Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
 

Avala kvartalis valmib 2027. aastal uus hoone, kuhu kolib Enefiti peakontor

251230 Avala kvartalis valmib 2027. aastal uus hoone, kuhu kolib Enefiti peakontor 1Kaamos Kinnisvara arendatavas Avala ärikvartalis käivad täies hoos ehitustööd, mis jõuavad lõpule 2027. aasta kevadeks, mil valmib 10-korruseline Sirius. Hoone saab ühtlasi uueks Enefiti peakontoriks, kes kolib majja kohe pärast selle valmimist.

„Sirius lõpetab Avala ärikvartali arenduse ning toob järgmisel aastal piirkonda veel ühe kaasaegse ja ajatu ärihoone. Meie eesmärk on luua hooneid, mis toetaks ettevõtete kasvu ja töötajate heaolu ning meil on siiras heameel, et Enefit on otsustanud oma ärikodu kolida just Avalasse,” sõnas Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Murer.

Kuigi Siriusest saab Enefitile uus peakontor, võtab see enda alla ligikaudu 80% hoonest. Ülemisel kahel korrusel on veel saadaval ligi 1600 ruutmeetrit suurepäraste vaadetega äripinda, mis on veel lepinguga katmata.

„Enefiti uus kontoripind büroohoones Sirius on senisest palju energiatõhusam ja keskkonnasäästlikum ning võimaldab meil ruume kuluefektiivsemalt kasutada. Oluline on see, et saame pakkuda oma töötajatele kaasaegseid ja tervist toetavaid töötingimusi. Samas Avala ärikvartalis asub ka meie teine Tallinna kontor,” ütles Eesti Energia töökeskkonna ja heaolu valdkonna juht Urmas Uiboaid.

Hoone arhitektuuri on loonud PIN Arhitektid, kelle käekiri seob Siriuse sujuvalt juba valminud Electra ja Polarise büroohoonetega. Koos moodustavad need Avala ärikvartali eristuva ja omanäolise silueti, mis on kaasaegse linnaruumi head näited Tallinnas.

Kaamos taotleb Siriusele LEED Gold sertifikaati, mis kinnitaks hoone kõrget keskkonnasäästlikkuse taset ja vastutustundlikku ehituspraktikat.

Hoone koguinvesteering on 26 miljonit eurot. Siseruumidesse on kavandatud kaasaegsed töö- ja puhkealad, mugavad ühiskasutusruumid ning töötajate heaolu toetavad lahendused. Maja esimesel korrusel avab uksed lõunarestoran, mis muudab tööpäevad mugavamaks nii töötajate kui külastajate jaoks.

Siriuse juurde on loodud terviklik liikumiskeskkond, mis koosneb hoone all ning kõrvalolevas parkimismajas olevatest parkimiskohtadest, sh võimalused elektriautode laadimiseks; mugavad jalgrattahoiukohad ja pesuruumid ning hea ühistranspordiühendus ja kesklinnalähedane asukoht.

251230 Avala kvartalis valmib 2027. aastal uus hoone, kuhu kolib Enefiti peakontor 2

251230 Avala kvartalis valmib 2027. aastal uus hoone, kuhu kolib Enefiti peakontor 3

251230 Avala kvartalis valmib 2027. aastal uus hoone, kuhu kolib Enefiti peakontor 4

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine (Võru eriettevalmistuse taristu)

NordeconNordecon AS koos tütarettevõttega Embach Ehitus OÜ ühispakkujatena ja Riigi Kinnisvara AS sõlmisid allianssi hankemudelit järgiva lepingu Võru eriettevalmistuse taristu rajamise projekteerimis- ja ehitustöödeks. Projekti põhiosa, mille käigus rajatakse lasketiir-taktikamaja, hinnanguliseks kogumaksumuseks on arvestatud 8,05 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Tööd valmivad detsembris 2027.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 425 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Hepsor: Kohus tunnistas Hepsor AS-i sidusettevõtte Hepsor P113 OÜ kahjunõuet eksüürniku vastu summas 6 090 257,27 EUR

Hepsor2023-09-05 avaldatud börsiteates teatas Hepsor AS, et tema 45%-lise osalusega sidusettevõte Hepsor P113 OÜ ütles 4. septembril 2023 üles üürilepingu Novel Clinic Assets OÜ-ga. Hepsor P113 OÜ-le kuulub ca 4 000 m2 üüritava pinnaga ärihoone Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 113, millest lõpetatud üürileping oli sõlmitud 3 575 m2-ile.

Üürileping lõpetati üürniku poolse üürilepingu tingimuste olulise ja pideva rikkumise tõttu.

Novel Clinic Assets OÜ esitas 9. novembril 2023 Harju Maakohtule Hepsor P113 OÜ suhtes hagiavalduse, milles vaidlustas üürilepingu lõpetamise ja nõudis selle taastamist, kahju hüvitamist ning ruumidesse jäänud vara väljaandmist (börsiteade 2023-12-15)

Hepsor P113 OÜ vaidles hagile vastu ja esitas menetluses vastuhagi, milles nõudis eksüürnikult üürilepingu ennetähtegse lõpetamisega põhjustatud kahju hüvitamist.

04.12.2024 kuulutas maakohus välja Novel Clinic Assets OÜ pankroti, mis jõustus lõplikult 11.02.2025.

Hepsor P113 OÜ esitas oma kahjunõude Novel Clinic Assets OÜ pankrotimenetluses.

19.12.2025 kinnitas Harju Maakohus Novel Clinic Assets OÜ võlausaldajate nimekirja, milles asus seisukohale, et Hepsor P113 OÜ-l oli õigus üürileping Novel Clinic Assets OÜ-ga üles öelda.

Kohus tunnistas Hepsor P113 OÜ kahjunõudeid Novel Clinic Assets OÜ suhtes summas 6 090 257,27 EUR 1. järgu nõudena. Sellest 2 947 092,88 eurot on tingimuslik ja sõltub sellest, kas kõnealune osa kahjust tulevikus väheneb.

Kohus leidis, et kogu Hepsor P113 OÜ nõue on tagatud üürileandja seadusjärgse pandiõigusega Novel Clinic Assets OÜ üüritud ruumidesse jäänud varale.

Kohtulahend on hetkel veel jõustumata.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Koolitus „Kasutusluba ja selle taotlemine“ toimub 03.02.2026

Martina ProosaKinnisvarakoolis toimub 03.02.2026 koolitus „Kasutusluba ja selle taotlemine“. Koolitust viib läbi ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitus on suunatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, kinnisvara arendajatele ja maakleritele, ehitusettevõtete spetsialistidele, arhitektidele ning kõigile huvilistele, kes puutuvad kokku ehitus- ja planeerimisseadustiku küsimustega.

Koolituse eesmärk on anda osalejatele selge arusaam kasutusloa olemusest, taotlemiseks vajalikest dokumentidest ning menetluse käigust. Koolitusel käsitletakse ka praktikas esile kerkivaid probleeme ning Riigikohtu lahendeid.

Osalejad saavad teada:

  • mis on kasutusloa eesmärk ning millal tuleb kasutusluba anda;
  • millised dokumendid on vajalikud kasutusloa saamiseks;
  • millised probleemid võivad tekkida kasutusloa andmisel;
  • millised on kasutusloa andmisest keeldumise alused.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 03.02.2026 kell 10.00-15.15 MS Teamsi veebikeskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Nordecon: Construction contract (Võru special training infrastructure)

NordeconNordecon AS and its subsidiary Embach Ehitus OÜ as joint bidders and Riigi Kinnisvara AS have signed a contract following the alliance procurement model for the design and construction works of the Võru special training infrastructure. The estimated total cost of the main part of the project, which includes the construction of the shooting range and tactics building, is 8.05 million euros excluding VAT. The works are scheduled for completion in December 2027.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close 425 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Hepsor: The court has recognised the damages claim of Hepsor’s affiliated company, Hepsor P113 OÜ, against a former tenant in the amount of EUR 6,090,257.27

HepsorIn a stock exchange announcement published on 5 September 2023, Hepsor AS disclosed that its affiliated company Hepsor P113 OÜ, in which Hepsor AS holds a 45% ownership interest, terminated the lease agreement with Novel Clinic Assets OÜ on 4 September 2023. Hepsor P113 OÜ owns a commercial building with approximately 4,000 m² of leasable space located at Pärnu mnt 113, Tallinn, of which the terminated lease covered 3,575 m².

The lease agreement was terminated due to a material and repeated breach of the lease terms by the tenant.

On 9 November 2023, Novel Clinic Assets OÜ filed a claim with Harju County Court against Hepsor P113 OÜ, contesting the termination of the lease agreement and seeking reinstatement of the lease, compensation for damages, and the return of property left on the premises (stock exchange announcement from 15 December 2023).

Hepsor P113 OÜ contested the claim and filed a counterclaim, seeking compensation from the former tenant for damages caused by the early termination of the lease agreement.

On 4 December 2024, the court declared Novel Clinic Assets OÜ bankrupt, which decision became final on 11 February 2025.

Hepsor P113 OÜ filed its damages claim in the bankruptcy proceedings of Novel Clinic Assets OÜ.

On 19 December 2025, Harju County Court approved the list of creditors of Novel Clinic Assets OÜ and concluded that Hepsor P113 OÜ was entitled to terminate the lease agreement with Novel Clinic Assets OÜ.

The court accepted the claim for damagesof Hepsor P113 OÜ against Novel Clinic Assets OÜ in the amount of EUR 6,090,257.27 as a first-ranking claim. Part of this amount, EUR 2,947,092.88, is conditional and depends on whether this part of the damages may be reduced in the future.

The court found that the entire claim of Hepsor P113 OÜ is secured by the landlord’s statutory lien over the property left in the leased premises by Novel Clinic Assets OÜ.

The court decision has not yet entered into force.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistika: suhteline laenukoormus lubab mõõdukalt aktiivse elamispindade turu jätku

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

2025 III kvartali eraisikulaenude jääk ehk eraisikute tagasimaksmises olevate pangalaenude jääk oli Eesti Panga andmetel 14,3 miljardit eurot. Sellest 12,8 miljardit ehk 90% moodustasid eluasemelaenud. Nii eraisikulaenude kui eluasemelaenude jääk on aastaga suurenenud 9,9%.

Laenujääk arvestusliku netopalkade kogusumma suhtes näitab suhtelist laenukoormust – eraisikud maksavad laene enamasti tagasi just palga arvelt.

Eraisikulaenude jäägi ja aastase palgasumma baasilt leitud suhteline laenukoormus on 119%. Ajalooline keskmine laenukoormus on olnud märksa kõrgemal 141% peal.

Seega võiks öelda, et laenukoormus on üsna mõistlikul määral ja seda on ruumi suuresti kasvatada.

Samas tuleks arvestada, et meie viimaste aastate majanduskriisis on tööhõive suhteliselt hästi vastu pidanud. Inimestel on tööd ja seega ka palka. Keskmine palk on tempokalt kasvanud. Viimase viie aastaga on Eesti keskmine palk suurenenud ligikaudu poole võrra.

Majanduse üldpilt aga ei parane samavõrd positiivselt. Majanduskasvu ennustused ei ole kuidagi täituda tahtnud. 2025. a lõpus on rohkem lootust, et nüüd siiski saame majanduslangusest välja, kuid liiga suurt kindlustunnet tarbijatel ei ole.

Suhtelist laenukoormust laenujäägi ja palgasumma baasilt hinnates võiks öelda, et laenude võtmiseks ruumi on. Majanduspildi konteksti arvestades ei ole ruumi võib-olla liiga palju. Elamispindade turu mõõdukalt aktiivse turu jaoks siit takistusi ei leia.

Suhteline laenukoormus - eraisikulaenude jääk vms netopalkade kogusumma

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Invego kaasas EfTEN Special Opportunities Fundi elurajooni Marupes Sirds arenduse strateegiliseks partneriks

InvegoInvego Latvia OÜ viis lõpule tütarettevõtte Invego Marupe SIA 50% osa müügitehingu, millega kaasati Marupes Sirds elurajooni arenduse strateegiliseks partneriks EfTEN Capitalile kuuluv Usaldusfond EfTEN Special Opportunities Fund.

Läti pealinna Riia vahetusse naabruses asuva Marupes Sirds elurajooni esimeses etapis rajatakse ühiselt kokku 65 kodu, neist 50 korterit ja 15 ridamajakodu, mille eelmüügi käigus on juba broneeritud 13 kodu. Elurajooni arhitektideks on Tectum Architects ning 2025. aasta detsembris väljastati projektile ehitusluba ning 2026. aasta esimeses kvartalis toimuva hanke kaudu selgub elurajooni ehitaja.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 450 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Swedbank: 2025. aasta kodulaenude suur ülevaade

SwedbankEesti kinnisvaraturg võttis 2025. aastal sisse stabiilselt tõusva kursi. Võrreldes mullusega kasvas tehingute arv kvartal kvartali järel tasapisi ning hinnatrend liikus samuti tõusvas joones. Turule on naasnud ka ostjad, kes olid eelnevate aastate kõrge euribori tõttu plaanid ootele pannud, kuid näevad nüüd taas võimalust teha oma unistuste kodu teoks.

Juba 2024. aasta pakkus euribori languse tõttu positiivseid emotsioone, kuid 2025. aasta tõi turule märgatava elavnemise. Aasta teiseks pooleks oli euribori liikumine aga juba nii tavapärane, et laenuvõtjad pöörasid sellele tähelepanu vaid nii palju, kui oli vaja laenumaksete suuruse jälgimiseks ja tasumiseks. 2025. aasta detsembri alguseks oli euribor 2,1% tasemel.

Eesti Panga andmetel kasvas eluasemelaenude jääk oktoobri seisuga aastases võrdluses 10%. 2025. aasta esimese kümne kuu jooksul võtsid inimesed eluasemelaene 25% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Keskmine eluasemelaenu summa*

Keskmine eluasemelaenu summa kasvas Swedbanki andmetel eelmise aastaga võrreldes 12 000 euro võrra ehk 9% ning jõudis 138 000 euroni.

On igati mõistetav, et piirkonniti erinev kinnisvara hind on korrelatsioonis laenusummadega. Kõige kallim on kinnisvara Tallinnas ja Harjumaal, kus laenusumma on keskmiselt 156 000 eurot (aastane kasv 7%). Järgneb Tartumaa 132 000 euroga (aastane kasv 11%). Kolmandale kohale on kerkinud Läänemaa 113 000 euroga (aastane kasv 37%) ning neljandale kohale jääb eelmisel aastal kolmandat kohta hoidnud Pärnumaa 106 000 euroga (aastane langus 1%).

Protsentuaalselt on laenusummad kõige enam suurenenud Läänemaal (37%) ja Ida-Virumaal (29%). Märgatava kasvu on laenusummades teinud ka Põlvamaa (24%), Lääne-Virumaa (19%) ja Raplamaa (16%), mille keskmised laenusummad on vastavalt 78 000 eurot, 84 000 eurot ja 106 000 eurot.

Väljaspool Harjumaad ulatub keskmine eluasemelaenu summa 87 000 euroni. Madalaima keskmise laenusummaga maakond on Hiiumaa, kus keskmine laenusumma on 46 000 eurot ning on mullusega võrreldes 31% vähenenud. Väiksema keskmise laenusumma edetabelis hoiab teist kohta Järvamaa, kus keskmine laenusumma on 58 000 eurot ehk 15% väiksem kui aasta tagasi. Kolmandal kohal on Jõgevamaa 65 000 euroga ja seal on toimunud mullusega võrreldes vastupidine liikumine: keskmine laenusumma on suurenenud 14%. Aastatagusega võrreldes on keskmised laenusummad vähenenud kolmes maakonnas: Hiiumaal, Järvamaal ja Pärnumaal.

Keskmiselt võetakse uus eluasemelaen 24 aastaks. See näitaja on eelmise aastaga võrreldes umbkaudu aasta võrra vähenenud. Kuni 20 aastaks võetud laenud moodustavad ligikaudu 40% laenudest, 21–25 aastaks võetud laenud 18% ning 26–30 aastaks võetud laenud 42% laenudest. Suurusjärgud on 2024. aastaga võrreldes samad.

Korter või maja?

Regioonide üleselt loob huvitava pildi keskmiste laenusummade võrdlus, kui soetatakse korter või maja, olgu era-, paaris- või ridamaja. Swedbanki andmetel on keskmine kodulaenu summa korteri ostmiseks 123 000 eurot ja maja ostmiseks 190 000 eurot.

Harjumaal ulatub majadel keskmine laenusumma 227 000 euroni ja korteritel 135 000 euroni, mis tähendab aastatagusega võrreldes vastavalt 15% ja 6% kasvu. Tartumaal on aga keskmine laenusumma maja ostmisel 180 000 eurot ehk kasv on 9% ning korteril 105 000 ehk kasv on 15%, mis näitab, et kui Harjumaal suurenevad laenusummad eelkõige majade ostmisel, siis Tartumaal tuleb protsentuaalne kasv peamiselt korteri ostmiseks võetud laenudest.

Mitmes maakonnas jäävad majade ostmiseks või renoveerimiseks võetavad laenud märksa tagasihoidlikumaks. Alla 100 000 euro jääb keskmine laenusumma neljas maakonnas: Hiiumaal 56 000 eurot, Järvamaal ja Jõgevamaal 84 000 eurot ning Viljandimaal 94 000 eurot.

Korterite keskmine laenusumma ületab 100 000 eurot vaid kahes piirkonnas – Harjumaal ja Tartumaal, kus turg on kõige aktiivsem.

Mida osteti?

Swedbanki väljastatud eluasemelaenudest läks 69% korteri ja 31% maja ostmiseks.

Korteritest osteti 2025. aastal enamasti vanemates majades paiknevaid elamispindu: 57% korteritest asus majades, mis on ehitatud või renoveeriti põhjalikult enne 2000. aastat. 28% korteritest olid majades, mis on valminud või uuendatud aastatel 2000–2023, ning 14% korteritest asus uutes ehk aastatel 2024–2025 ehitatud majades.

Korteritest soetati enim 2- ja 3-toalisi kortereid. 38% laenudega soetatud korteritest olid 36–55-ruutmeetrised, 36% soetas 56–75-ruutmeetrise korteri. Üle 100-ruutmeetrised korterid moodustasid 3% laenuga soetatud korteritest.

Eluasemelaenuga ostetud majade juures hakkab silma üsna ühtlane jaotuvus. 33% juhtudest osteti uus või hiljuti, aastatel 2024–2025 valminud ning 31% juhtudest aastatel 2000–2022 valminud maja. 35% laenuvõtjatest soetas maja, mis on ehitatud enne 2000. aastat.

Majade kategoorias eelistatakse keskmise suurusega elamuid. Kõige populaarsemad on 101–150-ruutmeetrised majad (40% ostjatest). Kuni 100-ruutmeetrise elamu soetas 23% ning 151–200-ruutmeetrise 22% laenuga ostjatest. Üle 250-ruutmeetriseid maju soetati 7%.

Keskmine laenuvõtja

Keskmine eluasemelaenu võtja on nagu ka mullu aktiivses tööeas 35-aastane inimene. Kuni 40-aastased moodustavad 66% laenuvõtjatest, nende osakaal on aastaga veidi vähenenud (varem 68%).

Vanusegrupiti on Swedbanki andmeil pilt järgmine.

  • Kuni 30-aastased moodustavad 25% laenuvõtjatest ning nende keskmine laenusumma on 113 000 eurot. Noorte keskmised laenusummad kasvavad vanusega: kuni 22-aastaste laenuvõtjate keskmise summa on 75 000 eurot, 22–25-aastastel 112 000 eurot ja 26–30-aastastel 151 000 eurot.
  • 31–40-aastased on suurim rühm ehk 40% kõigist laenuvõtjatest ning nemad võtavad ka kõige suuremaid laene, keskmiselt 165 000 eurot.
  • Üle 40-aastaseid laenuvõtjaid on 35%, nende keskmine laenusumma on 128 000 eurot, sealjuures 41–45-aastastel on laenusumma märksa suurem ehk 148 000 eurot.

EIS-i (endise KredExi) käendusega võetud laenude keskmine laenusumma on 154 000 eurot.

Kuigi kodulaenu võetakse kõigis Eestimaa piirkondades, võetakse kõige rohkem kodulaene Tallinnas ja Harjumaal, mis annavad kokku 62% kõigist laenudest. Järgneb Tartumaa 16%-ga. Nende piirkondade osakaal on aastaga kasvanud ühe protsendipunkti võrra. Pärnumaa osakaal on mitu aastat püsinud 5% juures.

Laenuvõtja sissetulek

Laenuvõtjate rahaline taust joonistab pildi sellest, kuidas kujunevad laenusummad ja igakuine maksekoormus. Netosissetulekuna teenib kuni 2000 eurot kuus 36%, 2001–4000 eurot 49% ning üle 4000 euro 15% laenuvõtjatest.

Tasub rõhutada, et 43% laenuvõtjatest taotlevad laenu koos, mis tähendab, et laenu teenindamisel liidetakse mõlema laenuvõtja sissetulek. Korteriostjatest võtab laenu üksi 67% ja majaostjatest vaid 36%, mis selgitab ka erinevusi laenusummade suuruses: kaastaotlejata on keskmine laenusumma 107 000 eurot, kaastaotlejaga aga 166 000 eurot.

Laenu võtva leibkonna (üksi või kahekesi) sissetulekud jagunevad järgmiselt:

  • 25% teenib kuni 3000 eurot kuus;
  • 29% teenib 3001–4000 eurot kuus;
  • 20% teenib 4001–5000 eurot kuus;
  • 26% teenib üle 5000 euro kuus.

Sissetuleku ja laenukoormuse seost vaadates selgub, et 39% laenuvõtjatest eelistab, et laenumakse moodustaks 31–40% nende sissetulekust. Samal ajal 45% püüab hoida laenumakse kuni 30% sissetulekust. Üldjuhul võib kõigi finantskohustuste – laenud, krediitkaart, järelmaksud jms – kogukuumakse ulatuda kuni pooleni sissetulekust.

Omafinantseering

Swedbanki andmeil panustab 52% laenuvõtjatest omafinantseeringuks kuni 30 000 eurot. EIS-i (KredExi) käendusega laenudel, kus minimaalne omafinantseering on 10%, jääb keskmine omaosalus 18 000 euro juurde.

Üldiselt on keskmine omafinantseering 67 000 eurot, mediaanina 42 000 eurot. Ilma EIS-i käenduseta algab omafinantseeringu nõue tavapäraselt 15% tasemelt, kuid lisatagatise korral võib omafinantseeringu nõue ka puududa.

Kas laenutingimused on muutunud, taotlemine lihtne?

Swedbank lähtub laenu väljastades vastutustundliku laenamise põhimõttest. Oluline on, et laenuvõtja sissetulek on jätkusuutlik ning võetav laen talle pikaajaliselt jõukohane. Laenuvõtja maksevõimet hinnatakse vähemalt 6% intressimäära arvestades ning eeldusel, et igakuisteks kohustusteks võib kuluda kuni pool sissetulekust. Samas kujundavad laenuvõtjad võimaliku laenusumma sageli just oma elustiili ja tarbimisharjumuste põhjal.

Tänapäeval on laenu taotlemine lihtsam kui kunagi varem: taotlus tehakse internetipangas, nõustatakse telefoni või video teel, laenuleping allkirjastatakse internetipangas digitaalselt ning notaritoimingud saab teha kaugtõestamise kaudu. Kõige keerulisemaks osutubki sageli just sobiva kinnisvara leidmine.

Meil on hea meel tõdeda, et 2025. aastal täitus pea 6000 inimese unistus oma kodust või kinnisvarast Swedbanki kodulaenu või kodu väikelaenu toel. Soovime kõigile koduomanikele edu ja kordaminekuid uuel aastal!

* Info 2025. aasta 9 kuu seisuga.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Notarid kinnisvarapettustest: petuskeemi ohvrit suunatakse notarile valetama. “Pärast allkirja andmist enam tagasiteed ei ole”

Notarite KodaSel aastal on avalikkuse ette jõudnud mitmeid juhtumeid, kus kelmid on petnud välja kortereid ning nende müügist saadud raha. Eelmisel nädalal teatas politsei kahest juhtumist, kus üle 70-aastased naised müüsid petturite juhendamisel maha oma korterid, võtsid müügist saadud summa sularahas välja ning andsid võõrastele inimestele. Kahju ulatus kokku pea 200 000 euroni.

Kinnisvara võõrandamise tehing toimub alati notari juures. Rahageenius küsis Notarite Koja esimehelt Merle Saar-Johansonilt, kuidas säärased kinnisvarapettused siiski võimalikuks saavad?

Kas notarid näevad ka oma töös viimasel ajal tavapärasest rohkem pettuseohu märke? Kui, siis milliste tehingute puhul?

Erinevaid pettuseohu märke näevad oma töös notarid igapäevaselt, kuid nagu alati, muutub ajas pidevalt pettuste sisu. Näiteks kirjeldatud skeem, kus kelmid inimestele helistavad ja neilt kinnisvara ning hiljem sularaha väljapetavad, jõudis notariteni möödunud aasta kevadel.

Samuti on sagenenud juhtumid, kus püütakse ära kasutada vanemaealisi nende endi pereliikmete ja sugulaste poolt. Näeme näiteks tihti olukordi, kus kingisaaja broneerib notari juurde aja kinkelepingu sõlmimiseks, ent büroosse tulles ilmneb notari küsitlemise tulemusel, et väidetav kinkija tegelikult ei soovigi midagi kinkida.

Kuidas ja miks sellised tehingud läbi lähevad?

Notarite roll on pettuseid ära hoida ja seda me ka igapäevaselt teeme. Kuid keeruline, kui mitte öelda võimatu, on olnud avastada neid juhtumeid, kus ohvrid tulevad notaribüroosse petturite abil ettevalmistatud looga, mida nad usutavalt ja järjekindlalt esitavad. Seetõttu ei pruugi tehingu tõestamise ajal olla märke, et keegi inimest mõjutab.

Sellise petuskeemi ohver võib välja paista väga enesekindel ja teadlik inimene. Petturid suudavad panna inimese uskuma, et notarit ei tohi usaldada ja teda suunatakse notarile valetama. Kui aga inimene varjab notari eest fakte või esitab valeinfot, siis on notaril väga keeruline teda kaitsta.

Sama kehtib juhul, kui notar on inimesele kõik võimalikud riskid lahti seletanud, kuid teovõimeline inimene soovib ikkagi tehingut enda seatud tingimustel läbi viia. Notariaalne tõestamine on loodud selleks, et ennetada hilisemaid vaidlusi ja vähendada pettuste ohtu, kuid seda läbi erapooletu nõustamise. Notar ei ole ega saa olla kindlustus, mis garanteerib iga tehingu õiglase tulemuse või selle, et inimene ei tee enda jaoks ebasoodsaid otsuseid.

Teovõimelistel isikutel on õigus teha ka ebamõistlikke otsuseid ja notaril ei ole volitust neid kõhutunde alusel keelata. Näiteks soovivad inimesed vahel müüa kinnisvara alla turuhinna. Notarid juhivad sellisel juhul tehingu tõestamisel kliendi tähelepanu sellele, et tehingu hind on liiga väike, kuid inimesed jäävad tihti kindlaks endasoovile just sellise hinnaga müüa. Põhjuseks tuuakse soov teha tehing kiiresti, et saada vahendid näiteks teise riikikolimiseks või eriline suhe ostjaga.

Kui notarile antaks õigus tehinguid oma subjektiivse hinnangu alusel keelata, oleks see takistuseks vabale ettevõtlusele ja omandiõigusele.

Kas ja kuidas notar ära tunneb, et siin võib olla mingi jama ning mis võimalused on siis notaril asja ära hoida?

Notarid puutuvad igapäevaselt kokku tehingutega, kus osapoolte taust ja tegelikud kavatsused vajavad hoolikat hindamist. Kui notaril tekib kahtlus, et inimene on mõjutatud või ei saa täielikult aru, mida ta teeb, saab notar pidada kliendiga nelja silma all vestluse, et aru saada, kas tehing toimub vabatahtlikult ja teadlikult. Samuti selgitab notar lahti tehingu sisu, riskid ja pakub välja alternatiive.

Notar saab ka tehingust keelduda, kuid seda ainult juhul, kui notar on veendunud selles, et isik ei saa aru, mida ta teeb või kui tehingu eesmärgid läheks vastuollu seadusega. Notaril pole volitust tehingust keelduda, kui selgituskohustus on täidetud ja inimene soovib sellest hoolimata vabatahtlikult enda jaoks kahjulikku tehingut teha.

Mis on peamised punased lipud?

Telefonipetturite ohvritega juhtumeid on notarid tagantjärele analüüsinud, kuid päris selgeid punaseid lippe väljatuua ei saa, sest skeemid on väga hästi läbi mõeldud. Madalam tehinguhind, tehinguga kiirustamine, tehingus teise osapoole eest rääkimine ja sularaha kasutamine tehingutes võivad olla märgid pettusest, aga ei pruugi, sest klientidel on sageli selliseks toimetamiseks mõistetavad põhjused. Samuti teavad petturid ise neid punaseid lippe vältida: pettuseid on tehtud turuhinnaga ja raha liigub kontodel, kust ohver selle pärast sularahas välja võtab ning petturitele annab.

Kui inimene on jõudnud teie juurde, aga tegelikult ta ei saa teie arvates hästi aru, mis toimumas on, siis kuidas soovitate käituda?

Kõige olulisem on notarit usaldada ja rääkida talle ausalt tehingu taustast ja sisust. Soovitame inimestel mõelda notarist kui usaldusisikust, kellel on alati kohustus nõrgemat poolt kaitsta.

Tihti arvatakse, et notari juurde tuleb minna alles tehingu lõppfaasis ja juba valmis lepinguprojektiga. Tegelikult on aga just parem, kui notar kaasatakse võimalikult varakult, sest nii saab notariga rahulikult ja ajalise surveta võimalikud riskikohad läbi arutada. Ka valmis lepinguprojekti ei ole vaja notarile esitada, notar koostab selle ise poolte kokkulepete põhjal.

Eriti oluline on notari varajane kaasamine juhul, kui kahtlustatakse pettust. Kahjuks pöördutakse aga notari juurde sageli alles siis, kui inimene on petturite poolt pikalt ettevalmistatud ja teda suunatakse notarile valetama või olulisi fakte tema eest varjama. Notar on aga viimane inimene, kes saab tagada, et kellegi huvid ei oleks riivatud. Pärast notari juures allkirja andmist enam tagasiteed ei ole ja vara omandit ei pruugi kunagi tagasi saada.

Seetõttu on oluline ka notarite füüsiline kohalolu üle Eesti. Väljaspool Tallinnat ja Tartut tegutsevad notarid tunnevad sageli oma piirkonna inimesi lähemalt ja saavad seetõttu paremini märgata, kui keegi on sattunud pettuse ohvriks. Samuti on klient väiksemas kogukonnas suurema tõenäosusega valmis notariga avatult rääkima, miks ta midagi teeb, mis võimaldab notaril paremini ohtu tuvastada ja reageerida.

Notarite Koda tegeleb aktiivselt sellega, et tõsta inimeste teadlikust notarite rollist, et nad oskaksid oma murest notarile teada anda. Notar on neutraalne ja usaldusväärne nõustaja, kelle poole võib julgelt pöörduda ka siis, kui inimene tunneb end ebakindlalt või vajab lihtsalt kinnitust, et tema otsus on õige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Millal võib kohalik omavalitsus nõuda arendajalt avaliku ehitise ehitamise või selle rahastamise halduslepingu sõlmimist?

Pille Pettai-StasiulisRiigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.12.2025 otsusega tunnistati põhiseadusevastaseks ja kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022. a määruse nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“ § 18. Kõnealuse sätte mõte oli, et Tallinna linn ei anna projekteerimistingimusi ega ehitusluba või ka kasutusluba enne, kui taotleja on nõus sõlmima lepingu, millega ta kohustub ehitama avaliku ehitise või selle ehitise ehitamist rahastama.

Tallinna linn küll selgitas, et lepingu sõlmimine on vabatahtlik kuid kolleegium leidis, et vaidlustatud säte loob arendajale põhjendatult mulje, et linn keeldub talle projekteerimistingimuste või ehitusloa andmisest, kui arendusprojekt toob kaasa vajaduse avalikku ehitist rekonstrueerida ja/või laiendada või ehitada uus avalik ehitis, kuid arendaja ei ole nõus ehitise ehitamise või rahastamise lepingut sõlmima. Seeläbi riivab määruse § 18 projekteerimistingimuste või ehitusloa taotleja omandipõhiõigust ja/või ettevõtlusvabadust.

Kokkuvõtlikult, nimetatud kohustuse linnavolikogu määrusega kehtestamiseks puudus seadusest tulenev alus. Samuti ei võimalda ehitusseadustik keelduda lubade andmisest või projekteerimistingimuste väljastamisest põhjusel, et ehitusõiguse realiseerimisega kaasnevad avaliku ehitise rajamise kulud on ülemäärased või ebaotstarbekad.

See tähendab, et projekteerimistingimuste menetluses, ehitusloa või kasutusloa menetluses ei saa kohalik omavalitsus tõstatada avaliku ehitise ehitamise või rahastamise küsimust ega jätta seetõttu taotletud luba väljastamata, kui arendaja ei ole nõus avalikku ehitist püstitama või rahastama. Seadus võimaldab halduslepingute sõlmimist vaid detailplaneeringu menetluses. Ka selliste projekteerimistingimuste andmisel, mis antakse detailplaneeringu täpsustamiseks, ei saa nõuda halduslepingu sõlmimist avaliku ehitise ehitamiseks või ehitamise rahastamiseks.

Veel selgitati, et detailplaneeringu puhul on võimalik halduslepingut nõuda põhjusel, et KOV-il on võimalik keelduda avaliku huvi kaalutlustel haldusakti andmisest, kui ta suudab põhjendada veenvalt enda rahaliste vahendite ebapiisavust, et avalik ehitis rajada, või planeeringuga kaasnevate kulude ebaotstarbekust. Mõlemal juhul tuleb esitada detailne kuluarvestus.

Pille Pettai-Stasiulis
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo LEVIN

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Merko: Riigikohtu otsus Läti konkurentsinõukogu otsuse vaidlustuses

MerkoAS Merko Ehitus avaldas 09.08.2021 börsiteates info Läti konkurentsinõukogu otsuse kohta, mille kohaselt peetakse kontserni tolleagset tütarettevõtet SIA Merksi ühena üheksast ettevõttest osaliseks Läti ehitusettevõtete keelatud koostöös perioodil 2015–2019, mis tähendab Läti konkurentsiseaduse § 11 lg 1 rikkumist. Läti konkurentsinõukogu ei süüdista ettevõtteid hinnakokkulepetes. Konkurentsinõukogu otsuse aluseks olid olulises osas vestluste väljakirjutised, mis pärinesid Läti Korruptsiooniennetuse ja -vastase Võitluse Büroo (KNAB) poolt jälitustegevuse käigus tehtud pealtkuulamiste salvestistest.

Enne otsuse tegemist sai ettevõte ühe korra kirjalikult avaldada oma seisukohti tõstatatud etteheidete kohta ja osaleda ühel Läti konkurentsinõukogu koosolekul. SIA Merks ja AS Merko Ehitus vaidlustasid Läti ringkonnakohtus Läti Konkurentsinõukogu otsuse seaduslikkuse ilmsete protseduuriliste ja sisuliste vigade tõttu, mille kohta avaldas AS Merko Ehitus 13.09.2021 börsiteate. Läti haldusasjade ringkonnakohus vaidlustust ei rahuldanud ning seetõttu esitati kassatsiooni kaebus Läti Riigikohtusse, millest teatasime 26.02.2024 börsiteates. Täiendavad kommentaarid on ilmunud AS-i Merko Ehitus vahe- ja aastaaruannetes ning kõik materjalid on jooksvalt olnud saadaval ettevõtte kodulehe vastavas alajaotises.

Täna, 23. detsembril 2025 tegi Läti Riigikohus teatavaks oma otsuse, millega tunnistati jälitustegevusega kogutud info kasutamine haldusmenetluses lubamatuks, tühistati Läti haldusasjade ringkonnakohtu 25.02.2024 otsus täies ulatuses ning saadeti asi uuesti arutamiseks Läti haldusasjade ringkonnakohtule.

Merko Ehitus kontsern on jätkuvalt pühendunud ärieetika standardite kohase käitumise edendamisele ja rakendamisele, samuti kõikide äritavasid reguleerivate seaduste ja eeskirjade järgimisele. Mis tahes võimalik ausa konkurentsi rikkumine on vastuolus kontserni tegevuspõhimõtete ja väärtustega.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Merko: Supreme court judgement in the cassation against the decision of the Latvian Competition Council

MerkoWith the 09.08.2021 stock exchange announcement, AS Merko Ehitus disclosed information concerning the decision of the Latvian Competition Council according to which the group’s then subsidiary SIA Merks is considered one of the nine companies involved in the prohibited cooperation of Latvian construction companies during the period 2015-2019, which means a violation of Section 11(1) of the Latvian Competition Act. Latvian Competition Council does not accuse the companies in the price-fixing. The decision of the Competition Council was largely based on conversation transcripts that were handed over by the Latvian Corruption Prevention and Combating Bureau (KNAB) which conducted wiretapping during surveillance activities.

Prior to the decision, the company was able to express its views on the raised accusations in writing once and participate in one meeting of the Latvian Competition Council. SIA Merks and AS Merko Ehitus contested the legality of the Latvian Competition Council’s decision in the Latvian District Court due to manifest procedural and substantive mistakes, about which AS Merko Ehitus notified with the 09.13.2021 stock exchange announcement. The Latvian District Administrative Court did not satisfy the appeal, and therefore a cassation appeal was filed with the Supreme Court of Latvia, about which we notified in a stock exchange announcement on 26.02.2024. Additional comments have been published in interim and annual reports, all materials have been available in the corresponding subsection of AS Merko Ehitus’ website.

Today, 23 December 2025 the Supreme Court of Latvia announced its decision declaring the use of information collected through surveillance activities in administrative proceedings inadmissible, annulled the decision of the Latvian District Administrative Court of 25.02.2024 in its entirety, and remanded the case to the Latvian District Administrative Court for retrial.

Merko Ehitus group remains committed to promoting and implementing ethical business standards and behaviour, as well as compliance with all applicable laws and regulations governing business practices. Any possible infringement of fair competition is in violation of the operating principles and values of the group.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

KV.EE: Novembris pakuti üürile 1809 vakantset Tallinna äripinda

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaali KV.EE kaudu otsiti 11.2025 üürniku 1809 Tallinna äripinnale, millede keskmine hind on 10,5 €/m². Aastatagusega võrreldes on äripindade üüripakkumiste arv Tallinnas suurenenud 2% ja hind on tulnud allapoole 1% võrra.

Üüripakkumiste arv on suurenenud enamikus Tallinna linnaosades, kuid mitteolulisel määral. Vaid Mustamäel ja Vanalinnas oli kinnisvaraportaalis KV.EE tänavu novembris üüripakkumises vähem äripindu kui aasta tagasi.

Üüripakkumiste hind seevastu on enamikus piirkondades tulnud allapoole, kuid valdavalt mitteoluliselt määral. Vastupidiselt on Haabersti ja Pirita linnaosades üüripakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE kerkinud märgatava 18% võrra.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripind / üür: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Äripind / üür: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
11.2024 11.2025 Muutus, % 11.2024 11.2025 Muutus, %
Haabersti 72 85 18% 9,5 11,2 18%
Kadriorg 9 12 33% 9,8 10,1 3%
Kesklinn 668 684 2% 12,5 12,2 -2%
Kristiine 201 219 9% 9,5 8,9 -6%
Lasnamäe 308 312 1% 8,3 8,2 -1%
Mustamäe 215 192 -11% 8,4 8,2 -2%
Nõmme 69 78 13% 7,6 6,4 -16%
Pirita 44 44 0% 12,1 14,3 18%
Põhja-Tallinn 159 159 0% 12,2 12,6 3%
Vanalinn 32 23 -28% 15,5 15,1 -3%
Tallinn 1 779 1 809 2% 10,6 10,5 -1%
Eesti 2 854 3 015 6% 9,3 9,2 -1%
Harjumaa 2 156 2 259 5% 10,1 9,8 -3%
Narva 32 6 -81% 4,7 5,6 19%
Rakvere 22 25 14% 7,4 6,6 -11%
Pärnu 116 122 5% 6,6 7,3 11%
Tartu 267 332 24% 8,7 9,2 6%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2025-12-24 Tallinna äripindade üüripakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kauneid jõule ja head uut aastat!

Kauneid jõule ja head uut aastat!

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine