Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Statistikaamet: Töötute arv vähenes esimese kvartaliga võrreldes 5000 võrra

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli 2025. aasta teises kvartalis töötuse määr 7,8%, tööhõive määr 68,9% ja tööjõus osalemise määr 74,8%.

„Võrreldes esimese kvartaliga on tööturu näitajad paranenud, kuid jäävad hetkel siiski alla eelmise aasta teise kvartali näitajatele,“ ütles statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva.

Analüütik tõdes, et teise kvartali töötuse määr (7,8%) oli mõnevõrra kõrgem kui eelmise aasta teise kvartali määr (7,6%), kuid jäi siiski 0,8 protsendipunktiga alla tänavusele esimesele kvartalile. „Meeste töötuse määr (8,4%) oli kõrgem kui naiste oma (7,2%). Töötuid oli teises kvartalis kokku 59 200, mida on 5000 võrra vähem kui eelmises kvartalis. Teise kvartali töötutest moodustasid 32 300 mehed ja 26 800 naised. Töötute arv vähenes teises kvartalis võrreldes esimesega kõikides piirkondades, välja arvatud Ida-Virumaal, kus oli näha mõningast tõusu,“ selgitas ta.

Hõivatute arv suurenes aastaga eelkõige Harjumaal

Hõivatute arv oli tänavu teises kvartalis 697 300, mida on 9200 inimese võrra vähem kui aasta varem, kuid 15 700 võrra enam kui esimeses kvartalis. „Tööhõive määr 68,9% oli 0,8 protsendipunkti võrra madalam kui aasta varem, kuid 1,5 protsendipunkti võrra kõrgem kui selle aasta esimeses kvartalis,“ selgitas ta.

Hõivatud mehi oli 351 700 ja naisi 345 600. Hõivatud meeste arv suurenes nii eelmise aasta teise kvartali (+500) kui ka tänavu esimese kvartaliga (+11 800) võrreldes. Samas oli naisi tänavu teises kvartalis hõivatute hulgas 9700 võrra vähem kui aasta varem ja 3900 võrra rohkem kui 2025. aasta esimeses kvartalis.

Vassiljeva rääkis, et piirkondadest suurenes hõivatute arv aastaga eelkõige Harjumaal, kvartali jooksul oli suurenemist näha ka Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnas) ja Lõuna-Eestis (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas). Hõivatute arv vähenes nii eelmise aasta teise kvartali kui ka tänavuse esimese kvartaliga võrreldes Ida-Virumaal.

Tegevusalati vähenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes hõivatute arv kõigis sektorites. Tööstuses ja ehituses oli siiski näha palgatöötajate arvus ka väikest kasvu, ettevõtjate arv vähenes selle võrra enam. Esimese kvartaliga võrreldes kasvas nii hõivatute kui ka palgatöötajate arv põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi ning tööstuse ja ehituse sektoris, kuid vähenes teenuste sektoris.

„Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga vähenes täisajaga hõivatute arv ja suurenes osaajaga hõivatute arv, samas vaeghõivatuid ehk neid osaajaga hõivatuid, kes sooviksid töötada rohkem, jäi vähemaks,“ ütles ta.

Hõivatud noorte arv vähenes, töötus suurenes

15–24-aastaste tööhõive näitajad langesid nii eelmise aasta teise kvartali kui ka tänavuse esimese kvartali võrdluses. Ehkki 15–24-aastaseid noori on tänavu rohkem kui aasta varem, vähenes hõivatud noorte arv teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4600 inimese võrra.

„Noorte tööhõive määr 32,3% oli 4,4 protsendipunkti võrra väiksem kui aasta varem ja 1,8 protsendipunkti võrra väiksem kui tänavu esimeses kvartalis,“ lausus analüütik ja tõdes, et eriti suur langus oli noorte naiste tööhõives, täpsemalt -7,5 protsendipunkti aastases võrdluses ja -2,6 protsendipunkti 2025. aasta esimese kvartali võrdluses. Noorte töötuse määr oli kõrge (25,4%), mis oli 2,8 protsendipunkti võrra rohkem kui mullu teises kvartalis ja 6,6 protsendipunkti võrra rohkem kui tänavu esimeses kvartalis.

Töötuse määr

Tööjõus mitteosalevate ehk majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv esimese kvartaliga võrreldes vähenes, seda eelkõige meeste arvelt. „Mitteaktiivseid mehi on vähem nii mulluse teise kvartali kui ka tänavuse esimese kvartaliga võrreldes. Naiste mitteaktiivsus jäi seevastu esimese kvartaliga võrreldes peaaegu samaks, eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes oli neid aga tunduvalt rohkem,“ kommenteeris Vassiljeva.

Tööjõus osalemise määr 74,8% oli 0,6 protsendipunkti võrra väiksem kui eelmise aasta teises kvartalis, kuid 1,1 protsendipunkti võrra suurem kui tänavu esimeses kvartalis.

Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.

Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike.

Protsendimäär on osa suurus tervikust, see esitatakse protsentides (%). Protsendimäära muutu väljendatakse protsendipunktides.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

„Kinnisvara müügikoolitus“ toimub 22.10.2025 Kinnisvarakoolis

Kinnisvara müügikoolitusKoolitusel annavad Kaisa Marissa Aduson ja Kaido Kaljuste nii teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest ja kliendikesksusest kui ka praktilised juhised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel edukalt läbi käia – alates kuulutuse koostamisest ja objekti ettevalmistamisest kuni tehingu lõpuleviimise ja järelteeninduseni.

Koolitusele on oodatud:

  • kõik, kes soovivad müüa kinnisvara;
  • kinnisvaramaaklerid, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või plaanivad alustada tööd maaklerina;
  • kinnisvaraspetsialistid, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • müügiinimesed, kelle vastutada on kinnisvaraobjektide müük.

Kinnisvara müügikoolitus“ toimub 22.10.2025 kell 10.00–17.00 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktõppes Tallinnas või veebis. Koolitus toimub Kinnisvarakooli õppeklassis aadressil Tulika 19, Tallinn (Flora Maja B-korpuse 1. korrus). Veebiosalejad saavad enne koolituse algust personaalse Microsoft Teamsi lingi.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for July 2025

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) increased to EUR 0.6772 at the end of July 2025 (0.6766 as of 30 June 2025). The month-end total net asset value of the Fund was EUR 97.2 million (EUR 97.1 million as of 30 June 2025). The EPRA NRV as of 31 July 2025 stood at EUR 0.7222 per unit.

In July 2025, the consolidated net rental income of the Fund was EUR 1.0 million (EUR 1.0 million in June 2025).

At the end of July 2025, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 7.5 million (30 June 2025: EUR 7.1 million). The increase in cash was driven by the opening of Apollo Plaza first-floor area, which generated additional monthly inflows, as well as by effective debt recovery measures implemented by the Fund. As of 31 July 2025, the total consolidated assets of the Fund were EUR 239.3 million (30 June 2025: EUR 238.8 million).

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2025. a II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

Pro KapitalTEGEVUSARUANNE

Kinnisvaraarendus

Tallinn

2025. aasta teise kvartali lõpuks olid Kalaranna arenduse viimase etapi neli hoonet (146 korterit ja äripinda) valminud, lõpetamist ootas veel maastiku korrastamine ning üksikud klienditellimusel tehtavad muudatustööd. Käesoleva aruande avaldamise hetkeks oleme klientidele üle andnud 76 korterit ning kokku on müügilepingutega kaetud ligikaudu 60,7% kogu korterite mahust.

Kristiine Citys tegeleme aktiivselt nelja erineva projekti projekteerimise ning ehituslubade taotlemisega Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt:

  • „Dunte“ – ootame ehitusloa väljastamist.
  • Sammu 2/4 / Sõjakooli 15 – esitasime ehitusloa taotluse 2024. aasta detsembris.
  • Marsi 1 / Sõjakooli 13 – esitasime ehitusloa taotluse 2025. aasta veebruaris.
  • Sammu 3 / Sõjakooli 17 – oleme projekteerimisfaasis ning töötame välja uut kontseptsiooni koos kasutusotstarbe muutmise taotlusega, mille eesmärk on võimaldada projektile 95% elamu- ja 5% ärifunktsiooni määramine.

Ülaltoodud projektid lisavad Kristiine City väljakujunenud elupiirkonda ca 35 000 ruutmeetrit brutopinda, millele on planeeritud ligikaudu 350 korterit, neist 95% elamupinnad ja 5% äripinnad.

2025. aasta teise kvartali seisuga on Kristiine City’s asuva Uus-Kindrali projekti Valge maja (aadressil Talli tn. 3/Sammu tn. 8, kokku 91 korterit) ehitustööd jõudsalt edenenud. Käesolevaks hetkeks oleme alustanud lõppviimistlus-töödega (sh plaatimis- ja värvimistööd). 62,4% korteritest on kaetud ostu-müügi eellepingutega ning hoone valmimine on planeeritud 2025. aasta novembrisse – detsembrisse.

Lisaks alustasime esimese kvartali lõpus kaeve- ja vundamenditöödega Valge Maja kõrval asuval kinnistul (aadressil Sammu tn 10 / Seebi tn 24a, Tallinn), kuhu rajatakse 7-korruseline, 90 korteriga eluhoone. Eelmüügi esimeses etapis müüdi ligikaudu 12,2% korteritest. Tänase hetke seisuga on kaeve- ja vundamenditöödega lõpetatud ning alustatud on kandekonstruktsioonide püstitamisega. Hoone valmimine on planeeritud 2026. aasta oktoobrisse – novembrisse.

Riia

Pärast River Breeze Residence’i eduka müügi lõpetamist 2024. aasta lõpuks, mil kõik korterid olid müüdud, alustas Grupp ettevalmistusi Kliversala järgmise arendusetapi – Blue Marine’i projekti (96 korterit) – elluviimiseks. 2025. aasta esimesel poolaastal tegime olulisi samme uue etapi käivitamise suunas. Inseneride meeskond on tänaseks peaaegu täielikult komplekteeritud ning ehituse ettevalmistustöödega alustati 2025. aasta juulis. Samal ajal tegelesime aktiivselt potentsiaalsete ostjate huvi kaardistamisega.

Uue arendusetapi toetamiseks asutasime juunis 2025 kaks uut tütarettevõtet: SIA Pro Kaptial Latvia Engineering, mis vastutab Grupi ehitusprojektide juhtimise eest Lätis ja SIA BM Klīversala, mille eesmärgiks on Blue Marine’i projekti arendamine.

Vilnius

Vilniuses jätkasime Šaltinių Namai Attico viimase etapi ehitust, mis hõlmab linnavillasid ja ärihoonet. Hetkeseisuga on müüdud 40% villadest ja veidi üle 10% äripindadest, saavutades samal ajal Vilniuse kinnisvaraturul rekordilisi hinnatasemeid. Ehitustööd kulgevad vastavalt ajakavale ning eesmärk on saavutada põhivalmidus 2025. aasta lõpuks.

Meie kõige hiljutisem investeering Naugarduko tänaval hõlmab ajaloolise, mäe nõlval asuva endise koolihoone ümberprojekteerimist tippklassi eluhooneks, kuhu on planeeritud ligikaudu 50 luksuslikku korterit vaadetega Vilniuse vanalinnale. Ehitusloa menetlus on hetkel käimas ning loa väljastamist oodatakse 2025. aasta kolmandas kvartalis.

Hotellindus

Hotelli tulemused olid 2025. aasta teises kvartalis mõnevõrra madalamad kui eeldasime. Siiski usume, et senine langus on ajutine ning olukord normaliseerub septembri–oktoobri jooksul. Teises kvartalis oli täituvuse osas oodata teatud raskusi seoses Termiliste Vannide ajutise sulgemisega perioodiliste hooldustööde tõttu, mis mõjutas märkimisväärselt turistide kohalolu piirkonnas.

Oleme jätkuvalt veendunud, et hotell suudab säilitada viimastel aastatel kujunenud positiivset arengutrendi.

Muud projektid

Grupil on enamusosalus ettevõttes Preatoni Nuda Proprietà (PNP) ning selle tütarettevõttes, Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII), mis jätkavad oma positsiooni tugevdamist Itaalia kinnisvaraturul, keskendudes kinnisvara omandamisele, müügile ja vahendamisele, kus ostja saab omandiõiguse, kuid müüja säilitab eluajaks kasutusõiguse.

Hoolimata 2024. aasta kinnisvaraturu aeglustumisest, mille põhjustasid tõusvad intressimäärad, on usaldus kinnisvarasektori vastu järk-järgult taastumas ning täielikku normaliseerumist oodatakse 2025. aasta lõpuks.

Kokkuvõte

2025. aasta esimene pool kujunes meie jaoks stabiilseks kõigis tegevuspiirkondades, hoolimata jätkuvatest bürokraatlikest viivitustest ja hooajalistest aeglustumistest teatud tegevusvaldkondades. Tallinnas saavutasime märkimisväärseid tulemusi nii ehitustähtaegadest ja eelarvetest kinnipidamisel kui ka arendustegevuse laiendamise osas Kristiine City piirkonnas. Riias on Blue Marine’i projekti ettevalmistustööd taas hoogustunud  ning plaanime seal rakendada Grupi sisest ehituse juhtimismudelit, mis on end Eesti praktikas hästi tõestanud. Vilniuses saavutasime rekordilisi hinnatasemeid oma luksusklassi projekti raames ning valmistame ette kõrgetasemelist arendust Naugarduko tänaval.

Kokkuvõtvalt keskendub Grupp jätkuvalt järjepidevusele, strateegilisele arendusele ja väärtuse kasvatamisele. Meil on tugev lähtepositsioon, et kasutada ära makromajanduslikku kindlustunde paranemist ning saavutada häid tulemusi kogu ülejäänud aasta jooksul.

Edoardo Preatoni
Ettevõtte juht

Peamised finantsnäitajad

Grupi kogukäive 2025. aasta esimesel poolaastal oli 28,5 miljonit eurot võrrelduna 6,9 miljoni euroga 2024. aastal. 2025. aasta teise kvartali kogukäive oli 16,1 miljonit eurot võrrelduna 3,9 miljoni euroga 2024. aasta teises kvartalis.

Grupi käive kinnisvara müügist sõltub elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, kui sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Seetõttu sõltub kinnisvara müügist saadav müügitulu ehitustsüklist ning elamuarenduste valmimise ajast.

Tulu kinnisvara müügist kasvas võrreldes eelmise aastaga, kuna jätkasime valminud korterite üle andmist Tallinnas Kalaranna Kvartalis, kus esimeste korterite üleandmisega alustati 2024. aasta detsembris. Madalam tulu 2024. aasta teises kvartalis kajastas arendustsükli faasi, mil ehitustööd veel kestsid ning Riias ja Vilniuses müüdi vaid piiratud kogus allesjäänud varusid.

2025. aasta esimese kuue kuu brutokasum suurenes 10,2 miljoni euroni võrrelduna 2,4 miljoni euroga 2024. aastal. Teise kvartali brutokasum oli 6,0 miljonit eurot võrrelduna 1,5 miljonit euroga 2024. aastal.

2025. aasta esimese poolaasta ärikasum moodustas 7,5 miljonit eurot võrrelduna 0,9 miljoni euro ärikahjumiga 2024. aasta esimesel poolaastal. Teise kvartali ärikasum oli 5,0 miljonit eurot võrrelduna 0,2 miljoni euro ärikahjumiga 2024. aastal.

2025. aasta esimese poolaasta puhaskasum oli 6,2 miljonit eurot võrrelduna 3,0 miljoni  euro puhaskahjumiga võrdlusperioodil. Teise kvartali puhaskahjum oli 4,3 miljonit eurot võrrelduna 1,3 miljoni euro puhaskahjumiga 2024. aastal.

Rahavood põhitegevusest olid 2025. aasta esimesel kuuel kuul positiivsed 8,5 miljonit eurot, võrreldes 2024. aasta sama perioodi negatiivsete rahavoogudega summas 4,5 miljonit eurot. Teises kvartalis kujunesid rahavood 7,2 miljoni euro suuruseks samas kui 2024. aasta teises kvartalis olid need negatiivsed 2,8 miljoni euro ulatuses.

Aktsia puhasväärtus oli 30. juuni 2025 seisuga 1,01 eurot võrreldes 0,93 euroga 30. juuni 2024.

Peamised tulemusnäitajad

2025
 6 kuud
2024
6 kuud
2025
II kv
2024
II kv
2024
12 kuud
Käive (tuhat eurot) 28 519 6 907 16 069 3 853 18 158
Brutokasum (tuhat eurot) 10 233 2 423 6 026 1 535 5 423
Brutokasum, % 36% 35% 38% 40% 30%
Ärikasum (tuhat eurot) 7 517 -860 4 975 -201 123
Ärikasum, % 26% -12% 31% -5% 1%
Puhaskasum/ -kahjum (tuhat eurot) 6 188 -3 040 4 298 -1 340 -3 875
Puhaskasum/ – kahjum, % 22% -44% 27% -35% -21%
Kasum/ -kahjum aktsia kohta (eurot) 0,11 -0,05 0,00 0,00 -0,07
30.06.2025 30.06.2024 31.12.2024
Varad kokku (tuhat eurot) 115 759 109 695 118 758
Kohustused kokku (tuhat eurot) 58 350 57 207 67 537
Omakapital kokku (tuhat eurot) 57 409 52 488 51 221
Võla / omakapitali suhe * 1,02 1,09 1,32
Varade tootlus, % ** 5,5% -2,9% -3,4%
Omakapitali tootlus, % *** 11,3% -5,7% -7,0%
Aktsia puhasväärtus, eurot **** 1,01 0,93 0,89

*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku
 **varade tootlus = puhaskasum v kahjum / varad kokku (keskmine)
 *** omakapitali tootlus = puhaskasum v kahjum / omakapital kokku (keskmine)
 **** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

tuhandetes eurodes 30.06.2025 30.06.2024 31.12.2024
VARAD
Käibevara
Raha 3 572 8 576 4 344
Lühiajalised nõuded 1 495 1 481 822
Ettemakstud kulud 0 359 422
Varud 57 030 44 550 56 951
Käibevara kokku 62 097 54 966 62 539
Põhivara
Pikaajalised nõuded 314 20 317
Materiaalne põhivara 7 463 7 655 7 595
Kasutusõigusega varad 384 495 513
Kinnisvarainvesteeringud 42 505 40 405 44 210
Firmaväärtus 863 204 863
Immateriaalne põhivara 2 133 3 615 2 721
Põhivara kokku 53 662 52 394 56 219
Müügiootel varad 0 2 335 0
Müügiootel varad kokku 0 2 335 0
VARAD KOKKU 115 759 109 695 118 758
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Lühiajalised võlakohustused 7 284 1 749 21 893
Ostjate ettemaksed 7 525 7 083 9 618
Lühiajalised võlad tarnijatele 6 010 6 235 5 600
Maksukohustused 471 175 833
Lühiajalised eraldised 16 8 24
Lühiajalised kohustused kokku 21 306 15 250 37 968
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused 34 966 40 676 27 350
Muud pikaajalised kohustused 6 2 6
Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 869 1 130 2 031
Pikaajalised eraldised 203 149 182
Pikaajalised kohustused kokku 37 044 41 957 29 569
KOHUSTUSED KOKKU 58 350 57 207 67 537
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 11 338 11 338 11 338
Ülekurss 5 661 5 661 5 661
Kohustuslik reservkapital 1 134 1 134 1 134
Ümberhindluse reserv 1 977 2 092 1 977
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 36 865 31 175 30 523
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku 56 975 51 400 50 633
Mittekontrolliv osalus 434 1 088 588
OMAKAPITAL KOKKU 57 409 52 488 51 221
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 115 759 109 695 118 758

Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumi vahearuanne

tuhandetes eurodes 2025
6 kuud
2024
6 kuud
2025
II kv
2024
II kv
2024
12 kuud
JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD
Äritulud
Müügitulu 28 519 6 907 16 069 3 853 18 158
Müüdud toodete ja teenuste kulu -18 286 -4 484 -10 403 -2 318 -12 735
Brutokasum 10 233 2 423 6 026 1 535 5 423
Turustuskulud -626 -485 -340 -263 -1 136
Üldhalduskulud -2 752 -2 790 -1 426 -1 465 -5 293
Muud äritulud 770 19 758 17 1 164
Muud ärikulud -108 -27 -43 -25 -35
Ärikasum 7 517 -860 4 975 -201 123
Finantstulud 23 67 10 25 123
Finantskulud -1 514 -2 245 -769 -1 172 -4 276
Kasum / -kahjum enne tulumaksu 6 026 -3 038 4 216 -1 348 -4 030
Tulumaks 162 -2 82 8 155
Perioodi puhaskasum / -kahjum 6 188 -3 040 4 298 -1 340 -3 875
Perioodi puhaskasumi/kahjumi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa 6 342 -3 023 4 347 -1 323 -3 675
Mittekontrolliv osalus -154 -17 -49 -17 -200
Muu koondkasum
Muudatused ümberhindluse reservis 0 0 0 0 -115
Aruandeperioodi koondkasum kokku 6 188 -3 040 4 298 -1 340 -3 990
Aruandeperioodi puhastulemi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa 6 342 -3 023 4 347 -1 323 -3 790
Mittekontrolliv osalus -154 -17 -49 -17 -200
Perioodi kasum / -kahjum aktsia kohta (euro) 0,11 -0,05 0,08 -0,02 -0,06

Aruande täisversiooni leiate juuresolevas failis.

PKG_Q2_2025_EST

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EfTEN: Tallinnas Hiiul „Nõmme Südamekodu“ ehitamisega alustamine

EfTEN Real Estate FundFond on varasemalt, s.o 02.04.2025 börsile teatanud tütarettevõtja EfTEN Hiiu OÜ poolt Tallinnas, Hiiu tn 42 kinnistu omandamisest ning kavatsusest kinnistul asuv hoone osaliselt ümber ehitada hooldekoduks „Nõmme Südamekodu“, mis võiks tulevikus mahutada kuni 170 Südamekodu klienti.

Kinnistu omandamise järgselt jätkati koostöös Südamekodu kontserni kuuluva Nõmme Südamekodu OÜ-ga ja projekteerimisettevõttega OÜ SIRKEL&MALL hooldekodu projekteerimisega ning viidi läbi ehitushange.

Parima pakkumise tegi RIS Ehitus OÜ, kellega allkirjastati 13.08.2025 ehituse peatöövõtuleping. Hooldekodu valmimine on planeeritud 2026 aasta teise kvartalisse. Renoveerimistööde planeeritud maksumus on ligikaudu 4 miljonit eurot, sh käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

KV.EE: Kõige enam on aastaga kerkinud Põhja-Tallinna korterite üüripakkumiste hind

Kinnisvaraportaal KV.EE07.2025 kinnisvaraportaali KV.EE pakkumisse lisatud Tallinna üürikorterite keskmine hind oli 13,9 €/m² ja 681 €. See on eelmisest aastast vastavalt 3,2 ja 2,3% rohkem. Tallinna linnaosade üüripakkumiste hinnad kerkivad üsna üksmeelselt.

Tallinna korterite üüripakkumiste keskmise hinna kasvu veavad eelkõige Põhja-Tallinn ja Kesklinna linnaosa. Need on mõlemad piirkonnad, kus on keskmisest kallimad üürikorterid. Mõlema piirkonna puhul on oluline ka neis aset leidev aktiivne korterite arendamine.

Arendustegevus toob muuhulgas pakkumisse rohkem täiesti uusi ehk seega keskmisest kallimaid kortereid. Nii tuleb tõdeda, et portaali KV.EE näiteks Põhja-Tallinna üüripakkumiste 11-protsendiline kallinemine ei tähenda kohe kindlasti, et iga üürikorteri hinda saaks samaväärsel määral kergitada.

Linnaosade lõikes on portaali KV.EE 07.2025 üüripakkumiste hinnad viimase poole aastaga liikunud valdavalt ülespoole. Hindade kerkimisele on kaasa aidanud üüripakkumise vähenemine ehk üürileandjate vahel konkurentsi leevenemine.

Üüripakkumist jääb vähemaks, sest oleme pikalt olnud ülepakkumise keskkonnas, mis on üüritootluse määra väga alla löönud. Kehv üürikorterite tasuvus peletab uute üüriinvesteeringute tegijad Tallinna turult muudesse piirkondadesse, kust loodetakse leida nii paremat rahavoolist tootlust kui madala kinnisvara väärtuse kiiremat kerkimist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvaraportaal KV.EE

 

 

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Uus Maa: Auto on, aga parkida ei saa

Tõenäoliselt on meist igaüks puutunud kokku olukorraga, kus sõidukile parkimiskoha leidmine on osutunud üsna keeruliseks. Parkimisega võib-olla probleeme kesklinnas, sõbrale külla või ka poodi minnes. Nimetatud mured ei ole väga suured, kui sul on vähemalt oma kodu juures parkimine hästi korraldatud. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitusväärtuse juhtivhindaja Kerli Koha.

Uute korterelamute arendamisel on tavapärane, et iga korteri kohta on ette nähtud minimaalselt üks parkimiskoht. Kui peres on rohkem kui üks sõiduk, siis leitakse sellele parkimiskoht läheduses asuvate tänavate ääres, parklates või ka teistelt korteriomanikelt parkimiskohta üürides. Nõukogudeaegsete korterelamutega piirkondades, kus maaüksusel asuv parkimisala on üldjuhul väga väike ja parkimiskohtade on arv on oluliselt väiksem kui korterite arv, on parkimise probleem aga eriti terav.

Kõik on selge, kui parkimiskohtade osas on seatud erikasutusõigus või notariaalne kasutamise ja valdamise kord. Nimetatud õigus ja kord kehtivad korteriomandi igakordse omaniku suhtes. Sulle on määratud kindel parkimiskoht ja ainult sinul on õigus seda kohta kasutada. Erikasutusõiguse või notariaalse kasutuskorra kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse. Tegemist on avaliku registriga, mille kannetega saab tutvuda igaüks.

Parkimiskohtade osas kinnistusraamatusse kande aluseks peab aga alati olema 100% korteriomanike notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kui see puudub, siis ei ole korteriühistul, korteriühistu juhatusel ega ühelgi isikul õigust takistada korteriomanikul oma kaasomandi osa kasutamist parkimiseks. Kui osad korteriomanikud on saavutanud lihtkirjaliku kokkuleppe korteriomanike üldkoosolekul, ei ole see siiski aluseks parkimiskoha müümiseks koos korteriga, sest kokkulepe ei seo parkimiskohta kindla korteriga.

Juhindudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, on korteriomanikul õigus kohtu kaudu nõuda, et kaasomandi (korterelamu õueala) kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ja seaduses sätestatud juhul peab selleks olema kokkulepe. Seda nõuet ei asenda ka korteriühistu liikmete 100% nõusolek, kuna kasutuskorra kokkulepe, mis ei ole kinnistusraamatusse kantud, ei ole uuele omandajale järgimiseks kohustuslik.

Parkimiskorraldusega seoses on seisukoha võtnud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-151-10 ning märkinud, et parkimiskohtadega seonduva probleemi puhul väljub parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramine tavapärase valitsemise piiridest ning seega ei saa korteriühistu parkimiskohtade kasutuskorda määrata. Kaasomanikud (kõik kortermaja korteriomandite omanikud) võivad parkimiskorralduses omavahel kokku leppida, kuid need kokkulepped kehtivad järgmiste omanike jaoks vaid juhul, kui need on vormistatud notariaalselt ning kantud märkusena kinnistusraamatusse või uute korteriomandite korral antud nende osas erikasutusõigus.

Kui puudub notariaalne kasutuskord ja parkimiskoha osas ei ole seatud erikasutusõigust, siis uue korteriomanikuna on sul kaks võimalust: sa kas aktsepteerid olemasolevat väljakujunenud parkimiskorda või asud võitlusesse õiguse saamiseks. Esimese variandi korral pead sa ise leidma alternatiivse parkimisvõimaluse. Teise variandi puhul on enam kui kindel, et rahumeelsed suhted teiste korteriomanike (kinnistul parkivate omanike) ja ka korteriühistu juhatusega ei säili. Tülid ja vaidlused on lihtsad tekkima, kuna kahjuks ei olda teadlikud, et kui kinnistusraamatus puudub parkimise kohta kanne, siis on igal kaasomanikul õigus parkimisala parkimiseks kasutada.

Seega kui sul on plaan soetada korter, siis enne ostu kindlasti uuri kuidas ja millistel alustel on korraldatud parkimine. Kui sinu jaoks on parkimiskoha olemasolu oluline, siis lase kindlasti müüjal või müüjat esindaval maakleril esitada kogu parkimisega seonduv dokumentatsioon. Nii väldid ebameeldivat olukorda, kus avastad, et võib-olla sul üldse ei olegi õigust kinnistul parkida või pead asuma oma õiguste eest võitlusesse naabritega ja korteriühistu juhatusega.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Alusta kinnisvarakarjääri kindla vundamendiga

KinnisvarakoolKas soovid töötada kinnisvaramaaklerina ja pakkuda klientidele professionaalset teenust? Kinnisvarakooli Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab sulle põhjalikud teadmised ja oskused, mis on vajalikud edukaks tööks kinnisvaravaldkonnas.

Programm on mõeldud nii neile, kes plaanivad maakleritööga alustada, kui ka tegutsevatele maakleritele, kes soovivad täiendada oma teadmisi juriidika, kinnisvaraturu, hindamise, ehituse, planeerimise, maksustamise, turunduse ja müügitehnikate alal.

Koolituste ajakava:

Koolitused toimuvad hübriidõppes – osaleja saab valida kontaktõppe Tallinna Tulika 19 koolitusklassis või veebiõppe MS Teamsi kaudu.

Programmi läbimine annab väärtusliku soovituse tööle kandideerimisel – Kinnisvarakool teeb koostööd Eesti juhtivate kinnisvarabüroodega, kes on valmis pakkuma töövõimalusi lõpetajatele.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

EfTEN: Starting of construction of the “Nõmme Südamekodu” elderly care home in Hiiu, Tallinn

EfTEN Real Estate FundThe Fund has previously, i.e. on 2 April 2025, announced to the stock exchange the acquisition of the property located at Hiiu St 42, Tallinn by its subsidiary EfTEN Hiiu OÜ, and the intention to partially reconstruct the building into a elderly care home, “Nõmme Südamekodu,” which could in the future accommodate up to 170 Südamekodu residents.

Following the acquisition of the property, EfTEN Hiiu OÜ continued with Nõmme Südamekodu OÜ, a member of the Südamekodu group, and the design company OÜ SIRKEL&MALL on the design of the elderly care home, and carried out a construction procurement.

The best offer was made by RIS Ehitus OÜ, with whom the construction contract was signed on 13.08.2025. The planned date of completion of the elderly care facilities is the second quarter of 2026. The total value of the construction contract is approximately 4 million euros, incl. VAT.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Kuidas end varjatud puuduste eest kaitsta?

Arco VaraKinnisvara ostmine või müümine on oluline otsus, millega kaasneb suur vastutus. Isegi kui kõik näib esmapilgul korras, võivad väikesed detailid, mis on (või ei ole) lepingus kirjas, hiljem suurt rolli mängida – eriti just varjatud puudused, mis tulevad välja alles pärast tehingut.

Kuidas siis tagada, et kinnisvaratehing ei tooks kaasa ebameeldivaid üllatusi?

Kõik tuleb kirjalikult fikseerida

Ostja jaoks on äärmiselt oluline, et kõik kinnisvara omadused oleksid kirjalikult fikseeritud, olgu tegemist uusarendus- või järelturukorteriga. Lepingusse tuleks täpselt kirja panna:

  • mis kuulub hinna sisse (sisseehitatud mööbel, tehnika, sisustus)
  • millises seisukorras kinnisvara üle antakse
  • millised puudused on teadaolevalt olemas

Isegi sellised näiliselt väikesed aspektid, nagu „kas köök jääb alles” või „kas pesumasin võetakse kaasa“ võivad hiljem põhjustada arusaamatusi, kui neis ei ole eelnevalt kokku lepitud ja neid kirja pandud.

Mis on nähtavad ja mis varjatud puudused?

  • Nähtavad puudused on need, mida saab märgata kinnisvara tavapärasel ülevaatusel: praod seintes, kulunud põrand, vana elektrijuhtmestik. Neid ei pea lepingus eraldi välja tooma, kuna neid peetakse kinnisvara üldise seisukorra kirjelduseks.
  • Varjatud puudused on need, mida ei ole võimalik silmaga märgata: niiskus seina sees, hallitus, konstruktsioonivead, halb heliisolatsioon. Selliste puuduste eest vastutab müüja, isegi juhul, kui ta ei olnud neist teadlik.

Kes vastutab, kui probleemid ilmnevad pärast tehingut?

Seaduse järgi vastutab varjatud puuduste eest müüja, isegi kui ta nende olemasolust teadlik ei olnud. Tavaliselt kehtib vastutus kuni 3 aastat pärast kinnisvara üleandmist.

Kuidas end kaitsta?

  • Müüja peaks ausalt välja tooma kõik teadaolevad probleemid ning võimalusel viitama ka riskidele.
  • Ostjal soovitatakse teha põhjalik kinnisvara ülevaatus ja võimalusel tellida ehitusekspertiis. Ekspertiisi akt (nt termograafia) aitab avastada soojakadusid, niiskusprobleeme, ventilatsiooni- või ehitusvigu. Tõenditena saab kohtus kasutada ka fotosid, meilivahetust, tunnistajate ütlusi ja eksperdi ütlusi kohtusaalis.

Ostja eesmärk on tõendada, et puudus eksisteeris juba enne vara üleandmist. Kui notarilepingus on kirjas „varjatud puudused puuduvad“, kuid hiljem need ilmnevad ja ostja suudab nende olemasolu tõendada, kaotab lepingus olev väide oma õigusliku tähenduse.

Kohtud arvestavad ka seda, kui kaua müüja kinnisvara omanikuks oli. Mida pikem see aeg on, seda suurem on eeldus, et müüja pidi puudustest teadlik olema – see suurendab ka müüja vastutust.

Kohtupraktikas on olnud ka vastupidiseid näiteid – selliseid, kus õigus jääb müüjale. Näiteks esitas ostja nõude pärast kolme aasta möödumist ning jäi kohtus kaotajaks. Üht sellist juhtumit menetleti esimese astme kohtus ja ringkonnakohtus kokku 1,5 aastat ning lõpuks määrati kohtukulude tasumise kohustus ostjale. Seega on ausad müüjad samuti kaitstud, kui nad tegutsevad seaduslikult ja läbipaistvalt.

Kuidas ostjana riske ennetada?

  • vaata kinnisvara hoolikalt üle
  • küsi julgelt küsimusi
  • fikseeri kõik kokkulepped kirjalikult
  • kaalu ekspertiisi tellimist

Kuidas müüjana riske ennetada?

  • ära varja puudusi
  • kirjelda kõike lepingus ausalt
  • mõtle ennetavalt ka võimalikele küsimustele

Kinnisvara pole ainult ruutmeetrid, vaid ka usaldus inimeste vahel. Ausus, läbipaistvus ja tähelepanu detailidele – just need tagavad turvalise ja rahuliku tehingu mõlemale poolele.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Pro Kapital Council approved Consolidated Interim Report for II Quarter and 6 Months of 2025 (Unaudited)

Pro KapitalMANAGEMENT REPORT

Real Estate Development

Tallinn

By the second quarter of 2025, construction of the final phase of the Kalaranna development (4 buildings, 146 units) reached an end with some landscaping and a few client modifications works remaining. As of the publication of this report, 76 sold apartments have been handed over to buyers, and the overall sales rate has reached 60.7%.

In Kristiine City, we are continuing the design and building permit process for four different projects submitted to the Tallinn City Planning Department:

  • “Dunte” – still awaiting the issuance of the building permit.
  • Sammu 2/4 / Sõjakooli 15 – building permit application was submitted in December 2024.
  • Marsi 1 / Sõjakooli 13 – building permit application was submitted in February 2025.
  • Sammu 3 / Sõjakooli 17 – we are in the design phase and preparing a new concept, alongside an application for a change of use to allow 95% residential and 5% commercial functions. The plan is to submit the projecting to the city within July 2025.

All the above listed projects will add ca 35.000 sqm of GBA with ca 350 units of predominantly residential function (95% residential/5% commercial) to our portfolio in a well-established neighbourhood in Kristiine City.

As of Q2 2025, construction of the White Building (91 residential units) in Uus-Kindrali project, located in Kristiine City at Talli Street 3 /Sammu Street 8, Tallinn, has progressed well. As of the date of this report, we have already begun the installation of final finishes (tiles, paintwork, etc). To date, the project has reached 62.4% sellout, with final completion expected in November–December 2025.

Earlier this year, we had also started the excavation and foundation works for another 7-story residential building with 90 units, located next to the White Building at Sammu Street 10 / Seebi Street 24a, Tallinn. With sales we are at 12.2% sellout. To date we have almost finished the underground works and will start erecting the structure above ground. The expected completion of this residential building is planned for Oct-Nov 2026.

Riga

Following the successful completion of sales in River Breeze Residence at the end of 2024, with all units sold, the Group initiated preparations for the next phase of development in Kliversala – the Blue Marine project (96 residential units). Throughout the first half of 2025, we have taken key steps toward launching this new stage. The engineering team is now nearly fully assembled, and construction preparation started in July 2025. At the same time, we have collected interest from potential buyers.

To support this next stage of development, two new subsidiaries were established in June 2025: SIA Pro Kapital Engineering, which will be responsible for construction project management activities in Latvia, and SIA BM Kliversala for the purpose of developing Blue Marine project.

In Vilnius

During Q2 we continued the construction of the final stage of Šaltinių Namai Attico with city villas and a commercial building. We are currently at almost 40% sellout in the villas and slightly above 10% in the commercial building while achieving record prices in Vilnius real estate market. Regarding construction we are on schedule to achieve substantial completion by the end of 2025.
Our latest investment on Naugarduko Street in Vilnius involves transforming a former school into a high-end residential complex. Located on a hill with breathtaking views of Vilnius’ Old Town, the development will feature approximately 50 luxury apartments. The building permit process is still ongoing, with approval expected in Q3 2025.

Hotel operations

Hotel performance in the second quarter was still slightly below budgeted expectations but overall, we are confident that the performance shortfall can be recovered by September-October.  The second quarter result was expected to have some challenges due to the closure of the Thermal Baths for periodic maintenance, which very directly affected occupancy and tourists’ presence in our destination.

We are confident that the property will maintain the positive trends of performance shown in the past years.

Other operations

The Group holds a majority stake in Preatoni Nuda Proprietà (PNP) and its subsidiary Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII), which continue to strengthen their presence in the Italian real estate market, focusing on bare ownership transactions.

Despite the market slowdown in 2024, caused by rising interest rates, confidence in the real estate sector has been gradually recovering, with full market normalization expected by the end of 2025.

Conclusion

The first half of 2025 showed stabilisation across our geographical markets, despite continued bureaucratic delays and seasonal slowdowns in some areas of our operations. In Tallinn, we continued to make progress both in terms of construction milestones and in expanding our development pipeline within the promising Kristiine City area. Riga continued with the momentum in preparation of the Blue Marine project, where we are applying the successful in-house construction model used in Estonia. In Vilnius, we are concluding new sales with record pricing in our flagship project and laying the groundwork for a high-end transformation in Naugarduko Street.

Overall, the Group remains focused on disciplined execution, strategic development, and value creation. We are well positioned to capitalize on the improving macroeconomic sentiment and deliver strong results throughout the rest of the year.

Edoardo Preatoni
CEO

Key financials

The total revenue of the Group in first six months of 2025 was 28.5 million euros compared to 6.9 million euros in first six months of 2024.  The total revenue of the second quarter was 16.1 million euros compared to 3.9 million euros in 2024.

The real estate sales revenues are recorded at the point of time when legal title is transferred to the buyer. Therefore, the revenues from sales of real estate depend on the construction cycle and the completion of the residential developments.

Revenue from the sale of real estate increased compared to the previous year, as we continued handing over completed apartments in the Kalaranna District, Tallinn, following the initial deliveries that began in December 2024. The lower revenue in the second quarter of 2024 reflects the development cycle, as construction was ongoing and only a limited number of remaining inventory units were available for sale in Riga and Vilnius.

The gross profit for the first six months of 2025 increased to 10.2 million euros compared to 2.4 million euros in the same period of 2024. The gross profit of the second quarter was 6.0 million euros compared to 1.5 million euros in 2024.

The operating result in the first six months was 7.5 million euros profit comparing to 0.9 million euros loss during the same period in 2024. The operating result of the second quarter was 5.0 million euros profit compared to 0.2 million euros loss in the second quarter of 2024.

The net result for the first six months of 2025 was 6.2 million euros profit, comparing to 3.0 million euros loss in the reference period. The net result of the second quarter was 4.3 million euros loss compared to 1.3 million euros loss in the same period of 2024.

Cash generated in operating activities during first six months of 2025 was 8.5 million euros comparing to 4.5 million euros used during the same period in 2024. Cash generated in operating activities during second quarter was 7.2 million euros compared to 2.8 million euros used in the second quarter of 2024.

Net assets per share were 1.01 euros as of 30 June 2025, compared to 0.93 euros a year earlier.

Key performance indicators

2025
6M
2024
6M
2025
Q2
2024
Q2
2024
  12M
Revenue, th, EUR 28 519 6 907 16 069 3 853 18 158
Gross profit, th. EUR 10 233 2 423 6 026 1 535 5 423
Gross profit, % 36% 35% 38% 40% 30%
Operating result, th. EUR 7 517 -860 4 975 -201 123
Operating result, % 27% -12% 32% -5% 1%
Net result, th. EUR 6 188 -3 040 4 298 -1 340 -3 875
Net result, % 22% -44% 27% -35% -21%
30.06.2025 30.06.2024 31.12.2024
Total Assets, th. EUR 115 759 109 695 118 758
Total Liabilities, th. EUR 58 350 57 207 67 537
Total Equity, th. EUR 57 409 52 488 51 221
Debt/ Equity * 1,02 1,09 1,32
Return on Assets, % ** 5,5% -2,9% -3,4%
Return on Equity, % *** 11,3% -5,7% -7,0%
Net asset value per share, EUR **** 1,01 0,93 0,89

*debt / equity = total debt / total equity
**return on assets = net profit/loss / total average assets
***return on equity = net profit/loss / total average equity

****net asset value per share = net equity / number of shares

CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS

Consolidated interim statement of financial position

in thousands of euros 30.06.2025 30.06.2024 31.12.2024
ASSETS
Current assets
Cash 3 572 8 576 4 344
Current receivables 1 495 1 481 822
Prepaid expenses 0 359 422
Inventories 57 030 44 550 56 951
Total current assets 62 097 54 966 62 539
Non-current assets
Non-current receivables 314 20 317
Property, plant and equipment 7 463 7 655 7 595
Right-of-use-assets 384 495 513
Investment property 42 505 40 405 44 210
Goodwill 863 204 863
Intangible assets 2 133 3 615 2 721
Total non-current assets 53 662 52 394 56 219
Assets held for sale 0 2 335 0
Total assets helt for sale 0 2 335 0
TOTAL ASSETS 115 759 109 695 118 758
LIABILITIES AND EQUITY
Current liabilities
Current debt                                                         7 284 1 749 21 893
Customer advances 7 525 7 083 9 618
Trade and other payables 6 010 6 235 5 600
Tax liabilities 471 175 833
Short-term provisions 16 8 24
Total current liabilities 21 306 15 250 37 968
Non-current liabilities
Non-current debt 34 966 40 676 27 350
Other long term liabilities 6 2 6
Deferred income tax liabilities 1 869 1 130 2 031
Long-term provisions 203 149 182
Total non-current liabilities 37 044 41 957 29 569
TOTAL LIABILITIES 58 350 57 207 67 537
Equity
Share capital in nominal value 11 338 11 338 11 338
Share premium 5 661 5 661 5 661
Statutory reserve 1 134 1 134 1 134
Revaluation reserve 1 977 2 092 1 977
Retained earnings 36 865 31 175 30 523
Total equity attributable to owners of the Company 56 975 51 400 50 633
Non-controlling interest 434 1 088 588
TOTAL EQUITY 57 409 52 488 51 221
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 115 759 109 695 118 758

Consolidated interim statements of comprehensive income

in thousands of euros 2025
6M
2024
6M
2025
Q2
2024
Q2
2024
12M
CONTINUING OPERATIONS
Operating income
Revenue 28 519 6 907 16 069 3 853 18 158
Cost of goods sold -18 286 -4 484 -10 043 -2 318 -12 735
Gross profit 10 233 2 423 6 026 1 535 5 423
Marketing expenses -626 -485 -340 -263 -1 136
Administrative expenses -2 752 -2 790 -1 426 -1 465 -5 293
Other operating income 770 19 758 17 1 164
Other operating expenses -108 -27 -43 -25 -35
Operating profit 7 517 -860 4 975 -201 123
Finance income 23 67 10 25 123
Finance cost -1 514 -2 245 -769 -1 172 -4 276
Profit/ loss before income tax 6 026 -3 038 4 216 -1 348 -4 030
Income tax 162 -2 82 8 155
Profit/ loss for the period 6 188 -3 040 4 298 -1 340 -3 875
Attributable to:
Equity holders of the parent 6 342 -3 023 4 347 -1 323 -3 675
Non-controlling interest -154 -17 -49 -17 -200
Total other comprehensive income
Net change in asset revaluation reserve 0 0 0 0 -115
Total comprehensive income for the period 6 188 -3 040 4 298 -1 340 -3 990
Attributable to:
Equity holders of the parent                         6 342 -3 023 4 347 -1 323 -3 790
Non-controlling interest -154 -17 -49 -17 -200
Earnings per share (Basic) € 0,11 -0,05 0,08 -0,02 -0,06

The full report can be found in the file attached.

PKG_Q2_2025_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinn: Tööstuse tänavale soovitakse rajada kaks uut korterelamut

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule kehtestamiseks Tööstuse 64a ja 66b detailplaneeringu, millega nähakse ette kaks piirkonda sobivat 3-korruselist korterelamut ning uue kõrghaljastuse rajamine.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus märkis, et sarnaselt paljudele teistele endistele kaubanduse ja teenindusega seotud tööstuspiirkondade äärealadele on ka selle piirkonna tegelik kasutus muutunud või muutumas. „Planeeritavad kinnistud on sisuliselt Tööstuse tänava elamute tagahoov, kuhu ei ole mõistlik kavandada täiendavat teenindust või kaubandust. Juurdepääs on kavandatavatele hoonetele korterelamute vahelt ning kuivõrd äride külastajad liiguvad üldjuhul tihedamalt olemasolevate kortermajade vahelt kui uute korterelamute elanikud, olgu jalgsi või autoga, siis on kortermajad privaatsuse ja liikluskoormuse osas alale sobilikum lahendus. Mistõttu on otstarbekas kavandada alale elamud ning reljeefi muutus loob selge piiri ka funktsiooni muutuseks.”

Planeering hõlmab 0,52 hektari suurust ala Põhja-Tallinnas Tööstuse ja Nõlva tänavate vahelises kvartalis. Kruntidele on kavandatud kaks uut ja kaasaegset korterelamut, mis võimaldavad pakkuda kvaliteetseid elamispindu Põhja-Tallinna piirkonnas.

Kavandatud hooned on planeeritud paralleelselt olemasolevate Tööstuse tänava äärsete hoonetega ning parkimine on lahendatud valdavalt hoonete alla. Uute korterelamute rajamine aitab muuta piirkonna linnaehituslikult terviklikumaks ning annab parema väljanägemise, kui on praegu seal paiknev tühermaa ja lagunenud hoone.

Planeeringuga muudetakse Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringut, määrates Tööstuse 66b ja Nõlva 2 kinnistute juhtotstarbeks elamu- ja ärihoonete maa senise kaubandus- ja teenindusmaa asemel. Muudatus on põhjendatud, kuna ala on loogiliselt seotud Tööstuse tänava elamupiirkonnaga, umbes viie meetri kõrgune nõlv loob loomuliku piiri naabruses asuva tööstusala suhtes ja selge põhjenduse ka funktsiooni muutuseks. Kavandatud lahendus on kooskõlas koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu on koostanud K-Projekt AS. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042930.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Luminor: euribori stabiilsus suurendab kinnisvaraturul aktiivsust

Luminor BankEuribori taseme langus ning sellele järgnenud stabiilsus on pakkunud kergendust olemasolevatele kodulaenuvõtjatele ja elavdanud kinnisvaraturgu. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul loob veidi üle 2% püsiv euribor soodsama keskkonna uutele koduostjatele, kuid laenuotsuseid tehakse endiselt läbimõeldult, võttes arvesse võimalikke riske ja tulevikus muutuda võivaid olusid.

„Üha rohkem on kinnisvaraturule jõudmas ka neid ostjaid, kes olid varem oma plaanid pausile pannud. Stabiilsem intressikeskkond on suurendanud ostjate kindlustunnet – kui vaadata tänavust aastat, on meile kodulaenutaotlusi esitatud ligi 25% rohkem kui eelmise aasta samal ajal,“ ütles Kikas. „Lisaks on ajas langenud ka pankade baasmarginaalid, mis on aidanud laenu kogukulu vähendada ja muutnud kodu soetamise paljudele taskukohasemaks.“

Kõige rohkem mõjutas intresside kiire tõus neid, kes ostsid kodu viimastel aastatel – laenu alguses moodustab suure osa kuumaksest just intress ning seetõttu olid nende esimesed laenumaksed oluliselt kõrgemad kui neil, kes olid oma laenu põhiosa juba pikemalt tagasi maksnud.

Luminori kodulaenude valdkonnajuhi sõnul ei toonud intressitõus kaasa ulatuslikku makseraskuste kasvu. „Pangad hindavad maksevõimet konservatiivselt ning arvestatakse ka võimaliku euribori muutusega. Näiteks Luminoris soovime olla kindlad, et klient tuleks toime ka 6% suuruse euriboriga. Samuti nägime, et Eesti inimeste maksekäitumine on olnud jätkuvalt vastutustundlik,“ lisas ta.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla hinnangul näitab viimaste kuude euribori stabiilsus, et rahaturu intressimäärad on pärast varasemat kiiret tõusu ja sellele järgnenud mõõdukat langust rahunenud. Kuue kuu euribor on püsinud veidi aega üle 2% taseme juures. „Tänane tase võib mõnda aega püsida – langus võiks tulla juhul, kui euroala inflatsioon aeglustub prognoositust rohkem,“ ütles Uusküla.

Laenuvõtjate jaoks on oluline hinnata oma maksevõimet mitte ainult tänastes tingimustes, vaid ka võimalike muutuste korral. „Euroopa Keskpanga soovitusel ei tohiks laenumakse koos võimaliku euribori tõusuga ületada 50% laenusaaja igakuisest sissetulekust. Seetõttu tasub realistlikult läbi mõelda, milline kuumakse oleks sobiv ka muutuvates oludes – abiks on siinkohal ka erinevad laenukalkulaatorid,“ lisas Helina Kikas.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Tallinna elamispindade turu trendid – suvi 2025

Tõnu ToomparkAdaur Grupp OÜ suur elamispindade turuülevaade võtab kokku elamispindade turu kõige olulisemad arengud suvel 2025. a.

Muuhulgas vaatab praktiline ülevaade, kuidas olulised makromajanduse näitajad suunavad, kuhu ja millise kiirusega elamispindade turg liigub.

Vaatluse all on nii vinduv majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus, investeeringud. Lisaks veel palgakasv ja tarbijakindlus.

Turuanalüüs vaatab nii üldisemalt kui detailsemalt, kuidas käitub elamispindade turg makromajanduse ette antud raamistikus.

Kas oled huvitatud, et tulen elamispindade turu ülevaadet sulle ja sinu tiimile tutvustama? Võta ühendust ja lepime kokku: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina on 16.09.2025 Kinnisvarakoolis toimumas seminar, kus vaatame samasid teemasid. Kinnisvarakooli turuülevaateseminarile saad registreeruda siin.

Tallinna elamispindade turu trendid – suvi 2025

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Tahaksid kinnisvaraturul järgmise sammu astuda? Tule Kinnisvaraseminarile! 

KinnisvaraseminarHei, kinnisvarahuviline!

Kas otsid võimalusi kinnisvaraturul järgmine samm astuda? Kinnisvaraseminar 2025 on suurepärane võimalus õppida valdkonna parimatelt ja saada osaks ainulaadsest kogukonnast.

Toimumisaeg: 5.–6. september

Asukoht: Pihlaka talu, Järveküla (Tallinna kesklinnast 12min)

Miks registreeruda?

  • Õpi tõelistelt kinnisvaraprofessionaalidelt
  • Uuri, millised trendid kujundavad turgu aastal 2025
  • Laienda enda kontaktide võrgustikku
  • Kuula praktikute kogemusi, mida enda investeeringutesse rakendada

Tutvu programmiga: https://kinnisvaraseminar.ee/ 

Saadaval on piiratud arv pileteid!

Registreeri kohe ja astu samm oma kinnisvarainvesteeringute edendamiseks.

Kohtumiseni Kinnisvaraseminaril!

Kinnisvaraseminar

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus