kuu euribor langenud 2,15%-ni. Eeldada võib, et intressi langetusi tuleb sellel aastal veel. Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab kuue kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7%-ni.

Statistikaamet: Viis aastat eriolukorra algusest: mis toimus Eesti majanduses?

21.04.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel moodustas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal jooksevhindades 28,4 miljardit eurot. Praegu oleks see võrreldav Panasonicu, Nokia või eBay turuväärtusega. Meie majandus oli 2019. aasta lõpuks kasvanud 39 järjestikkust kvartalit, st peaaegu 10 aastat kasvu alates majandussurutise lõpust. Selle ajaga suurenes Eesti majandus ja ka eratarbimine ligikaudu 40%. Väliskaubandus lausa kahekordistus.

Ja siis tuli koroonakriis…

Üle maailma levinud COVID-19 viirus mõjutas kogu rahvusvahelist majandust. Hiina tehaste sulgemise tulemusel kannatasid rahvusvahelised tarneahelad, mistõttu aeglustus mitmesugune tootmine. Meditsiinisüsteemide ülekoormuse vähendamiseks kasutusele võetud piirangud halvasid terveid majandusharusid ja naelutasid paljud inimesed pikemaks ajaks kodustesse tingimustesse.

Eestis kehtestati eriolukord 2020. aasta 12. märtsil. Sellega suleti koolid, meelelahutus- ja kultuuriasutused, pandi pausile huviharidus, keelati avalikud kogunemised, kehtestati piirangud reisimisele ja suur osa inimestest suundus kaugtööle. Majanduselu muutus oluliselt vastavalt sellele, kui kerge oli mingis harus uute tingimustega kohaneda.

Kõige suurema paugu sai turismiga seotud majutuse ja toitlustuse tegevusala. 2020. aasta teises kvartalis kukkus eriolukorra ajal tegevusala lisandväärtus lausa 60%, 90. aastate tasemele. Arvestades, et eriolukord valitses suures osast maailmast, siis pole selles midagi üllatavat. Kuna ülejäänud aasta möödus veidi leebemalt, oli majutuse ja toitlustuse tegevusala aastane vähenemine „kõigest“ 37%.

Sellisest august taastumine võttis muidugi aega ja kuigi 2021. aasta teisest kvartalist algas tegevusalas kiire kasv, ei jõutud kriisieelsele tasemele enne 2022. aasta lõppu. Siinkohal ei tasu unustada, et juttu on eurodes mõõdetud lisandväärtusest. Välisturistide arv on siiani madalam.

Eriolukord mõjus valusalt teistelegi tegevusaladele. Eriti sellistele, kus töid oli keerulisem kodukontorisse üle viia. 2020. aasta teises kvartalis vähenes lisandväärtus põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses 40%, töötlevas tööstuses 17%, kaubanduses 11%, transpordis 30%, haldus- ja abitegevustes 24%, kunstis ja meelelahutuses 18% ning muus teenindavas tegevuses 20%.

Nende tegevusalade taastumine toimus erinevas tempos, kuid sarnaselt majutusele ja toitlustusele jõudsid peaaegu kõik 2022. aasta lõpuks koroonaeelsele tasemele. Välja arvatud põllumajandus, metsandus ja kalandus. Alles 2024. aasta oli esimene pärast 2019. aastat, kui see sektor koges lisandväärtuse kasvu.

Väliskaubandus taastus kiiresti

Mitmesugused piirangud transpordis ja ülemaailmsed tarneahelate probleemid jätsid jälje ka rahvusvahelisele kaubandusele. Eesti eksport vähenes 2020. aasta teises kvartalis ligi 18% ja aasta peale kokku 4%. Eelkõige mängisid siin rolli transpordi- ja reisiteenuste ära vajumine. Teenuste eksport kukkus aastaga peaaegu 19%.

Piirangute lõdvendamisel ja internetikaubanduse kasvu najal taastus väliskaubandus aga väga kiirelt. Juba 2021. aastal olid nii Eesti eksport kui ka import koroonaeelse 2019. aasta tasemest 22% kõrgemad.

Koroonaaegseid IT-investeeringute mõju lahendatakse tänini

Aga ülejäänud tegevusalad? Nii mõnigi sai eriolukorrast lausa hoogu tiibadesse. See efekt polnud tingimata kohene, kuid mitu tegevusala näitas 2020. aastal tugevat lisandväärtuse kasvu. Ehitus suurenes 7%, info ja side 11%, finants- ja kindlustustegevus 10% ja tervishoid ligi 5%.

Seevastu tabas tagasilöök info ja side tegevusala hoopis 2021. aastal, mil kasv aeglustus 3% juurde. Koroonaaegsete IT-investeeringute tagajärgi lahendab maailma majandus tegelikult veel tänaseni. Viimastel aastatel on näiteks suuresti kärbitud videomängutööstust. Mitte üksnes investeeringute arvelt, vaid ka ainuüksi selles nišis on töö kaotanud kümned tuhanded inimesed üle maailma. Eriolukorra ajal inimeste üheks peamiseks meelelahutusallikaks saanud valdkond kasvas sel ajal suure hooga, kuid tagantjärgi on selgunud, et see polnud jätkusuutlik. Sarnaseid tagasilööke koges IT-sektor laiemalt. Selle põhjal võib öelda, et kodukontorite sisseseadmine ja ettevõtete IT-võimekuse tõstmine ning töökorralduse muutmine eriti tulus pikemaajaline investeering ei olnud.

Koheselt ei jõudnud koroonamõju ka ehitusse, kuhu muudatused jõuavadki tegelikult väikese viitajaga, kuna suuremad investeeringud on pikaajalise iseloomuga. Nii hakkas Eesti ehituse lisandväärtus vähenema alles 2020. aasta teises pooles ja sügavam kukkumine toimus 2021. aasta esimeses kvartalis, kui lisandväärtus kahanes 16%.

Koroona muutis inimeste fookust

Selgeid muutusi oli kohe näha aga eratarbimises. Eriolukorra ajal 2020. aasta teises kvartalis vähenes eratarbimine küll 9%, kuid inimeste kulutused taastusid juba järgmises kvartalis. Koroonaaja pikem mõju selles sektoris avaldus hoopis inimeste käitumises: poes käimine asendus kiirelt internetikaubandusega ja inimesed muutsid oma kulutuste fookust.

Suurt kahanemist kogesid mitmed kulugrupid, mis olid seotud väljas käimisega – transport, riided ja jalatsid, kultuur ja vabaaeg ning majutus ja toitlustus. Kodukontorisse minekuks ju kingi vaja pole, autot ei ole ka vaja käima panna, muuseumid ja kinod olid niikuinii kinni. Nende asemel panustati rohkem oma kodudele. Suurenesid kulutused infole ja sidele ning eelkõige kodude sisustamisele ja remondile. Nii mõnelgi on vast meeles lood sellest, kuidas ehituspoode tabas materjalide puudus ja hinnatõus. Kui pole ettekäänet pittu minna, siis võib ju ka pikemat aega ootel olnud seinavärvimise või põrandavahetuse ette võtta.

Majandus tervikuna koges 2020. aastal 3%-list langust, valitsemissektori lõpptarbimine aga suurenes 4% nagu eelneval ja järgneval aastalgi. Selle põhjuseks oli eelkõige kulutuste kasv tervishoius. Vaja oli soetada uusi ravimeid ja vaktsiine. Samuti oli vaja leida leevendust ülekoormatud meditsiinipersonalile täiendava tööjõu ja lisatasude najal.

Kuigi kokkuvõttes polnud majanduslangus 2020. aastal suur, jättis koroona-aasta Eesti majandusele siiski selge jälje. On nähtuseid, mis pöördusid varasemale tasemele tagasi. Muuseumide külastatavus on näiteks taastunud ja inimeste kulutuste struktuur läheneb koroonaeelsele ajale. Mitmeid muutuseid elukorralduses näeme aga tänaseni. Oluliselt on kasvanud näiteks kodukontorite osakaal ning paljud inimesed saavad oma töö tehtud internetivahendusel. See on viinud aga muutusteni ühistranspordi kasutatavuses, sest inimestel pole vaja enam nii sageli ringi liikuda.

Euroopa võrdluses taastus Eesti väike, paindlik ja avatud majandus eriolukorrast kiirelt ja edukamalt kui teiste riikide majandus. 2021. aastal oli Eesti majandus kasvunäitajate poolest Euroopas esirinnas.

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

21.04.2025

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi.

Inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Inflatsiooni areng on olnud jätkuvalt kooskõlas ekspertide ootustega. Nii koguinflatsiooni kui ka alusinflatsiooni näitajad on märtsis alanenud. Ka teenusehindade inflatsioon on viimastel kuudel märgatavalt aeglustunud. Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult EKP nõukogu poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. Palgakasv on aeglustumas ja kasumid osaliselt leevendavad endiselt hoogsa palgakasvu mõju inflatsioonile. Euroala majandus on suutnud mõningal määral suurendada vastupanuvõimet üleilmsetele šokkidele, kuid süvenevate kaubanduspingete tõttu on kasvuväljavaade halvenenud. Suurenenud ebakindlus vähendab tõenäoliselt kodumajapidamiste ja ettevõtete kindlustunnet ning turgude negatiivne ja volatiilne reaktsioon kaubanduspingetele avaldab ilmselt karmistavat mõju rahastamistingimustele. Need tegurid võivad veelgi pärssida majanduse väljavaadet euroalal.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Eeskätt praeguses erakordse ebakindluse keskkonnas on EKP nõukogu otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused jätkuvalt EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 23. aprillist 2025 hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,25%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,40% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,65%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
APP ja PEPPi portfellide maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

Tõnu Toompark: korterite uusarenduste konkurentsianalüüs 04.2025

21.04.2025

Tõnu Toompark

Uute korterite pakkumiste maht püsib suur. Korterite müük ei ole hea, kuid siiski toimib. Kortereid müüakse nii erinevates piirkondades, hinnaklassides kui toalisuste lõikes. Pakkumiste mahtu hoiab üleval uute korteriprojektide müüki lisandumine, mis ei lase pakkumiste kogumahul väheneda.

Uute korterite müügis tuleb arvestada konkurentidega. Hinnakujunduses tuleb snaiperina sihtida, sest vastasel korral müüki ei tee.

Olen välja töötanud uute korteriarenduste konkurentsianalüüsi, mis hindab turul pakutavat ehk konkurentsisituatsiooni;

  • teise tegurina vaatab korterituru konkurentsianalüüs müügitemposid ehk millised korterid lähevad ostjatele kaubaks;
  • selle juures on vaadeldud korterite suuruseid nii pindala kui toalisuse vaates;
  • konkurentsianalüüsi oluline osa on põhjalik pilk turul pakutavate korterite hinnastamisele.

Konkurentsianalüüs on vajalik

  • korterelamu projekteerimise faasis, et projekteerida koheselt korterid, mille järele on nõudlus;
  • korterite hinnastamisel, et tuua arendusprojekt turule hinnatasemega, mis tagab optimaalse müügitempo;
  • müügiprotsessi käigus, et võrrelda projekti müügitemposid ja hinnapoliitikat konkurentidega.

Kas oled huvitatud korteriarenduste konkurentsianalüüsist? Kas vajad uute korterite värsket turuinfot? Võta ühendust ja räägime: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

KV.EE kinnisvara-podcast: Mis toimub Riia elamispindade arendusturul?

18.04.2025

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 110. osa külaline on Invego OÜ juhatuse liige ja partner Kristjan-Thor Vähi. Vaatluse all on Riia kinnisvaraturg Eesti kinnisvaraarendaja vaatest. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Alustuseks avab Kristjan-Thor Vähi, milline on Läti majandusseis ja elamispindade turg ja seda võrdluses Eestiga. Räägime Eesti ja teiste välismaalastest arendajate osakaalust Riia arendusturul.

Puudutame, kuidas kulgeb ehitusõiguse menetlemise protsess Riias ja kas see on sarnane valus pudelikael nagu Eesti arendajad kurdavad. Võrdleme uute korterite hindu Riias ja Tallinnas. Toome välja, kui palju pikk ehitusloani jõudmise protsess kinnisvara tallinlase jaoks kallimaks teeb.

Kristjan-Thor Vähi räägib, millistest põhimõtetest ehitaja valikul lähtutakse ning kuidas on korraldatud korterite müük. Puudutame üüriinvestorite kui korteriostjate tähtsust Riias ja üürituru vaadet.

Saate lõpetuseks annab Kristjan-Thor Vähi omapoolse nõuande, mida nii kinnisvaraturu osalised kui laiemalt võiks saatest endaga kaasa võtta.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

1 2 3 … 9 10 11 … 1,556 1,557 1,558