Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
 

EfTEN: EfTEN United Property Fund distributes approximately 420 000 euros to investors

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS, as the management company of the EfTEN United Property Fund (stock market ticker EFCUPFFT, ISIN code EE3500001609) decided to make a cash distribution of 16,900 euro cents per unit, totalling 419 772 euros. The distribution constitutes approximately 2% of the fund’s latest closing price.

This is the second distribution of the EfTEN United Property Fund in 2025 and together with the distribution in May, the fund has distributed over 9% of the market cap in 2025. Since the listing of EfTEN United Property Fund units on the Nasdaq Tallinn stock market in May 2022, the fund has made distributions in the amount of 1,4 euros per unit.

The distribution is based on income from the EfTEN Real Estate Fund 5 and EfTEN Special Opportunities Fund as well as owner loan interests from the development company Invego Uus-Järveküla OÜ.

The list of unitholders eligible for distribution will be fixed as of the end of the business day of the settlement system of the securities registry (record date) on October 31, 2025. Based on the above, the day of changing the rights related to the units of the fund (ex-date) is October 30, 2025. Starting from that date, the person acquiring the units of the fund does not participate in this distribution.

The distribution to unitholders will be made on November 14, 2025 via cash transfer to unitholder’s bank account and is subject to taxation according to the law.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Hepsor AS-i kontserni ettevõte Hepsor Jugla SIA sõlmis Zaļā Jugla projekti ehituse finantseerimiseks laenulepingu summas 8,4 miljonit eurot

Hepsor20. oktoobril 2025. aastal allkirjastasid Hepsor AS kontserni kuuluv ettevõte Hepsor Jugla SIA ja BluOr Bank AS laenulepingu summas 8,4 miljonit eurot. Laenu eesmärgiks on finantseerida elamuarendusprojekti Zaļā Jugla esimese etapi ehitust ning taristu rajamist aadressil Braila iela 23, Jugla, Riias.

Arendusprojekti esimeses etapis ehitatakse kaks kortermaja, kokku 70 korteri ehk 4 262 m² müüdava pinnaga. Ehitustööde valmimine on kavandatud 2026. aasta neljandasse kvartalisse.

Kogu Zaļā Jugla elamuarendusprojekti raames on plaanis rajada kolm kortermaja, milles saab olema kokku 105 korterit ja 6 393 m² müüdavat pinda. Kahe etapi eeldatav kogumaksumus ulatub 15 miljoni euroni.

Tänaseks on Hepsoril Lätis valminud kokku 404 kodu, millest 97% on müüdud. Järgnevatel aastatel on oodata enam kui 500 uue kodu valmimist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Liven: Tallinnas, Haaberstis asuva uue arenduskinnistu soetus

LivenLiven AS kontserni (Liven) kuuluv Liven Kodu 24 OÜ võitis 2025. aasta oktoobris toimunud Maa- ja Ruumiameti korraldatud enampakkumise Tallinnas, Haabersti linnaosas, Väike-Õismäe asumis, Järveotsa tee 16c asuva arenduskinnistu soetamiseks.

Ligi 13 300 m² suurusele kinnistule on kavas rajada eluhoonete kompleks koos elukeskkonnale väärtust lisavate äripindadega. Täpne ehitusmaht selgub algatatava detailplaneeringu menetluse käigus.

„Uue kinnistu soetamine on Liveni jaoks strateegiline samm, mis kindlustab pikaajalise arendusmahu ühes Tallinna kiiremini arenevas piirkonnas“ kommenteeris Liveni nõukogu esimees Andres Aavik. „Haabersti linnaosa on tuntud aktiivse uusarendusturu ja tiheda konkurentsi poolest, kus ka Livenil endal on arenduses mitu projekti. Järveotsa tee 16c kinnistu arenduse ajaline perspektiiv võimaldab meil tagada järjepidevuse ja Liveni võimekuse pakkuda piirkonnas uusi kodusid ka hetkel käimas olevate ja planeeritud arendusprojektide lõppemise järgselt“ lisas Aavik.

„Meie usku piirkonna potentsiaali kinnitab Liveni Luuslangi arendusprojekt, kus käimasoleva teise etapi esimestes eluhoonetes on aasta enne ehituse valmimist omaniku leidnud juba üle poole kodudest. Usume, et kõik piirkonna uusarendused suurendavad valmides piirkonna üldist atraktiivsust ja väärtust“ täiendas Aavik.

Tehingu väärtus on 1,1 miljonit eurot ja kogu projekti hinnanguline investeeringu maht on 20 miljonit eurot. Kinnistu omandamise tehing viiakse läbi kahe kuu jooksul ning tehingu finantseerimisel kasutatakse Liveni rohevõlakirjadest kaasatud vahendeid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Domus Kinnisvara: Kinnisvara hindamisteenuse odav pakkumine võib kliendile hiljem kalliks maksma minna

Domus KinnisvaraDomus Kinnisvara kutseline hindaja Merelle Sein selgitab, miks erinevat tüüpi kinnisvara eksperthinnangu (rahvakeeles hindamisakti) koostamise tasu on väga erinev ning millest üldse sõltub eksperthinnangu maksumus.

Kinnisvara hindamist vajavad inimesed küsivad minult üsna sageli esimese asjana: „Mis see maksab?“. Mõistetav küsimus, aga sellele pole võimalik vastata ilma teatud nüansse arvesse võtmata. Hindaja ei kirjelda eksperthinnangus oma isiklikku arvamust, vaid hindaja töö on põhjalik analüüs, mille põhjal pank või kohus langetab väga kaalukaid otsuseid. Ja nagu arvata võib – kõik objektid ei ole võrdsed.

Detailidesse süvenemata tehtud hinnapakkumine eksperthinnangule võib tuua hilisemaid lisakulusid tellijale

Kui hindaja on eksperthinnangule hinnapakkumist tehes põhjalik, võib pakutud maksumus esmapilgul tunduda kõrge. Samas võib kiiresti ja pinnapealselt tehtud hinnapakkumine soovitud tööle tunduda esmapilgul hea ja odav, kuid hiljem võib lisanduda täpsustuste ja töö käigus selguv täiendav ajakulu, millega eksperthinnangu tellija arvestanud ei ole.

Mis mõjutab eksperthinnangu tellimise maksumust?

  • Hindamise eesmärk. Kõige sagedamini vajatakse hinnangut pangale, kuid kui eesmärk on näiteks kohtuvaidlus, vara jagamine või finantsaruandlus, võib töömaht ja hind olla suurem.
  • Kinnisvara tüüp ja suurus. Korteri hindamine on üldjuhul lihtsam ja kiirem kui eramaja, tootmishoone või maatüki hindamine. Elamute puhul tuleb arvesse võtta rohkem unikaalseid asjaolusid (krundi suurus, hoone eripärad, tehniline seisukord).
  • Asukoht ja turuaktiivsus. Linnades on turuinfo rikkalikum, kuid ka turg mitmekesisem ja keerukam, mistõttu võib analüüs võtta rohkem aega. Väiksemates kohtades võib aga probleem olla hoopis võrdlusobjektide nappus.
  • Objekti eripärad. Eriprojektiga kodud, luksuslikud korterid, penthouse’id või väga vanad majad nõuavad sageli eraldi lisaanalüüse, millega selgitada välja lisaväärtuste mõju vara turuhinnale.
  • Dokumentide olemasolu. Kui kõik vajalikud andmed on hindajale kiiresti kättesaadavad, on töö lihtsam ja soodsam. Kui aga dokumendid on puudulikud või raskesti leitavad, suurendab see ajakulu ja hinda.

Korter versus elamu

Korterite hindamine on üldjuhul odavam, sest:

  • turul on rohkem võrdlusobjekte,
  • korterelamud on sarnasemad ja standardiseeritumad,
  • analüüs on kiirem ja ühtlasem.

Elamute puhul on iga maja erinev. Oluline on arvesse võtta:

  • krundi suurust ja planeeringut,
  • hoone ehituslikku eripära, seisukorda, kaasaegsust,
  • infrastruktuuri lähedust ja ligipääsetavust,
  • täiendavate lisaväärtuste mõju (kõrvalhooned).

See tähendab, et elamute hindamine on alati mahukam ja nõuab pikemat analüüsi.

Miks kõigi korterite eksperthinnang ei maksa sama palju?

Ka korterid ei mahu ühe konkreetse teenusehinna sisse. Tallinna kesklinna luksuskorteri ja väikelinna tüüpkorteri hindamise töömaht ja turuanalüüsi keerukus on väga erinevad. Eriliste arhitektuuriliste lahendustega korter võib vajada detailsemat hindamist. Samuti tuleb lähtuda korterelamu eripäradest.

Paljud arvavad, et uue või äsja renoveeritud korteri hindamine on lihtne, sest kõik on ju värske ja ilus. Tegelikkuses lisandub hindajale siinkohal hoopis teine töömaht. Võrdlusvarade hindade puhul tuleb väga täpselt üle kontrollida, millist mõju avaldavad lisaväärtused, nagu näiteks panipaigad või parkimiskohad. Ja just parkimiskohtade juures lähevad asjad keerukaks. Turul on nende hinnad väga erinevad. Garaažikoht, katusealune parkla või lihtsalt hoovikoht võivad maksta täiesti erinevaid summasid. Lisaks on ka omandivormid väga erinevad: mõnikord on parkimiskoht korteriomandi osa, mõnikord erikasutusõigusega seotud, vahel notariaalselt kokkulepitud kasutuskorraga jne.

Hindaja peab kõigi nende nüansside analüüsimisel väga hoolikalt läbi vaatama võrdlusvarad, et mitte tehingu lõpphindadega eksida. See tähendab, et uus või renoveeritud korter ei ole sugugi alati „lihtne töö“, pigem vastupidi, sest detailide rohkus nõuab hindajalt rohkem aega ja täpsust.

Eksperthinnangu maksumus ei ole lihtsalt üks kindel ja muutumatu teenustasu, vaid peegeldab hindaja töömahtu, aega ja vastutust, et anda objektiivne, sõltumatu ja professionaalne hinnang vara turuväärtusele.

Usun, et kinnisvara hindamine on valdkond, kus usaldusväärsus on märksa olulisem kui teenuse (esialgu pakutud) madalaim hind. Seetõttu on alati mõistlik küsida hindajalt personaalset pakkumist, ainult nii saab arvesse võtta konkreetse objekti ja olukorra eripära. Hindamisteenuse päringut tehes soovitan jätta ka oma telefoninumbri, et hindaja saaks vajadusel võimalikult kiiresti üle küsida pakkumise tegemiseks olulised detailid. Nii saab klient täpse ja realistliku hinnapakkumine, mis aitab vältida hilisemaid “üllatusi”.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

SEB: Ehitusturg kogub hoogu

SEBVärske statistika ehitus- ja kasutuslubade kohta näitab, et ehitusturg on Eestis hoogu kogumas. Statistikaameti värsketele andmetel suurenes kasutusse lubatud uute kodude pindala selle aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes 15%. Oluliselt optimistlikumaks on muutunud kinnisvaraarendajate edasised plaanid. Nimelt väljastati ehituslubasid 187 000 m2 elukondlike pindade ehituseks ehk 65% rohkem kui aasta aega tagasi.

Ehitusturu oluline kiirenemine oli märgatav ka mitte-eluruumide ehituse puhul. Büroopindasid, ladusid jt selliseid hooneid valmis kolmandas kvartalis pindala järgi arvestades 80% rohkem kui mullu. Uute ehituslubade arv kasvas põrandapindala põhjal samal ajal 60%.

Elukondliku kinnisvara senisest suuremas mahus rajamist toetab üllatavalt kõrge nõudlus. Näiteks on tänavu suurenenud Tallinnas korterite müük eelmise aastaga võrreldes 14%. Suuresti on kinnisvaraturu aktiivsuse kasv seotud intressimääradega, mis on muutnud laenumaksed inimeste jaoks oluliselt taskukohasemaks, kui need olid eelmisel aastal. Kasvuteele pöördunud on ka kinnisvarahinnad, ent õnneks liiguvad need käsikäes keskmise palga suurenemisega.

Suure tõenäosusega saab olukord kinnisvaraturul olema suhteliselt soodne ka 2026. aastal. Intressimäärade edasisile langusele enam panustada ei tasu, ent küll paraneb inimeste ostujõud. Eriti märkimisväärne on tulumaksumuudatustega seotud netopalga tõus kõrgemapalgaliste seas, mis potentsiaalselt ka kinnisvaraturule suurimat mõju omab.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Kutse EKFLi konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) päis5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile

“Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi
Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse esimees

Kas kaitsetööstuse buum muudab kinnisvara?
Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
Diskussioonipaneelis Rauno Oja, Jaak Tarien

Kas oleme mõnusalt kriitilised?
Rait Videvik, müügikultuuriedendaja

Kinnisvaravahendus 3.0
Moderaator Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Piret Kergandberg, Urmas Uibomäe, Tarmo Kase

Büroopindade sektor – elevant toas?
Moderaator Tanel Olek, Mainor Ülemiste AS juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Aira Veelmaa, Keir Hildebrand

Kinnisvaraarenduse rahastamise tööriistakast 2026
Moderaator Hannes Roosaar, Elon OÜ partner
Diskussioonipaneelis Valeria Kiisk, Jürgen Raag, Sander Lõhmus

Elamispindade turu hetkeseis ja tuleviku väljavaade ning olulised tegurid
Moderaator Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Catlin Vatsel, Tanel Tarum, Jaanus Bõstrov

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Sucksdorff

Tõusev kinisvaratäht 2025“ ja „Säravaim kinnisvaratäht 2025“ laureaatide väljakuulutamine

Konverentsile registreerimine hiljemalt 31. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) jalus

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Tööstustoodangu hinnad püsivad stabiilsed

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumStatistikaameti värsketel andmetel püsivad töötleva tööstuse hinnad jätkuvalt üsna stabiilsel tasemel, harude lõikes on siiski erinevusi. Septembris tõusid hinnad võrreldes eelmise aastaga 0,6 protsenti. Ekspordi- ja impordihinnad tõusid mõnevõrra rohkem, kuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambingu sõnul on nende hinnatase kolm aastat sisuliselt paigal püsinud.

Tööstusharude lõikes on arengud olnud siiski mitmekesisemad. Puidutööstuse hinnad tõusid aastaga umbes 5 protsenti. Paari aasta tagusest madalseisust on tootjahinnad kerkinud sarnaselt importtoodete kallinemisega, ka ekspordihinnad on nendega sama sammu käinud. Eesti toodete tootmise kasv on siiski veel tagasihoidlik, seega müügitulu suurenemine tulenebki peamiselt hinnatõusust.

Toiduainetööstuse tootjahinnad olid septembris üle 3 protsendi kõrgemad kui aasta tagasi samal ajal, kuid võrreldes varasemate kuudega on hinnatõus aeglustunud ning aasta keskpaigaga võrreldes on hinnad mõnevõrra alla tulnud. Sama suunda näitavad ka impordihinnad, mis osaliselt mõjutab ka tootmist Eestis, kuid samuti Eesti tarbijate väljaminekuid. Samas ekspordis oli hinnatõus jätkuvalt kiire (ligi 10%), mis näitab, et välisturgudele on suudetud müüa kallimalt või kallimaid tooteid.

Nafta hinna langus maailmaturul peegeldub põlevkiviõli tootja- ja ekspordihindades, samuti naftatoodete (sh kütused) sisseveo hindades. Septembris olid tootjahinnad 14 protsenti madalamad kui aasta tagasi. Kuigi viimastel kuudel on hindade langus aeglustunud, siis oktoobri esimesel poolel jätkus maailmaturul nafta odavnemine, mis mõjutab ka Eesti tootjaid.

Ka paberitööstuses on pärast järsku energia kallinemist 2021–2022 hinnad viimastel aastatel langenud. Septembris langesid tootjahinnad ligi 9 protsenti. Viimastel kuudel on impordihinnad hakanud taas tõusma, mis näitab turu üldisi arenguid ning see võiks viidata ka Eesti tootjahindade väljavaadetele.

Teistes harudes olid tootjahindade muutused pigem tagasihoidlikud, jäädes üldiselt paari protsendi piiresse. Ka ettevõtjad ei prognoosi lähikuudel olulisi muutusi.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Statistikaamet: Ehitushinnaindeks tõusis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,7%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks, mis väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1,7%. Aasta võrdluses mõjutasid ehitushinnaindeksi tõusu enim kerkima hakanud ehitusmaterjalide hinnad.

„Kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes mullu sama ajaga eelkõige materjalide 2%-line hinnatõus. Tööjõu ja ehitusmasinate hinnad tõusid aga mõlemal juhul 1,2%,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus.

Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,4%, materjalid kallinesid 0,3% ja mehhanismide kasutamiskulud vähenesid 0,6%. „Masinate kasutamise hinnalanguse taga oli eelkõige kütusehindade korrektsioonist tulenev kokkuhoid ja materjalide hinnatõusu toetas enim betoon- ja puittoodete kallinemine,“ selgitas Paulus.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 1,9%.

väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust otsekulude tasemel ja see jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel võetakse arvesse eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

251021 Ehitushinnaindeks tõusis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,7%

Ehitushinnaindeksi muutus, III kvartal 2025

II kvartal 2025 –
III kvartal 2025, %
III kvartal 2024 –
III kvartal 2025, %
KOKKU 0,2 1,7
tööjõud 0,4 1,2
ehitusmasinad -0,6 1,2
ehitusmaterjal 0,3 2,0
Eramuindeks 0,1 1,7
Korruselamuindeks 0,1 1,5
Tööstushooneindeks 0,7 1,4
Ametihooneindeks 0,0 1,5

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, III kvartal 2025

II kvartal 2025 –
III kvartal 2025, %
III kvartal 2024 –
III kvartal 2025, %
KOKKU 0,3 1,9
tööjõud 0,1 0,9
ehitusmasinad -0,5 2,0
ehitusmaterjal 0,4 2,4

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 21.10 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Everaus Kinnisvara esimene puitelementmajadest uusarendus toob turule taskukohase ja energiatõhusa kodu

EverausEveraus Kinnisvara alustas Kangru Kodu ridaelamute müügiga. Tallinna külje alla kerkiv uusarendus vastab tänasele turuvajadusele, pakkudes kvaliteetset ja energiatõhusat elamispinda, mis on hinnastatud nii, et see kuulub hetkel Tallinna ja selle lähiümbruse soodsaimate uusarenduste hulka. Majad on planeeritud valmima 2026. aasta lõpus.

Kangru Kodu on arendaja portfellis esimene projekt, kus kasutatakse põhikonstruktsioonina puitelemente. Kaasaegse puitelementtehnoloogia kasutamine võimaldab ehitada kiiremini ja jätkusuutlikumalt ning pakkuda seeläbi atraktiivsemat lõpphinda, seejuures kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Kuna tegemist on tehases toodetud puitelementmajadega, siis majade olulised osad toodetakse kontrollitud tingimustes tehases ning selle tulemuseks on ühtlane ja kõrge ehituskvaliteet. Kangru Kodu on atraktiivne ka seetõttu, et uusarendus paikneb pealinna piiril, kuid keset loodust ja metsa. Looduslik kõrghaljastus annab kohe eelise nii kõrge elukvaliteedi kui rohelisema elustiili osas. Kangru Kodus on lisaks kosutavale loodusõhule tagatud ka tervislik ja mugav sisekliima. Ridaelamu hinnas sisaldub kaasaegne korteripõhine jahutusseade, mis pakub kuumadel suvepäevadel leevendust ja loob ideaalsed elutingimused selles A-energiaklassi kodus.
„Kangru Kodu looduslik keskkond inspireeris looma kodusid, mis oleksid sama looduslähedased ja jätkusuutlikud kui kõrghaljastus nende kodude ümbruses. Eesmärgiks sai luua harmooniline elukeskkond, kus kaasaegne puitelementtehnoloogia kohtub rohelise mõtteviisiga ja seetõttu kasutame põhikonstruktsioonina just puitelemente,“ kommenteeris Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik. „Fassaade katab erineva laiuse ja reljeefsusega laudvooder ning hoonete koloriit on valitud naturaalset materjali rõhutav ja looduskeskkonda sulanduv. Iga elamu siluetist on välja loetavad neli esmapilgul lihtsat, kuid sisult hästi läbimõeldud ja mugavat kodu,” lisas ridaelamud projekteerinud arhitekt Martin Aunin.

Kangru Kodusse rajatakse mitmes etapis kaheksa ridaelamut. Igas ridaelamus on neli neljatoalist läbi kahe korruse planeeringuga kodu. Uusarendus asub mugavalt Tallinna külje all, Kiili vallas, tagades kiire ühenduse pealinnaga, kuid pakkudes samal ajal rahulikku ja looduslähedast elukeskkonda. Piirkonnas on olemas vajalik infrastruktuur – läheduses on lasteaed, kool, sportimis- ja vabaaja veetmise võimalused ning uued tõmbekeskused Luigel ja Kurnas. Lisaks ridaelamutele on Kangru Kodus müügis ka eramukrundid.

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud, büroohooned, lao- ja stock-office-pinnad ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Eesrindlike valikute tõttu on arendaja projektidele enam kui kord omistatud tiitel „esimene omataoline.“

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

29.10.2025 toimub koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid”

Martina ProosaKinnisvarakoolis toimub 29.10.2025 koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid“. Koolituse eesmärk on aidata ehitusvaldkonna spetsialistidel mõista, kuidas sõlmida, muuta ja lõpetada ehituslepinguid nii, et töö kulgeks tõrgeteta ja vältida võimalikke vaidlusi.

Koolitus on suunatud ehitusettevõtete juhtidele, juristidele, projektijuhtidele, objektijuhtidele, omanikujärelevalve spetsialistidele ning pea- ja alltöövõtjatele.

Koolituse käigus käsitletakse ehituslepingu poolte põhikohustusi, tüüplepinguid ning olulisi lepingu tingimusi ja lisasid. Samuti selgitatakse, millal ja kuidas lepingut muuta või lõpetada ning millised õiguslikud tagajärjed sellega kaasnevad.

Koolitust viib läbi ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid” toimub 29.10.2025 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hepsor AS Group company Hepsor Jugla SIA has signed a loan agreement in the amount 8.4 million euros to finance the construction of the Zaļā Jugla project

HepsorOn October 20, 2025, Hepsor Jugla SIA, a company belonging to the Hepsor AS Group, and BluOr Bank AS signed a loan agreement in the amount of 8.4 million euros. The purpose of the loan is to finance the construction of the first phase of the Zaļā Jugla residential development project and the establishment of infrastructure at Braila iela 23, Jugla, Riga.

In the first phase of the project, two apartment buildings will be constructed, comprising a total of 70 apartments and 4,262 m² of sellable area. Construction is scheduled to be completed in the fourth quarter of 2026.

The full Zaļā Jugla residential development project foresees the construction of three apartment buildings with a total of 105 apartments and 6,393 m² of sellable area. The estimated total cost of both phases is EUR 15 million.

To date, Hepsor has completed a total of 404 homes in Latvia, 97% of which have been sold. In the coming years, more than 500 new homes are expected to be completed.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Liven: acquisition of a new development property in Tallinn, Haabersti district

LivenLiven Kodu 24 OÜ, part of the Liven AS consolidation group (Liven), won the auction organised by the Land and Spatial Development Board (Maa- ja Ruumiamet) in October 2025 for the acquisition of a development property located at Järveotsa tee 16c in Tallinn, Haabersti district, Väike-Õismäe sub-district.

A residential building complex with commercial premises adding value to the living environment is planned on the approximately 13,300 m² property. The exact construction volume will be determined during the detailed spatial planning process to be initiated.

“The acquisition of the new property is a strategic step for Liven, securing a long-term development pipeline in one of Tallinn’s fastest-growing areas,” commented Andres Aavik, Chairman of the Supervisory Board of Liven AS. “Haabersti district is known for its active new development market and high competition, where Liven itself also has several ongoing projects. The development timeline of the Järveotsa tee 16c property allows us to ensure continuity and maintain Liven’s capability to offer new homes in the area even after the completion of currently ongoing and planned projects,” Aavik added.

“Our confidence in the area’s potential is confirmed by Liven’s Luuslangi development project, where more than half of the homes in the first buildings of the ongoing second phase have already found owners a year before completion. We believe that all new developments in the area will, once completed, increase the overall attractiveness and value of the district,” Aavik continued.

The value of the transaction is EUR 1.1 million, and the estimated total investment volume of the project is EUR 20 million. The property acquisition transaction will be completed within two months, and Liven will use the funds raised from its green bonds offering in financing the transaction.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistika: 2024. a valmis eestis kokku 5815 eluruumi

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmetel valmis Eestis 2024. a jooksul ehk sai kasutusloa 5815 eluruumi. Seda oli 31% vähem kui aasta varem, mil kasutusloa si 8424 eluruumi. Valminud eluruumi keskmine pindala oli 2024. aastal 93 m².

Eluruumide valmimises toimus aastaga suur tagasilöök. Tagasilöögi tagamaa on 2021. a ostubuum, mil osteti-müüdi väga palju uusi kortereid paberilt. 2021. a ostetud müüdud korterid läksid 2021.-2022. a jooksul ehitusse ja tekitasid 2023. aastaks suure ehitusliku valmimise laine.

Korterite ostubuum suunab üldjuhul turu väiksemate eluruumide ehitamise ja seega ka valmimise suunas. Viimase viie aasta pikkuses vaatlusperioodis ei paista välja, et ehitataks väiksemaid kortereid.

2024. a valminud eluruumide seas on osakaalu kasvatanud hoopiski 5- ja enamatoalised eluruumid, mille tavapärane 15-16% osakaal kogu Eesti valminud  eluruumide seas hüppas 2024. aastaks 19% peale. 

Eluruumide ehitus

Eluruumide ehitus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Everaus Kinnisvara AS teise seeria võlakirjade märkimistulemused

EverausReedel, 17. oktoobril 2025, lõppes Everaus Kinnisvara AS (edaspidi Everaus Kinnisvara) võlakirjade avalik pakkumine. Tegemist oli Everaus Kinnisvara võlakirjade programmi teise seeriaga.

Pakkumise raames pakkus Everaus Kinnisvara kuni 3000 tagamata võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot, lunastustähtajaga 22. oktoober 2028 ja kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 10% aastas (esimene intressimakse tehakse 22. jaanuaril 2026). Avalik pakkumine toimus Eestis, Lätis ja Leedus.

Märkimisest võttis osa 906 investorit, kes märkisid võlakirju kokku 5 760 000 euro eest. Seega märgiti emissiooni maht summas 3 miljonit eurot 1,92 kordselt üle. Võlakirju märgiti summavahemikus 1 000 kuni 240 000 eurot.

Võlakirjade jaotamisel lähtus Everaus Kinnisvara järgmistest põhimõtetest:

  • Kõik sama märkija poolt tehtud märkimiskorraldused summeeriti.
  • Kõik vajadusel tehtud ümardused tehti üles poole.
  • Everaus Kinnisvara grupi töötajate, koduostjate, varasemate ja institutsionaalsete investorite märkimiskorraldused rahuldati täies ulatuses 574 000 euro väärtuses.
  • Eelnimetatud põhimõtete alusel jaotamata jäänud 2 426 000 euro väärtuses võlakirju jaotati ülejäänud investoritele. Igale investorile jaotati vähemalt 40% märgitud kogusest ning mitte vähem kui üks võlakiri investori kohta.

Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele 22. oktoobril 2025. Esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North on 23. oktoober 2025.

Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik kommenteerib: „Oleme igati rahul meie võlakirjaemissiooni teise seeria tulemustega – taaskordne ülemärkimine kinnitab, et investorite huvi ja usaldus on kõrge ka pärast kevadist edukat esmaemissiooni. Rõõm on tõdeda, et üheaegselt usaldavad meid nii varasemad investorid kui suur hulk uusi investoreid. Võlakirjade märkijate seas oli märkimisväärne arv, ligi kolmandik, neid investoreid, kes osalesid ka kevadises esmapakkumises. Märkijate hulgas on 65% ulatuses füüsilisi isikuid ning 35% ulatuses institutsionaalseid investoreid ja ettevõtteid. Meeldiv oli näha Läti ja Leedu investorite osakaalu kasvu, võrreldes kevadise esmaemissiooniga. Märkimistulemus kinnitab, et investorid jätkuvalt usaldavad meie arenguperspektiive ja strateegiat arendada kvaliteetset ning jätkusuutlikku elu- ja ärikeskkonda,“ lisades, et „võlakirjaemissiooni teise seeriaga kaasatud vahendid toetavad kavandatud tegevuste veelgi tõhusamat elluviimist. Täname kõiki avalikus pakkumises osalenud investoreid usalduse eest. Usaldus on kõrgeim tunnustus.“

Avaliku pakkumise korraldamist nõustasid Redgate Capital AS ja advokaadibüroo TRINITI.

Märkimistulemuste kokkuvõte:

  • Kokku märgiti: 5760 võlakirja (5 760 000 eurot)
  • Emissiooni maht: 3000 võlakirja (3 miljonit eurot)
  • Ülemärkimise määr võrreldes baasmahuga: 1,92 korda
  • Lõplik emissiooni maht: 3000 võlakirja (3 miljonit eurot)
  • Investorite koguarv: 906 unikaalset märkijat
  • Keskmine märkimissumma: 6 358 eurot investori kohta
  • Märkimine riigiti: Eesti investorid osalesid 81%, Läti investorid 15%, Leedu investorid 4% osakaaluga märgitud kogumahust
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Peetri ja Järveküla korterituru detailne ülevaade 10.2025

Tõnu ToomparkPeetri ja Järveküla kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Peetri ja Järveküla elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused