Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
 

Uus Maa ekspert: Mustamäe korterite müük tegi erakordselt suure tõusu

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul tõusis Mustamäe korteritehingute arv septembris kuuga 23 ja ruutmeetri hind 8,9 protsenti, mille taga on vajadus odavama kinnisvara järgi ning ühe märgilise uusarenduse turuletulek.

Sten Renar Subatšjuse sõnul oli september kogu Tallinna korteriturul aasta aktiivseim, kuid Mustamäe paistis linnaosadest erandlikult silma. „Huvi Mustamäe vastu tõuseb ja selle taga on kombinatsioon mitmest tegurist. Ühest küljest on ümbritsevate linnaosade hinnad kättesaamatult kalliks muutunud – inimesed ei jaksa enam kesklinna või Kristiinesse osta ning see tõstab suurusjärgu võrra soodsama Mustamäe nõudlust,“ ütles Subatšjus.

„Kui Mustamäel maksis korteri ruutmeeter septembris keskmiselt 2530, siis Kristiines 3230 ning Kesklinnas juba 3800 eurot. Kesklinna uude majja alla 5000-eurose ruutmeetrihinnaga korterit ei leia, aga Mustamäel algavad korralikus arenduses hinnad 3700-st eurost,“ lisas Subatšjus.

„Linn paisub – Kristiine on juba tunnetuslikult kesklinn ja Mustamäe liigub samas suunas. Tegemist pole enam kuidagi magala, vaid hinnatud aadressiga, kus on hea taristu, palju rohelust ning kiire ühendus kesklinnaga,“ rääkis Uus Maa konsultant Ave Klaser ja lisas, et kõige nõutumad on Sõpruse pst, Tammsaare ja Mustamäe teede äärsed piirkonnad.

Ave Klaseri sõnul hakkab Mustamäe kinnisvaraturgu järjest enam mõjutama ka uueneva Mustamäe Keskuse ümber kerkiva kvartali valmimine. “Rajatakse 24-korruseline Mustamäe Manhattani nimeline korterelamu, tervise- ja ärihoone ning uus avalik park, mis moodustavad Tammsaare-, Mustamäe- ja Sääse teede ristumiskohta linnaosa uue tõmbekeskuse. Septembris müüki tulnud Manhattani tornist osteti kümme protsenti paberil ette ära ja see tõmbab kaasa ka ümbruskonna vanema kinnisvara,“ lisas Klaser.

„Kuna Mustamäel on praegu uusarendusi vähe ja ega neid sinna palju juurde mahugi, siis tehakse kümnest tehingust üheksa vanemate korteritega. Kasvanud tehingute arv tingib müügipakkumiste vähenemise – Mustamäe müügiturult läheb rohkem kortereid ära kui juurde tuleb. Mullu septembriga võrreldes on praegu müügikuulutusi 3,6 ning augustiga võrreldes 6,4 protsenti vähem. Samamoodi on languses ka vabade üürikorterite arv,“ nentis Klaser.

251020 Ekspert Mustamäe korterite müük tegi erakordselt suure tõusu

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Summus Capital müüb kaks Baltikumi ärikinnisvaraobjekti INDEXO Kinnisvarafondile

Summus CapitalSummus Capital, üks Baltimaade ja Poola juhtivaid kinnisvarainvesteeringute ettevõtteid, müüs kaks ärikinnisvaraobjekti Eestis ja Lätis INDEXO Kinnisvarafondile AS, mida haldab Provendi varahaldus AIFP. Portfelli kuuluvad Saaremaa suurim kaubanduskeskus Auriga ja Riia Imanta linnaosas asuv jaemüügikeskus Damme.

Tehing on Summus Capitali jaoks strateegiline samm, kuna ettevõte jätkab oma investeerimisportfelli optimeerimist ja tugevdamist. Müüdavad varad on toonud ettevõttele stabiilse pikaajalise tulu ja tugeva väärtuse kasvu. Müügist saadav tulu reinvesteeritakse suurematesse ja hea kasvupotentsiaaliga kinnisvaraobjektidesse, toetades Summus Capitali jätkuvat laienemist Baltimaade ja Poola kinnisvaraturgudel.

„See tehing võimaldab meil realiseerida väärtust, mis on loodud stabiilselt tootvate investeeringute kaudu, ja suunata kapital ümber uute kasvuvõimaluste poole,“ ütles Summus Capitali investeeringute juht ja juhatuse liige Hannes Pihl. „Oleme tänulikud Auriga ja Damme keskuste pikaajalistele üürnikele ja partneritele koostöö eest. See müük on Summus Capitali jaoks järgmine etapp veelgi tugevama ja kaasaegsema portfelli loomisel.“

INDEXO Real Estate Fund AS, mida haldab Provendi Asset Management AIFP SIA Läti finantsjärelevalve järelevalve all, investeerib kvaliteetsetesse kinnisvaraobjektidesse kogu Balti riigis. Fondi mitmekesine portfell hõlmab elamu-, äri-, logistika-, büroo- ja jaemüügikinnisvara.

