Tallinna linnaplaneerimise amet on 2025. aasta esimeses kolmes kvartalis teinud rekordiliselt otsuseid – kokku 61 detailplaneeringu osas. See on rohkem otsuseid, kui kolmel eelmisel aastal samal perioodil. Aasta lõpuks on seatud eesmärk teha vähemalt 80 planeeringuotsust.
Abilinnapea Madle Lippuse sõnul näitab senine töö ning otsuste hulk, et aasta alguses seatud eesmärk hoida tempot vähemalt 20 otsust kvartalis, on mitte ainult täidetud, vaid ületatud. „Oluline on rõhutada, et töö kvaliteet ja avalikkuse kaasamine ei ole selle arvelt kannatanud. Teenus on muutunud kiiremaks ja kasutajasõbralikumaks nii arendajatele kui ka linlastele,“ ütles Lippus.
Käesoleva aasta jooksul on algatatud 24, vastu võetud 19 ja kehtestatud 18 detailplaneeringut. Linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse töö tugineb tulemusjuhtimise põhimõtetele – see tähendab, et igas kvartalis on kokku lepitud selged eesmärgid ja vajalikud otsused, mille saavutamiseks on täpselt määratud eeldused ja tingimused. Selleks on lihtsustatud ka tööprotsesse, näiteks viidud planeeringute algatamine linnavalitsuse tasandilt ameti tasandile, kus algatamiseks on vajalik vaid ameti juhataja käskkiri.
„Viimastel aastatel tehtud struktuurimuudatuste eesmärk olnud võimestada planeeringut juhtiva arhitekti rolli, et ta ei peaks piirduma pelgalt keeruliste kooskõlastusringide koordineerimisega, vaid saaks suunata ja vastutada kogu protsessi õnnestumise eest,“ selgitas linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro.
Olulisemad planeerimisotsused, mis on sel aastal tehtud või jõuavad lähiajal otsusteni, puudutavad nii kodulähedasi teenuseid kui ka haridus- ja sporditaristut. Näiteks on antud ehitusõigus uue lasteaia rajamiseks Piritale (Lepiku tee 18), Majaka asumis gümnaasiumi juurdeehituse, aga ka uue spordihoone ja staadioni teenindushoone rajamiseks.
Kehtestatud on ka Eesti julgeoleku seisukohalt oluline USA saatkonna detailplaneering ning Filtri ja Masina tänava vahelise kvartaliosa planeering. Sellel nädalal algatas amet ka Lauluväljaku ala detailplaneeringu ning üle-eelmine nädal algatati Filmilinnaku detailplaneering.
Tulevikku vaadates on üks olulisemaid arendusi uus Tallinna planeeringute register, mille arendus on alanud ja valmimine on kavandatud 2026. aasta suveks. Uus register pakub paremat kasutusmugavust ja läbipaistvust nii arendajatele, ametnikele kui ka avalikkusele, sealhulgas avaliku statistikamooduli kaudu.
Täna avaldas Eesti Pank värske majandusprognoosi. Prognoos ei arvesta valitsuse viimaseid majanduspoliitilisi otsuseid, mis räägivad avaliku sektori palgatõusudest ja tulumaksu tõusu ärajätmisest. Mõlemad otsused suurendavad inimeste ostuvõimet, sest tarbimiseks jääb rohkem raha kätte. Selle aasta majanduskasvu prognoos on 0,6%, mis on madalam kui valitsuse prognoos, kuid suhteliselt ootuspärane. Palgakasvuks prognoositakse järgmisel aastal 5,1%, mis võib olla allahinnatud, sest selle aasta kiire hinnakasv paneb uue aasta palgaläbirääkimistel töötajaid nõudma vähemasti samaväärset palgakasvu, kui oli selle aasta inflatsioon (umbes 6%).
Kodu ostmine on suur samm ja paljude jaoks elu suurim rahaline otsus. Ostjad tahavad enne tehingut kindlustunnet, et hind on õiglane ja kodu on korras. Just siin tekib tihti segadus: arvatakse, et kinnisvara hindaja eksperthinnang kontrollib vara tehnilist seisukorda.
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi ulatub Eesti tänavune majanduskasv 0,6%ni ja kahel järgmisel aastal üle 3%. Märkimisväärse kasvukiirenduse annab 2026. aastal valitsuse poolt majandusse suunatav täiendav laenuraha. Majanduse enda kasvutingimused järjest paranevad 2027. aastani, mil valitsuse poolt majandusse suunatud rahaline stiimul taandub. Selleks ajaks on välisturud praegusega võrreldes paremas seisus ja Eesti ettevõtted jõudnud uue konkurentsiolukorraga rohkem kohaneda. Hinnatõus püsib Eestis tänavu tootmiskulude kasvu ja maksutõusude tõttu kiire, ulatudes 5,3%ni. Järgmise aasta jooksul taandub hinnakasv umbes 2% juurde ja püsib selle lähedal ka 2027. aastal.
Majandus- ja tööstusminister tutvustas täna Riigikogu majanduskomisjonis planeerimisseaduse muudatusi, mille eesmärk on teha menetlus lihtsamaks ja kiiremaks. Uuendused toovad kaasa mitme protsessi lühenemise, muu hulgas tekib omavalitsustel senisest laiem võimalus lahendada ehituslikud küsimused projekteerimistingimustega, mis võib vähendada menetlusele kuluvat aega aastate võrra.
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2025. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 3,6% ning võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 5,5%.
30.09.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturundus”, kus Kaisa Marissa Aduson ja Evelin Org jagavad praktilisi teadmisi ja tööriistu kinnisvara turundamiseks ning persoonibrändi kujundamiseks.
Reedel, 19. septembril 2025, lõppes Arco Vara AS võlakirjade avalik pakkumine. Pakkumine viidi läbi Finantsinspektsiooni poolt 8. septembril 2025 kinnitatud prospekti alusel. Pakkumise raames pakkus Arco Vara AS baasmahuna 100 000 võlakirja „EUR 8.80 ARCO VARA VÕLAKIRI 25-2028“ nimiväärtusega 100 eurot ühe võlakirja kohta, lunastamistähtajaga 24. september 2028 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 8.8% aastas. Arco Vara AS-il oli ülemärkimise korral õigus pakkumise mahtu suurendada kuni 150 000 võlakirjani.
Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on uusarenduste ja teise ringi korterite hinnavahe praegu tavapärasest märksa suurem, mistõttu on uute kättesaadavus madal ning enamus tehinguid tehakse järelturu kinnisvaraga.