„Meil on hea meel omandada see hästi toimiv väljakujunenud jaemüügikinnisvara portfell, mis sobib ideaalselt meie strateegiaga luua mitmekesine ja tulu teeniv kinnisvarafond,“ ütles Provendi varahalduse tegevjuht K. Berzins.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Bigbank: Registreeritud töötus jätkas ka septembris langustrendi

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud registreeritud töötute andmed näitavad, et juba veebruaris alanud töötuse languse trend jätkub. Kui veebruaris oli meil registreeritud töötuid ümmarguselt 52 000, siis septembris oli töötuid 43 000. Tõsi on ka see, et juunis-juulis tööotsijate arv natuke kasvas, aga see on seletatav noorte tööotsimisega, kes suveperioodil endale lisasissetulekut otsisid. Üle kogu Eesti vähenes registreeritud töötute arv septembris aastases võrdluses 9%.

Kui vaadata natuke andmete sisse, siis on kõige rohkem registreeritud töötute arv langenud Pärnu maakonnas (-29%) ja Lääne maakonnas (-18%). Üle 10% on töötus langenud ka Lääne-Viru, Põlva, Võru, Järva ja Jõgeva maakonnas. Töötus on kasvanud paar protsenti Hiiumaal ja Saaremaal ning jäänud aastatagusega täpselt samale tasemele Rapla maakonnas. Kohalike omavalitsuste tasemel on pilt märksa kirjum. Kui jätame väikesaared kõrvale, siis kõige suurem töötuse langus oli aastases võrdluses Antslas (-46%), suurem langus oli ka Pärnumaa omavalitsustes: Põhja-Pärnumaal (-42,5%), Lääneranna vallas (-34%) ning Saarde vallas (-30%). Üle 25% langes töötute arv veel ka Tori vallas, Pärnu ja Rakvere linnas, Lääne-Nigula vallas ning Loksa linnas.

Töötus kasvas Setomaal (29%), Tartu, Nõo , Kohila, Kiili, Jõelähtme ning Harku vallas.

Kokkuvõttes näitavad registreeritud töötuse andmed sama, mida ka teised üldised makroandmed – majandus tasapisi taastub.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Luminori uuring: eestlased eelistavad elada looduse keskel, lõunanaabrid naudivad linnamelu

Luminor BankEestlaste loodusarmastus mõjutab ka kodukoha valikut. Kuigi Luminori hiljutise uuringu järgi elab enamik eestlasi veel linnas, kaaluks 53% neist kolimist maale või väikelinna. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul sõltub linnast väljakolimine eelkõige sellest, kas uues elukohas on olemas vajalikud töövõimalused ja elamistingimused.

Norstati läbiviidud uuringust selgus, et ainult veerand ehk 25% Eesti inimestest soovib kindlasti elada linnas. Lätis ja Leedus on selliste inimeste osakaal suurem – vastavalt 30% ja 33%. „Eestlaste looduslähedus ja rahuarmastus kutsub ikkagi linnast välja. Kui meie lõunanaabrite seas on rohkem linnamelu nautlejaid, siis eestlaste jaoks ei ole linnas elamine nii kivisse raiutud otsus. Seda tendentsi on eriti näha noorte seas, kes kaaluks sobivatel tingimustel linnapiirist kaugemale kolimist,“ sõnas Kikas.

Täpsemalt näitas uuring, et 53% eestlastest kaaluks maale või väikelinna kolimist. Küll aga on 23% selles osas kõhklevad ning 19% vastanute jaoks on oluline, et linnast ära kolides oleks uues elukohas tagatud sobivad töö- ja elamistingimused.

„See, et uuringu järgi üle poole eestlastest kaaluks linnast välja kolimist, näitab laiemat väärtuste muutumist – inimesed otsivad tasakaalu töö- ja eraelu vahel ning hindavad keskkonda, mis toetab üldist heaolu. Kolimisotsuseid mõjutavad ka kinnisvarahinnad ja töökorralduse muutused,“ lisas Kikas.

Noorte seas on huvi linnast väljapoole kolimise vastu eriti suur – tervelt 68% uuringule vastanud 18–29-aastastest kaaluks seda sammu. Samas on Kikase sõnul kodukoha valikul määravaks teguriks teenuste kättesaadavus ehk pigem suunatakse pilgud linnalähedastele elamurajoonidele. „Noored pered soovivad vaikust, rahu ja lastele sobivat kasvukeskkonda, kuid ainult looduslähedusest ei piisa. Seetõttu eelistatakse sageli äärelinna või linnalähedasi elamurajoone, kus kõik vajalik on ümbruses olemas,“ sõnas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Linnalähedaste arenduste eeliseks on enamasti taskukohasem ruutmeetrihind, mis on karjääri alustavatele noortele jõukohasem. Paindlik töökorraldus ja hübriidlahendused annavad inimestele rohkem vabadust elukohta valida ehk kui igapäevast linna sõitmist pole vaja, on äärelinnas elamine igati mõistlik valik.

„Tänapäeval ei tähenda äärelinna arendused enam pelgalt maju põllul, vaid enamasti on lisaks kodudele rajatud ka vajalik infrastruktuur, alates lasteaedadest ja koolidest kuni ühistranspordi ja poodideni. Hästi toimiv taristu ja piirkonna populaarsus hoiavad ka kinnisvara väärtust, mistõttu ei jää äärelinna arendused linnakorteritele sugugi alla,“ lisas Kikas.

Uuring viidi läbi Luminori tellimusel uuringufirma Norstat poolt tänavu augustis. Uuringule vastas Baltimaades kokku 3011 inimest vanuses 18–59 eluaastat.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Statistikaamet: Septembris tõusis tööstustoodangu tootjahinnaindeks 0,5%

Statistikaamet / Statistics EstoniaTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta septembris võrreldes augustiga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 0,5%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman tõi välja, et kuigi eelnevad kolm kuud on tootjahinnaindeks aastases võrdluses langenud, näeme septembris taas mõningast tõusu. „Võrreldes 2024. aasta septembriga mõjutas indeksit enim hinnatõus puidutöötlemises, puittoodete, toiduainete ning turbatoodete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja metalltoodete tootmise hinnalangus,“ lisas Šokman.

Töötleva tööstuse tegevusaladel oli aastases võrdluses hinnatõus kokku 0,6%, toiduainete tootmises tõusid hinnad sealjuures 3,2%. Võrreldes augustiga mõjutas septembris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektrienergiaga varustamises, masinate ja seadmete remondis, puidutöötlemises ja puittoodete tootmises. Samuti mõjutas indeksit plasttoodete, kütteõlide ja kemikaalide tootmise hinnalangus.

Ekspordihinnaindeks tõusis septembris võrreldes augustiga 0,7%. Kõige rohkem tõusid elektrienergia, metalli ning naftasaaduste hinnad. Enim langesid ehitusmaterjalide, mootorsõidukite ning kemikaalide hinnad. Võrreldes 2024. aasta septembriga tõusis ekspordihinnaindeks 1,5%.

Impordihinnaindeks jäi septembris võrreldes eelneva kuuga samale tasemele. Enim tõusid elektrienergia, rõivaste ja jalanõude hinnad. Kõige rohkem langesid hinnad elektroonikaseadmetel, toiduainetel ning kemikaalidel. Võrreldes eelmise aasta septembriga tõusis impordihinnaindeks 0,8%.

251020 Septembris tõusis tööstustoodangu tootjahinnaindeks 0,5%

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 20.10 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Summus Capital divests two Baltic commercial properties to INDEXO Real Estate Fund

Summus CapitalSummus Capital, one of the leading real estate investment companies in the Baltics and Poland, has sold two commercial properties in Estonia and Latvia to INDEXO Real Estate Fund AS, a fund managed by Provendi asset management AIFP. The portfolio includes Auriga, the largest shopping centre in Saaremaa and Damme, a key retail destination in Riga’s Imanta district.

The transaction marks a strategic step for Summus Capital as it continues to optimize and strengthen its investment portfolio. The assets have provided the company with stable, long-term income and strong value appreciation. Proceeds from the sale will be reinvested into larger properties with higher growth potential, supporting Summus Capital’s ongoing expansion in the Baltic and Polish real estate markets.

“This transaction allows us to realize the value created through stable-performing investments and reallocate capital toward new growth opportunities,” said Hannes Pihl, Head of Investments and Member of the Management Board at Summus Capital. “We are grateful to our long-term tenants and partners for their cooperation in the Auriga and Damme projects. This sale represents the next stage in building an even stronger and more modern portfolio for Summus Capital.”

INDEXO Real Estate Fund AS, managed by Provendi Asset Management AIFP SIA under the supervision of the Latvian financial regulator, invests in high-quality real estate assets across the Baltic States. The fund’s diversified portfolio includes residential, commercial, logistics, office, and retail properties.

“We are pleased to acquire this well-performing portfolio of established retail properties, which aligns perfectly with our strategy of building a diversified, income-generating real estate fund,” said K.Berzins, CEO of Provendi asset management.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Scandium: Marati Kvartal avas pidulikult uksed – uus elu Põhja-Tallinna tööstuspiirkonna südames

ScandiumEile toimus pidulik avamine Põhjala tehase kõrval asuvas Marati Kvartalis, mis tähistab olulist verstaposti Põhja-Tallinna arengus. Neljast hoonest koosnevast hobuserauakujulisest kvartalist leiab korterid, äripinnad ja avara promenaadi-ala, mis ühendub naabri Põhjala tehasega. Loetud nädalate pärast avab siin oma uksed ka piirkonna esimene jõusaal 24-7 Fitness.

Marati Kvartal on oma olemuselt ajastut ühendav tervik – uus arhitektuur kohtub siin ajaloolise tööstusliku pärandiga, mille kajastus on tunda nii hoonete arhitektuuris kui ka sisekujunduse detailides. Kvartali hooned, mille arhitektid on Guru Projekt ja Apex Arhitektuuribüroo, on neljakorruselised ja varustatud avara maa-aluse parklaga. Ülemistelt korrustelt avanevad vaated merele ja sadamale, rõhutades piirkonna mereäärset potentsiaali.

Uus kvartal ühendub otse populaarse Põhjala tehase ja selle promenaadiga, luues tervikliku ja elava linnaruumi, kus kohtuvad elamud, äripinnad ja kogukondlik elu. Esimese korruse äripindadel avab loetud nädalate pärast uksed 24-7 Fitness, kohvik ja kunstitöökojad – luues elava keskkonna kogu piirkonna elanikele.

Avapeol lõikasid lindi läbi Scandium Kinnisvara juht Maido Lüiste, projektijuht Kaspar Kissa, Fund Ehituse juht Reigo Marosov ja projektijuht Ando Valk, tähistades mahuka arendusprojekti ametlikku valmimist. Muusikaga kostitas Chalice.

Maido Lüiste, Scandium Kinnisvara juht: „Marati Kvartal on suure visiooni realiseerumine – koht, kus tööstuspärandist on saanud tänapäevane elukeskkond. Põhja-Tallinna kiire areng ja piirkonna kasvav populaarsus teevad sellest tõeliselt erilise koha, kus on hea elada, töötada, trennis käia ja vaba aega nautida.“

Reigo Marosov, Fund Ehituse tegevjuht: „Fund on Kopli poolsaare tipus tegutsenud juba aastaid ning näeme, et inimesed hindavad siinse piirkonna eripära ja potentsiaali. Marati Kvartali valmimine on oluline samm edasi kogu Bekkeri ala arengus ja oleme uhked, et saime peatöövõtjana ala arengusse panustada.“

Marati Kvartali sisearhitektuuri lahendused, mille on loonud Galina Burnakova ja Aet Grigorjev, annavad hoonetele iseloomu ja atmosfääri, mis teevad kummarduse piirkonna tööstuslikule minevikule, pakkudes samas omanäolist kaasaaegset nägemust.

Marati Kvartal on esimene valminud arendus Bekkeri sadamaga piirneval alal, tähistades algust suuremale linnaruumi avamisele mere poole. See on piirkond, kus kohtuvad ajalugu, arhitektuur ja elav linnakeskkond – uue Põhja-Tallinna süda.

251017 Marati Kvartal avas pidulikult uksed – uus elu Põhja-Tallinna tööstuspiirkonna südames 1

251017 Marati Kvartal avas pidulikult uksed – uus elu Põhja-Tallinna tööstuspiirkonna südames 2

251017 Marati Kvartal avas pidulikult uksed – uus elu Põhja-Tallinna tööstuspiirkonna südames 3

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

KV.EE kinnisvara-podcast: Pärnu elamispindade turg

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 123. osa külaline on Kinnisvaraekspert Pärnu juhataja Peeter Prisk. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Saade keskendub Pärnu elamispindade turu viimastele trendidele.

Tõnu Toompark ja Peeter Prisk arutavad, kuidas pikale veninud majanduslangus, Euribori liikumine ja muutuv ostujõud Pärnu kinnisvaraturgu mõjutavad. Lisatähelepanu all on Pärnu turu eripärad ja hooajalisus.

Juttu tuleb nii koduostjate profiilist kui ka üüriinvestorite ja suvituskorterite soetajate aktiivsusest. Selgitatakse, kuidas suured infrastruktuuriprojektid nagu maanteearendused, Rail Baltic ja uue silla valmimine hakkavad Pärnu tähtsust elukeskkonnana mõjutama.

Saates analüüsitakse pakkumise olukorda Pärnus, vaadeldes, kas pakkumine vastab nõudlusele. Peeter Prisk avab, millised tegurid, nagu näiteks varjatud puudused ja korteriühistute laenukohustused, võivad tehinguid peatada, ning arutatakse arendajate taktikaid müügiedu saavutamiseks.

Saates uuritakse Pärnu üürituru väljakutseid ja hooajalisust ning spekuleeritakse tulevaste suurprojektide potentsiaalse mõju üle üüriinvestorite huvile. Lõpetuseks antakse kuulajatele kaasa mõtted Pärnu kinnisvaraturu oluliste tulevikutrendide osas.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kliimaministeerium: Valitsus plaanib ehitusreegleid lihtsustada

KliimaministeeriumValitsus saatis Riigikogu menetlusse ehitusseadustiku muudatuste eelnõu, et lihtsustada ehitustegevusega kaasnevat asjaajamist ja vähendada bürokraatiat.

“Ehitamisega seotud reeglite puhul peab lähtuma põhimõttest, et nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik. Eelnõus on paarkümmend praktilist muudatust, mis teevad ehitamise inimestele lihtsamaks, kiiremaks ja soodsamaks, kuid seda ilma järeleandmisteta ohutuse, kvaliteedi ega keskkonnahoiu osas. Oluline on, et väiksemate muudatuste jaoks ei peaks läbima kuude- või aastatepikkust bürokraatiamaratoni, vaid ehitama saaks asuda nädalatega,” lausus taristuminister Kuldar Leis.

Üks suurema mõjuga muudatusi puudutab detailplaneeringuid. Eelnõuga vaadati üle olukorrad, kus saab vältida kuni kolme aastani ulatuvat detailplaneeringu koostamise protsessi, ning asendada see projekteerimistingimustega, mille menetlus kestab tavaliselt üks kuni kaks kuud. Näiteks kui inimene soovib oma krundile rajada väiksema abihoone, näiteks sauna või garaaži, siis ei ole enam vaja detailplaneeringut muuta. Projekteerimistingimustega saab täpsustada ka ehitisealust pinda või korruste arvu. Samuti rajatise liiki – see võib kasuks tulla näiteks siis, kui vanemas detailplaneeringus sätestatud salvkaev soovitakse asendada puurkaevuga.

Järgmisest aastast peab ehitama suuremad avalikud hooned varjendiga ning 2028. aastal laieneb see kohustus ka elamu- ja tööstushoonetele. Tänu ehitusseadustiku muudatustele saab varjendite rajamine olema lihtsam kui praegu. Kui varjendi jaoks rajatakse maa alla lisakorrus või tehakse selleks maja külge juurdeehitus või kõrvalhoone, siis päästavad detailplaneeringu muutmisest samuti projekteerimistingimused.

Eelnõuga muutub paindlikumaks ka kasutuslubade taotlemise kord. Suuremate ehitusprojektide puhul, kus ehitatakse mitu hoonet, pole tulevikus tarvis iga ehitise kohta eraldi kasutusloa taotlusi esitada. Muudatuste hulgas on ka efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja ettepanek loobuda eramajade ja paariselamute puhul kasutuslubadest ning asendada need lihtsamate kasutusteatistega. Kui praegu kestab kasutusloa menetlus keskmiselt kuu aega ja vahel kauemgi, siis kasutusteatiste puhul keskmiselt vaid veidi üle nädala.

Lisaks vaadati üle ehituslubade ja –teatistega seonduv. Ehitusteatise kehtivus pikeneb neljale aastale ehk ehituse viibimise korral ei pea omavalitsust ehitustegevusest mitu korda teavitama. Väiksemate mitteelamute rajamisel ei ole enam tarvis taotleda ehitusluba ega esitada teatist, kui hoone on alla 20 ruutmeetri suurune ja kuni 5 meetri kõrgune (näiteks müügikioskid).

Edaspidi muutub selgemaks ka hoonete seadustamine. Selliste hoonete puhul, mis ehitati enne kehtiva ehitusseadustiku jõustumist ehk enne 1. juulit 2015. aastal, peab seadustamiseks olema tagatud hoone ohutus. Ehitised, mis on rajatud enne 22. juulit 1995, loetakse õiguspärasteks. Lisaks plaanitakse kaotada 500-eurone riigilõiv, mida praegu tuleb maksta, kui soovitakse kanda ehitisregistrisse seni seadustamata ehitis.

Järgmise sammuna liigub seaduseelnõu edasi Riigikogu menetlusse. Kõigi plaanitavate muudatustega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis. Eelnõu on kavandatud jõustuma 2026. aasta esimeses kvartalis.

Seaduse jõustumisel kantakse ehitusseadustiku muudatused ka Kliimaministeeriumi loodud ehitusgiidi avaneb uues vahekaardis, kust leiab kiirelt ja mugavalt juhiseid erinevate ehitustööde tegemiseks. Giidist saab juhiseid, milliseid seaduseid järgida, mida erinevad mõisted tähendavad ning milliseid lube või kooskõlastusi on vaja.

Näiteid ehitusseadustiku muudatustest:

OLUKORD PRAEGU EDASPIDI
Tekib vajadus muuta hoone kõrgust, korruste arvu, pindala, rajatise liiki (nt veevarustus) või rajada hoonele varjend, kuid see ei vasta kehtivale detailplaneeringule Tuleb algatada detailplaneeringu muutmine, mis on ajamahukas protsess. Muudatusi saab teha lihtsamalt projekteerimistingimuste täpsustamisega ning detailplaneeringut muutma ei pea, kui üldplaneering seda lubab.
Elamut teenindava abihoone (nt kuur, saun, garaaž, varjend) ehitamine Abihoonetel on vaja teatud juhtudel detailplaneeringu muutmist. Detailplaneeringut muuta pole vaja – piisab projekteerimistingimustega täpsustamisest.
Soovin ehitada kinnistule alla 20 m2 mitteelamu, nt müügikioski Uue ehitamiseks vaja esitada ehitusteatis. Edaspidi teatise või loakohustus puudub. Ehitis peab siiski vastama muudele nõuetele, sh planeeringu tingimused.
Puurkaevu või -augu rajamine Asukoht tuleb kooskõlastada. Alla 10 m3 puurkaevude ning puuraukude ehitamisel tuleb esitada ehitusloa taotlus. Eelnev asukoha kooskõlastamise kohustus kaob. Edaspidi tuleb esitada ehitusteatis koos projektiga.
Ehituse venimine Ehitusteatis aegub 2 aasta jooksul, pikendada pole võimalik, tuleb uuesti teavitada. Ehitusteatis kehtib 4 aastat ehk ehituse viibimise korral ei pea eelduslikult KOVi mitu korda teavitama.
Eramaja või paarismaja kasutuselevõtmine Tuleb taotleda kasutusluba ja esitada arvukalt dokumente (ehitusprojekt, ehituspäevikud, mõõdistused jms). Piisab kasutusteatisest – lihtne teatis ehitisregistris, mis sisaldab ehitise põhiandmeid.
Hoone on ehitatud juba mõnda aega tagasi, kuid paberimajandus ei ole korda aetud (hoone on seadustamata) Praegu on seadustamise nõuded enne ja peale 01.01.2003 erinevad. Lisaks tuleb õigusliku aluseta ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasuda 500 eurone riigilõiv. Kui hoone on ehitatud enne 2015, piisab ehitise ohutuse tõendamisest; Enne 22.07.1995 ehitatud hooned loetakse õiguspäraseks. Varem nõutud riigilõiv kaob, tasuda tuleb vaid kasutusloa taotlusega kaasnev riigilõiv (kui kasutusluba on selle hoone puhul nõutud).
Ehitatakse ühele kinnistule mitu hoonet või raudteed Iga ehitusloas käsitletud ehitise kohta tuleb esitada eraldi kasutusloa taotlus, kui see on nõutud (raudteedel nt mitusada) Edaspidi saab hakkama ühe kasutusloa taotlusega. Eriti suur mõju joonrajatistele (raudtee).

Põhjalikum kokkuvõte:

Ehitusseadustiku muudatused

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” toimub 23.10.2025

Martina Proosa23.10.2025 toimub koolitus „Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks“, mis keskendub ehitiste järelevalve õiguslikele alustele ja praktilisele teostamisele.

Koolitus on mõeldud kohalike omavalitsuste ametnikele, riikliku järelevalve läbiviijatele, kinnisvaraarendajatele ja kinnisvaraomanikele. Osalejad saavad teadmised, millal ja kuidas järelevalvemenetlust algatada, läbi viia ja lõpetada ning milliseid meetmeid kasutada rikkumiste korral.

Koolitajaks on ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” toimub 23.10.2025 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

1Partner: Uuring: üürikortereid tuleb Tallinnas juurde, kuid hinnad lähiajal ei muutu

1PartnerEkspertide hinnangul ei ole Tallinna korterite üürihindades järgmise kuue kuu jooksul suuri muutuseid oodata, selgus 122 kinnisvaravaldkonna professionaali seas 1Partner Kinnisvara eestvedamisel septembris läbi viidud küsitlusest.

Enam kui pooled küsitlusele vastanud kinnisvaraekspertidest usuvad, et 2026. aasta veebruariks jäävad Tallinna üürikorterite hinnad sarnasele tasemele tänavuse augustiga. “Tallinna üüriturg on praegu tasakaalus ja kuigi pooled vastanutest arvavad, et järgmise kuue kuu jooksul üürikorterite arv pealinnas kasvab, siis nende hinnangul see üürihindade langust siiski kaasa ei too,” kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri ning lisas, et järgmise poolaasta jooksul võivad neljandiku vastanute arvates üürihinnad veidi langeda ja viiendiku hinnangul veidi tõusta.

Küsitluses osalenud kinnisvaraturu tegijad on ülekaalukalt arvamusel, et pealinnas elamiseks on endiselt kasulikum korterit osta kui üürida. Korteri soetamist peab mõistlikumaks 59% protsenti vastanutest, samas kui üürimist soovitas vaid 19%. “Selles küsimuses on eksperdid olnud üksmeelel ka varasematel aastatel läbi viidud uuringutes, kuid tänavu on arvamused veelgi kindlamalt ostmise poole kaldu,” rääkis Vääri, kelle sõnul on peamiseks põhjuseks üldise inflatsiooni taustal pikalt samal tasemel püsinud kinnisvarahinnad. Veel aasta tagasi soovitas ostmist 47% ja üürimist 27% ekspertidest.

Ligi pooled ekspertidest usuvad, et kinnisvara atraktiivsus investeerimise instrumendina püsib lähima aasta jooksul samal tasemel praegusega, samas prognoosib 28% vastanutest, et kinnisvara populaarsus võib investorite silmis langeda. “Usun, et siin mõjutasid paljude arvamust just uusarenduste kortereid, kus üüritootlus ei pruugi täna piisavalt kõrge olla, kuid järelturul on hinnad ja üüritulu juba mõnda aega paremas tasakaalus,” kommenteerib Vääri.

1Partner Kinnisvara eestvõttel septembris toimunud küsitluses osales 122 professionaali, ennekõike maaklerid, kinnisvarahindajad ja arendajad 52-st erinevast Tallinnas tegutsevast kinnisvaraga tegelevast ettevõttest, kellest enamik on valdkonnas olnud tegevad enam kui kümme aastat.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Liven: Ehituse algus Liveni Virmalise projektis

LivenEile algasid ettevalmistused ehitustöödeks Liven AS-i („Liven“) tütarettevõtte Liven Kodu 21 OÜ arendatavas Virmalise projektis. 2026. aasta lõpus valmib Tallinnas, Uue-Maailma asumis, Virmalise tn 3 neljakorruseline eraldatud hoovialaga eluhoone 28 uue koduga.

Ehitustööde peatöövõtja on Bildgren Ehitus OÜ ning arhitektuurse lahenduse koostasid Liven ja Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ. Ehitustööde maht on ligi 5 miljon eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitatavast 28 kodust on tänaseks müüdud 29%. Rohkem infot projekti kohta leiab kodulehelt virmalise.liven.ee.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Tallinn: Lasnamäe ujula arhitektuurivõistluse võitis VNDL Arhitektuur OÜ

TallinnTallinna linna korraldatud Varraku ujula hoone ja seda ümbritseva ala arhitektuurivõistluse võitis VNDL Arhitektuur OÜ kavandiga „Hõlje“, mille autorid on Susannah Kaul, Cristin Marii Titma, Timo Titma ja Veiko Vahtrik.

„Kauaoodatud Varraku ujula toob Lasnamäele uue tõmbekeskuse, tugevdab Tallinna sporditaristut ning suurendab pealinna võimekust rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamisel. Ujula peab looma tipptasemel treeningutingimused, soodustama laste ja noorte liikumisaktiivsust ning panustama Lasnamäe avalikku ruumi – kavandi autorid on neid põhimõtteid oma töös selgelt arvesse võtnud,“ ütles Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski.

Linnavara abilinnapea Margot Roose sõnul on Lasnamäe ujula arhitektuurivõistluse tulemus ehe näide sellest, kuidas hästi kavandatud avalik hoone saab teenida mitut eesmärki korraga. „Kavandatav ujulakompleks võimaldab pakkuda kõrgetasemelisi treeninguvõimalusi, toetada inimeste liikumisharjumusi ja teenida kohaliku kogukonna vajadusi. Hoone on kavandatud nii, et see loob sidusust ümbritseva linnaruumiga ühendades Tondiraba pargi, jäähalli ja elamupiirkonnad ühtseks toimivaks keskkonnaks. Linna arendamisel on meie eesmärk luua hooneid, mis on kestlikud, multifunktsionaalsed ja inimeste teenistuses,“ sõnas Roose.

Arhitektuurivõistlusel otsiti Lasnamäe ujulale terviklikku ruumilist lahendust, mis seoks ujulahoone ja selle ümbritseva ala ühtseks ja toimivaks keskkonnaks.

Žürii tööd juhtinud Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko selgitas, et võidutöö kavand paistis silma omapärase ja loova arhitektuurse lahendusega, mis mõjub uuenduslikult, loob ujulale tugeva identiteedi ning selle juures sobitub ideaalselt Tondiraba pargi ja Jäähalli vahele. „Loodava ujulahoone ruumiplaan on väga hästi lahendatud, praktiline ja toetab sujuvat kasutusmugavust. Olümpiamõõtmetes basseini ning teiste hoones toimetavate tugiteenuste vahel on logistiline side. Samuti on väliala lahendus lihtne ja puhas, sidudes hoone korrektselt Jäähalli ümbrusega.“

Teise koha pälvis ideekavand „Voog“, mille esitas ALA Architects Ltd (autorid Antti Nousjoki, Juho Grönholm, Samuli Woolston, David Gallo, Epp Jerlei, Uku Miller, Meeri Tolonen). Kolmanda koha sai Arhitektuuriagentuur OÜ kavand „Veehall“ (autorid Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe ja Hele Möllits).

Ergutuspreemiad anti KOKO arhitektid OÜ kavandile „Calcis“ (autorid Lembit-Kaur Stöör, Raivo Kotov, Xenia Sooniste, Lera Mikhailova, Jürgen Einpaul, Samuel Savimägi, Ragnar Jaaniste) ning Arhitekt11 OÜ kavandile „V-Maja“ (autorid Illimar Truverk, Sigrit Nasari).

Arhitektuurivõistluse algatas Tallinna linnavaraamet tänavu juulis. Ideekonkursi preemiafond oli kokku 50 000 eurot. Riigihankele „Varraku ujula arhitektuurivõistlus“ esitatud töödest kvalifitseerus 25 pakkumist, millest žürii valis välja viis tugevamat.

Žürii esimees oli Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko, liikmed Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti juhataja Hillar Sein, Tallinna peaarhitekti büroo üldplaneeringu vanemarhitekt Ann Kristiin Entson, Eesti Ujumisliidu juhatuse liige Toni Meijel, Eesti Arhitektide Liidu esindajad arhitektid Mari Hunt ja Urmas Muru ning arhitekt-ekspert Jaak Huimerind.

251016 Lasnamäe ujula arhitektuurivõistluse võitis VNDL Arhitektuur OÜ 2

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

KV.EE: Elamispindade kerkivad tehinguhinnad ajavad KV.EE Indeksit ülespoole

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti elamispindade pakkumishindade liikumist peegeldav KV.EE Indeks näitab 2025. a oktoobris 184,6 punkti, mida on 5,4% aastatagusest rohkem. KV.EE objektide arvu indeks on 75,6 punktil ehk eelmisest aastast 2,1% allpool.

KV.EE Indeks annab mõnevõrra eksitavaid signaale. KV.EE Indeks on kiirenevalt kerkinud, sest pakkumises on suurenenud keskustes asuvate, uuemate ja kallimate korterite osakaal. Pakkumiste üksikasjalikumates segmentides on hinnakõverad valdavalt laugemad.

Siiski kinnitavad tehinguhinnad, et mõningane hinnatõus on tegelikkuses aset leidnud. Elamispindade müügihindade üle käib küll kõva kauplemine, kuid hind, mille osas müüja ja ostja kokkuleppele jõuavad, liigub varasemate perioodidega võrreldes järjest ülespoole. Hinnatõus tehinguhindades on tegur, mis toetab KV.EE Indeksi kerkimist.

Elamispindade müügipakkumiste objektide arvu indeks on liikumas lauges languse suunas. Osalt on tegemist hooajalise pakkumise vähenemise suunas liikumisega. Teisalt on tehingute arv üsna heal ja kõrgel tasemel, kus iga tehing pakkumist mõnevõrra vähemaks hammustab.

Pakkumise vähenemine on tänases mõnevõrra ebakindlas majanduskeskkonnas pigem tegur, mis vähendab hinnalanguse riski ja ei ole iseenesest tegur, mis hindu ise ülespoole tõukaks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2025-10-15_KV.EE-indeks

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Luminor selgitab: millised lapsetoetused ja -hüvitised on kodulaenu taotleja püsitulud?

Luminor BankUue kodu soetamine muutub paljudele aktuaalseks just siis, kui perre on lisandumas uus laps ja olemasolev elamispind ähvardab kitsaks jääda. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul jõuab pangani sageli – sh emapuhkusel olijatelt – küsimusi, kas laenu taotlemisel arvestatakse sissetulekuteks ka vanemahüvitist ja laste eest makstavaid toetusi. Selline teadmine aitab koduotsijatel paremini hinnata, millises hinnaklassis kodu on neile jõukohane.

„Hiljutisest Luminori tellimusel läbi viidud küsitlusest selgus, et just lapsevanemad peavad väga oluliseks üüripinna asemel oma kodus elamist – 92% alaealiste lastega vanematest pidas kodu endale kuulumist väga oluliseks või oluliseks,“ rääkis Helina Kikas. „See on ka mõistetav, kuna oma kodu annab vanematele kindlustunde – muretsema ei pea üürilepingu lõppemise või uuendamise pärast ja selline stabiilsus on perele hindamatu väärtusega.“

Luminori kodulaenude valdkonnajuhi sõnul ongi sageli uue kodu soetamise taga puhtpraktiline vajadus – perre on sündimas või äsja sündinud uus laps, argivajadused on varasemaga seoses muutunud ning hakatakse otsima uut ja ruumikamat eluaset, taotledes selleks ka uut kodulaenu.

„Juba oma laenuvõimekuse esmasel hindamisel panga laenukalkulaatoris saab sissetulekute juures arvestada ka erinevate püsivate riiklike toetuste ja hüvitistega. Näiteks vanemapuhkusel oleva väikelapse vanema – valdavalt emad, aga üha enam ka isad – puhul on vanemahüvitis püsiva sissetulekuna arvestatav,“ lausus Kikas. „Sh ei erista me üksikvanemaid ning hindame nende maksevõimet samamoodi nagu kahe lapsevanemaga pere puhul.“

Igakuine toetus on tulu, ranitsa- või sporditoetus mitte

„Laenu maksimumsumma hindamisel arvestab pank üheltpoolt ülalpeetavate arvu ehk lastega seotud kulutustega. Samas on lapsetoetused mõeldud just nende kulutuste katmiseks ja pere igakuise eelarve osa, mistõttu toetusi osana sissetulekust ka käsitleme,“ rääkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Peretoetuste puhul arvestatakse tuluna Kikase sõnul riiklikult kehtestatud lapsetoetuste määra, mida makstakse lapse 19-aastaseks saamiseni. Vanemahüvitist arvestatakse laenutaotluse hindamisel eeldusel, et lapsevanemal on tööandjaga endiselt kehtiv tööleping. Samuti arvestab Luminor tuluna alimente ja ettevõtlustulu puhul regulaarseid dividende.

Praegu on esimese ja teise lapse puhul riiklik igakuine toetus 80 eurot ja alates kolmandast lapsest 100 eurot lapse kohta kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, täiendavalt lisanduvad peretoetused kolme ja enama lapsega peredele.

„Oluline on rõhutada, et tuludeks on regulaarsed ja igakuiselt tagatud sissetulekud, mitte aga näiteks ühekordsed sünni-, ranitsa- või jõulutoetused, mis – tõsi küll – võivad ka aastas mitmesaja euroni küündida,“ märkis Helina Kikas.

Näiteks maksab riik igale lapsele või kaksikute paarile ühekordset sünnitoetust 320 eurot, kolmikutest alates on toetus 1000 eurot lapse kohta. Erinevaid ühekordseid toetusi – nii lapse sünnil kui ka kooliminekul – maksavad ka omavalitsused, näiteks Tallinnas on esimesse klassi mineva lapse ühekordne ranitsatoetus 320 eurot ja igal järgneval aastal 100 eurot.

Lõpliku laenusumma otsuste tegemisel vaatab pank Luminori eluasemelaenude valdkonnajuhi sõnul kõrvuti sissetulekuga ka pere või üksiku taotleja igakuiseid kulutusi – näiteks autoliising, telekommunikatsiooniteenused ja -tellimused, olemasolevad laenud või järelmaksud kodutehnikale ja nutiseadmetele ning muud taotlusest nähtavad regulaarsed kulutused.

„Kuna pank peab hindama olemasolevate kohustuste osakaalu inimese sissetulekust, selgub kindlasti juba esmasel konsultatsioonil eeldatav maksimaalne laenusumma, millega uue kodu otsimisel arvestada,” ütles Kikas. „Oluline on seetõttu, et laenukalkulaator töötab maksimaalse laenusumma arvutamisel ennekõike suunanäitajana ning tegeliku laenuvõimekuse saamiseks on vaja kindlasti tulla laenuhalduri konsultatsioonile,“ lisas ta.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC