Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
Опубликованные на уходящей неделе данные по объемам реализации показывают, что темп роста экономики остается на низком уровне.
По данным Департамента статистики, в III квартале суммарный оборот предприятий Эстонии (за искл. финансового сектора) превысил 12,6 миллиарда евро. По сравнению с аналогичным периодом 2015 года, это означает прирост всего лишь на 2,1%. Таким образом, рост доходов предприятий по-прежнему и значительно отстает от увеличения зарплат. По сравнению с первым полугодием наблюдается всё же незначительное ускорение роста: в I квартале оборот предприятий вырос на 1,7%, а во II квартале – на 1,3%. Несмотря на низкий темп роста, можно говорить об улучшении ситуации: в прошлом году произошло снижение оборота предприятий на 2,5%, в 2014 имел место нулевой рост.
Как и следовало ожидать, отраслью предпринимательского сектора с самым значительным оборотом является оптовая и розничная торговля. Данный сектор, оборот которого в III квартале превысил 5 миллиардов, внес и самый значительный вклад в суммарный рост оборота. Доля торговли в суммарном росте оборота предпринимательского сектора составила более половины. По сравнению с III кварталом 2015 года суммарный оборот предприятий отрасли был на уровне 135 млн евро. Сильный результат показали как розничная торговля, так и продавцы автомобилей. По сравнению с аналогичным периодом 2015 года, оборот реализации предприятий розничной торговли вырос на 13%, или на 57 миллионов евро. Предприятия, работающие в сфере торговли и обслуживания моторных транспортных средств, сумели увеличить оборот на 5%, или на 68 миллионов.
Хотя исходя из индекса объема розничной торговли с учетом изменения цен с точки зрения роста розничных продаж октябрь выдался одним из самых слабых месяцев нынешнего года, вероятно, у ориентированных на внутреннее потребление предприятий дела будут идти хорошо и в дальнейшем. В грядущем году потребление будет в определенной степени сдерживать восстановление инфляции, однако быстрый рост зарплат и высокая занятость будут способствовать сохранению благоприятной среды. Предприятия по продаже автомобилей может ожидать и внезапный рост спроса, поскольку в соответствии с таблицей в Excel, описывающей первоначальные планы нового правительства, уже во II полугодии 2017 года должна вступить в силу дополнительная плата за регистрацию автомобиля, что может мотивировать потребителя поспешить с приобретением новой машины.
В III квартале оборот вырос и в обрабатывающей промышленности. Правда, по сравнению с 2015 годом оборот предприятий вырос всего на 1%, или на 24 миллиона евро. В общих чертах всему промышленному сектору был присущ относительно ровный медленный темп роста, но были и исключения. Наиболее ощутимый негативный вклад внесла отрасль производства изделий из металлов, оборот реализации которой снизился на 27 млн евро, что составило около 10% по сравнению с тем же периодом прошлого года. Вследствие низкого экспортного спроса на капитальные инвестиции продажи в отрасли снижались в течение всего года, и этот процесс только усугублялся. С металлической промышленностью тесно связан такой сектор как «производство не входящих в другие категории машин и оборудования», оборот реализации которого в процентном отношении снизился даже более заметно: на 16%, или 15 млн евро. Аналогичная негативная тенденция характерна и для пищевой промышленности. В III квартале оборот в отрасли снизился на 22 млн евро, или на 5%. Трудности пищевого сектора особенно касаются производства молочной продукции. Также на 10 млн евро (9%) уменьшились продажи в химической промышленности.
Противоречивые сигналы исходят со стороны электронной промышленности. Если объем производства в отрасли, согласно статистике промышленной продукции, снизился в III квартале на 6%, то в части оборота продаж в то же самое время имел место, напротив, умеренный рост – 28 млн евро, или 3%. Год выдался удачным для текстильной и швейной промышленности, продажи которых выросли в III квартале в сумме на 22 млн евро по сравнению с прошлым годом. Мощный рост (17%, 13 млн) продемонстрировал ранее испытывавший трудности сектор ремонта машин и оборудования, рост объема производства в котором был положительным лишь в августе и сентябре этого года.
В последние месяцы ситуация в промышленности несколько улучшилась. В октябре объем промышленной продукции вырос приблизительно на 5%, а в сентябре даже больше, на 6%. Правда, объем вырос в основном за счет более чем тридцатипроцентного увеличения объема продукции электронной промышленности, однако объем производства вырос и в обрабатывающей промышленности. В сентябре предприятия обрабатывающей промышленности произвели в постоянных ценах почти на 5% больше, чем в прошлом году, в октябре объем продукции вырос в годовом сравнении на 2%. В октябре среди отраслей обрабатывающей промышленности наибольший вклад снова внесла деревообработка, объем производства которой вырос по сравнению с аналогичным периодом 2015 года на 6%. Среди менее значимых отраслей промышленности ощутимый вклад внесло также производство электрического оборудования, выросшее на 15% по сравнению с прошлым годом, и производство стройматериалов, объем производства которого вырос почти на 20%.
Если в крупных секторах промышленности рост оборота реализации предприятий в III квартале составил в лучшем случае пару процентов, то во многих более мелких, связанных в основном с услугами, отраслях улучшение продаж произошло очень быстро. На пятую часть вырос оборот в секторе прочих услуг, куда входит целый ряд поставщиков мелких услуг, таких как сапожники, ремонтники бытовой техники и т.п. На 18% выросли продажи в секторе развлечений и досуга, на 14% – в секторе гостиничного хозяйства и общепита. Более чем на 10% вырос оборот реализации также в области здравоохранения и социального обслуживания, водоснабжения и обработки отходов.
Михкель Нестор
экономист SEB
Tallinna linnaeelarvest on viimase kümne aasta jooksul erinevate meetmete kaudu eraldatud korteriühistutele toetusteks kokku 11,6 miljonit eurot.
„Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks,“ rõhutas abilinnapea Eha Võrk. „Järgmiselgi aastal anname korteriühistutele toetust õuealade heakorrastamiseks, fassaadide korrastamiseks, korterelamute supergraafiliste seinapiltide jaoks, „Roheline õu” projekti jätkamiseks, korteriühistute infopunkti ülalpidamiseks , energiamärgise taotlemiseks jne.“
Tallinna 2017. aasta eelarve eelnõus on korteriühistutele ette nähtud ligi 900 000 euro ulatuses toetusi, sh õuealade heakorrastamiseks 500 000 eurot ja fassaadide korrastamiseks 250 000 eurot.
Võrgu sõnul on üks suuremaid korteriühistutele suunatud toetusmeetmeid projekt „Fassaadid korda“. „Selle projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimiskulude katmisel, et aidata ellu viia energiasäästuga seotud projekte lähtudes eesmärgist vähendada energiakulusid,“ selgitas Võrk. Projekti “Fassaadid korda” raames on saanud elamute fassaadide korrastamiseks toetust 155 korteriühistut, fassaadide korrastamist on linnaeelarvest toetatud kokku enam kui kahe miljoni euroga.
Projekti „Hoovid korda“ raames toetatakse korterelamute hoovialade korrastamist. Projekti abil saab rajada või remontida hoovialal asuva kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme, hoove supergraafikaga ilmestada ning hoovialal turvalisuse tagamiseks turvakaamerad paigaldada. Projektile “Hoovid korda” on 11 aasta jooksul linnaeelarvest eraldatud kokku ligi kaheksa miljonit eurot, toetust on saanud 1106 korteriühistut.
Uue toetuseliigina eraldatakse 40 000 eurot korterelamuteotsaseinte supergraafiliste piltidega kaunistamiseks. Sama suur summa on ette nähtud korterelamute õuealade haljastamise projektile „Roheline õu”. Lisaks toetatakse linnaeelarvest linna teenindusbüroo ruumes toimiva korteriühistute infopunkti ülalpidamist, aidatakse katta korteriühistute koolituskulusid, toetatakse elamumajandusprojekte ning korterelamutele energiamärgise soetamist.
„Nõukogudeaegsest elamukvartalite planeerimise eripärast tulenevalt on aktuaalseks probleemiks parkimine õuealadel,“ nentis Võrk. „Tallinn pakub korteriühistutele parkimisprobleemi leevendamiseks võimalust seada linna maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus 63 korteriühistu kasuks, sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite tarvis juurde üle 1600 parkimiskoha. Lisaks on linnaosad andnud korteriühistute kasutusse ligi 30 parkimisplatsi.
Neljandat aastat toetab Tallinna linn korteriühistuid hoovialade haljastamise ja korrastamise kulude katmisel projekti „Roheline õu“ raames. Nelja aasta jooksul on projekti raames kokku 359 korteriühistule toetusteks eraldatud kokku ligi 160 000 eurot. Toetust antakse puude, põõsaste, püsitaimede ostmiseks ja istutamiseks; lillekonteinerite, -vaaside, -amplite jms ostmiseks ja istutusmaterjaliga täitmiseks; muru rajamiseks ning puude raieks ja ohtlike okste lõikuseks.
Tallinna linn toetas mullu ka valdkonnateemaliste foorumite – Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud Eesti Korteriühistute XVIII Foorumi ning Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu korraldatud elamute korrashoiu valdkonna foorumi – läbiviimist.
Juba kümme aastat on Tallinn toetanud korteriühistute infopunkti tegevust. Infopunktis aitab MTÜ Eesti Korteriühistute Liit jurist kortermajade elanikke tasuta nõuga mitmesuguste küsimuste lahendamisel. „Tegemist on väga nõutud teenusega – iga kuu pöördub infopunkti keskmiselt 120 isikut,“ ütles Võrk.
Nordecon annab koostöös TTÜ Arengufondiga täna üle iga-aastased stipendiumid: Heinrich Laulu nimelise Nordeconi doktoriõppe stipendiumi ja Nordeconi inseneriõppe stipendiumi.
„Ehituses on täna märksõnadeks moodsad ja nutikad lahendused, kuid samas on suur probleem kvalifitseeritud ja innustunud tööjõud – Nordeconil on TTÜ-ga olnud pikka aega väga hea koostöö ja meile on see oluline, et saame omalt poolt noorte tegemistele natuke hoogu juurde anda,“ ütles ASi Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink.
Ivar Annus on TTÜ ehitusteaduskonna vanemteadur, hüdro- ja aeromehaanika õppetooli hoidja ning hüdromehaanika teadus- ja katselabori juhataja. Tema teadus- ja õppetegevus on seotud vedeliku voolamise dünaamikaga tehnilistes ja looduslikes süsteemides ning pumpade ja veevõrkude energiaefektiivsusega. Ivar Annus on mitmete kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide autor, hinnatud kolleeg ja õppejõud.
Merli Aron on Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse viienda kursuse tudeng. Lisaks teoreetiliste teadmiste omandamisele ülikoolis on Merli mitmel aastal edukalt kasvatanud oma praktilisi oskusi toimival ehitusturul reaalses elus. Oma lõputöös keskendub Merli kvaliteedile ehituse projekteerimises ning meetoditele selle tagamiseks.
Professor Heinrich Laulu nimeline Nordeconi stipendium on ette nähtud ehitusteaduserialadel doktorikraadi kaitsnud kuni 40-aastasele Tallinna Tehnikaülikooli õppejõule/teadlasele. Stipendiumi suurus on 6000 eurot ja see määratakse üheks aastaks. Stipendiumi määrab TTÜ Arengufondi nõukogu poolt kinnitatud 5-liikmeline komisjon.
Nordeconi stipendium on ette nähtud Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna edukale inseneriõppe üliõpilasele, kelle õpingusoorituste maht on stipendiumi taotluse esitamise kuupäevaks vähemalt 120 EAP ja kahe viimase semestri kaalutud keskhinne on vähemalt 4,5. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ja see makstakse välja ühes osas.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Kolmapäeval, 7. detsembril kell 17 tutvustavad TajuRuum OÜ maastikuarhitektid raekoja saalis Atlantise esisele Emajõe kaldapealsele kavandatava puhke- ja promenaadiala eskiisi.
„Linnavalitsuse soov on rohkem avada Emajõge kui Tartu rikkust ning tuua inimesi ja tegevusi jõe kallastele. Võidu silla ja Karlova sadama vahelise kallasraja arendamisele lisaks soovime avada ka Kaarsilla ja Võidu silla vahelist kaldapealset kesklinnas,“ ütles linnapea Urmas Klaas.
Eskiisi kohaselt rajatakse Atlantise-esisele alale kergliiklustee ja kaldapromenaad, mis võimaldab inimestel kaldapealsel liikuda paralleelselt jõega kahel tasandil. Kui hetkel pääseb jõeäärselt tasandilt üles Kaarsilla suunas vaid treppidest, siis uue kergliiklusteega luuakse mugav kaldteeühendus alumiselt tasandilt otse sillani.
“Kaldteest saavad alguse hubased vaateterrassid, mis langevad jõe suunas istekõrguste astmestikena. Eesmärk on kujundada linna tuiksoonel olevast alast koht, kus on mugav liikuda ja aega veeta,“ rääkis TajuRuum OÜ maastikuarhitekt Terje Ong.
Kinnisvarakoolis toimub 05/12/2016 “Kinnisvara fotokoolitus“. Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.
Koolitus keskendub sellele, kuidas teha kinnisvarast paremaid pilte, mis aitaksid reaalselt müügile kaasa.
Praktiline koolitus selgitab lihtsalt fotograafia tõdesid, mida peab iga kaameraga ringiliikuja teadma. Siia juurde käivad nõuanded, millega arvestada erinevates ruumi- ja ilmastikutingimustes.
“Kinnisvara fotokoolitus“ toimub esmaspäeval 05/12/2016 kell 12:00-17:00.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.
Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude üürilepingu rikkumiste eest. Enamasti on leppetrahvid suunatud juhtumitele, mil üürnik üürilepingut rikub, vähem olukordadeks, kui üürileandja lepingut eirab.
Võlaõigusseadus kirjutab selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.
Nii on leppetrahvi üürnikult nõudmine õigustühine, vaatamata sellele, et üürnik on lepingu allkirjastanud ja sellega leppetrahvi olemasolule nõusoleku andnud. Üürniku leppetrahviga nõustumine ei muuda seda seaduslikuks, sest seadus keelab selgelt üürniku vastu rakendatava leppetrahvi.
Lepingusse kirjutatud leppetrahvid või ülikõrged viivised võivad ehk siiski üürniku distsiplineerida õigeaegselt üürimakseid tasuma.
Üürileandjal ei ole kohust või üürivaidluskomisjoni mõtet leppetrahvide üürnikult väljanõudmisega tülitada, sest seadus määrab leppetrahvide tühisuse selgesõnaliselt.
Kui üürilepingus on leppetrahv, mida peab lepingu rikkumise puhul tasuma üürileandja, on selline kokkulepe lubatud. St kui üürileandja rikub üürilepingut ja üürilepingus on rikkumise puhuks kokku lepitud leppetrahv, on üürileandjal kohustus leppetrahvi maksta.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.
EfTEN Capital investeeris 2016. aastal uutesse ärikinnisvara objektidesse 140 miljonit eurot. Kuigi aasta lõpuni on veel üks kuu, oleme EfTENis 2016. aasta investeerimistegevuse lõpetanud. Teeme aastast lühikese kokkuvõtte. Kui 2015. aastal investeerisime kokku viide ärikinnisvara projekti 110 miljonit eurot, siis tänavu oleme omandanud 6 ärihoonet koguväärtuses 140 miljonit eurot.
Üle poole kogu uute investeeringute mahust moodustas Domina kaubanduskeskuse ost Riias. Domina tehingu väärtuseks oli 74,5 miljonit eurot, müüjaks KanAm Grund, kes omandas keskuse 2006. aastal Pro Kapitalilt 152 miljoni euro eest. Lisaks omandas EfTEN Real Estate Fund III tehingu käigus kolm DSV kontsernile kuulunud logistikakeskust Tallinnas, Riias ja Vilniuses, mille üürimist jätkab DSV kontsern. EfTEN Kinnisvarafond II AS omandas Citycon’ilt Magistrali kaubanduskeskuse Tallinnas, Mustamäel. Aasta viimases ostutehingus omandas EfTEN Real Estate Fund III büroohoone L3 Vilniuses, müüjaks oli E.L.L. Kinnisvara.
Colliers Internationali hinnangul kujuneb Balti riikide tänavuseks kogu ärikinnisvara investeeringute mahuks 1,17 miljardit eurot, mis annab EfTEN Capitalile 12% turuosa ja mahulises mõistes Baltikumi turul esikoha.
Laiemalt turu väljavaadete osas oleme pessimistlikumad kui paljud meie konkurendid. Nimelt hindame Balti ärikinnisvaraturu tootlusi sedavõrd madalaks võrreldes näiteks Kesk- ja Ida-Euroopa teiste pealinnadega. Aastaid püsinud konkurentsieelis, kus Balti ärikinnisvaraturu tootlused olid selgelt kõrgemad, enam niivõrd ei kehti.
Tegemist on müüja turuga, kus huvi ja reaalne võimekus investeerida ületab investeerimiskõlbulike objektide arvu. Uute investeeringute osas oleme konservatiivsel positsioonil, kuna peame turu üldist hinnataset kõrgeks.
Ärikinnisvara investeeringute finantsmudelid on ülesehitatud eeldusel, et üürihinnad kasvavad koos inflatsiooniga. Kui üle aastate on põhjust oodata 2017. aastal inflatsiooni kasvu, siis sama ei saa prognoosida üürihindadele. Uut üüripindade pakkumist on juurde tulemas igas ärikinnisvara segmendis ja seda igas Balti pealinnas. Seega on üürihinnad liikumas külgsuunas ja pigem on surve vakantsuste suurenemisele ning üldisele üüritaseme alanemisele. Viie aasta möödudes saame tagasivaates hinnata kas 2016. aasta oli aasta millal intressimäärad olid ajaloolises põhjas ja sealt edasi vaikses tõusutrendis? Vastavad märgid on olemas.
Aasta lõpu seisuga kuulub EfTEN Capitali valitsemise alla 46 ärihoonet, turuväärtusega 500 miljonit eurot, milles opereerib kokku üle 900 üürniku. EfTEN Capital on suurim ärikinnisvarafondide valitseja Balti riikides.
Täna Ülemiste Citys toimunud arutelul „Miks äri- ja elukvartalid tõmbavad magnetina jaekaubandust ja toidupoode?“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov, et Eestit on tabanud lähipoodide buum. Igapäevaostude tegemiseks eelistatakse üha enam väikseid ja kompaktseid toidupoode kombineerituna e-kaubandusega. Samas eeldab tarbija, et lisaks kodu lähedal asuvale kauplusele on tulevikus toidupood olemas ka igas ärikvartalis.
„Tegusad inimesed ei taha kulutada aega millelegi, mida nad ei naudi – nagu järjekorras seismine või kindla toiduaine otsimine suurest kaubanduskeskusest. See on raisatud aeg,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Mida lühem on aeg ja teekond, mis kulub igapäevaostude tegemisele, seda parem. Ilmselt just seetõttu on suurte super- ja hüpermarketite kõrvale hakanud meil tekkima palju väiksemaid poode ja neid tekib tulevikus juurde.“
Gert Jostovi sõnul on inimesed õnnelikumad, kui nad kolivad töökohale lähemale, kuid veel õnnelikumad on nad siis, kui poed tulevad neile mitte ainult koju, vaid ka töökohta kohale. „Mida „rohelisemaks“ me muutume, mida rohkem kasutame tööle tulekuks ühistransporti, liikleme rattaga või jala, seda olulisem on toidupoe asukoht ja et see asuks igapäevasele liikumistrajektoorile võimalikult lähedal. Ärikvartalis võidab eelkõige see pood, millel on parem asukoht ja väike, aga nutikas kaubavalik,“ kinnitas Jostov.
„Eestis on 15 erinevat toidukaupadega tegelevat jaeketti, mida opereerib 10 ettevõtet. Toidukaubanduse turg on täna äärmiselt pingeline,“ märkis Selver ASi tegevjuht Kristi Lomp oma sõnavõtus.
„Kui veel mõne aasta eest peeti kaupluste sulgemist nõrkuse ja allaandmise märgiks, siis käesolev ja ka järgmised aastad toovad ilmselt uudiseid kaupluste sulgemisest. Ja selle põhjuseks on, et
kauplus, mis on avatud kümme aastat tagasi, lihtsalt ei ole täna enam klientide jaoks atraktiivses asukohas.“
Kristi Lombi sõnul tuleb jaekauplejatel täna väga põhjalikult läbi mõelda, mida ja kuhu ehitada. „Ka Selver on sel ja tuleval aastal uusi poode avamas, aga laienemiste lõpp on lähedal. Kaubandusruutmeetreid on Eestis inimese kohta palju. Samas tuleb arvestada ka päris uute suundadega, mida me veel kümne aasta eest ette ei osanud näha. Traditsioonilised kaupmehed, ettevaatust – e-kaubandus on oma avakäigu teinud! Viie aasta pärast on Selver tegemas keti suurimat käivet e-poes. See on see, mida Eesti rahvas oma kiire elutempo juures
ootab,“ rääkis Kristi Lomp.
Swedbanki analüütiku Urmas Simsoni sõnul ei oleks õige jaekaubanduse tulevikku prognoosida pelgalt sellest lähtuvalt, et kauplusepinda on Eestis inimese kohta justkui liiga palju – see kõik on suhteline ja oleneb eelkõige sellest, kuidas Eesti majandusel tervikuna läheb. „Näiteks, kas keegi mäletab, mis oli keskmine palk Eestis 2004. aastal, kui avati mitmed Tallinna suurimad kaubanduskeskused? See oli 460 eurot. Selle ajaga võrreldes on meil keskmine palk kasvanud 150% ja jaekaubanduse mahud on kasvanud +80%. Kas kaubanduspinda on järgmise 5 või 10 aasta valguses liiga palju või mitte, selle otsustavad majanduse üldised arengud, eelkõige eksportöörid.“
Arutelule eelnevalt asetati Ülemiste Citys asuvale Sepapaja tn 2 hoonele sümboolne nurgakivi, millega tähistati ajaloolise ehitise taassündi. Täna veel ehitusjärgus majas avab suve alguses uksed
Selveri toidupood.
AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc ning 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste.
Sul on kinnisvara, mida sa soovid müüa. Mida edasi teha? Paljud leiavad, et odavam ja mõistlikum on müügiga ise tegeleda. Milleks võtta appi võõras inimene, kes pealegi tahab oma töö eest üsna suurt summat? Kuid sageli ei mõisteta, kui suur töö ühe pealtnäha lihtsa tehingu taga tegelikult on.
Kui sa selle kõigega tegeleda ei taha, on mõistlik leida usaldusväärne ja kompetentne partner, kellele saaksid usaldada oma elu ehk ühe suurima tehingu.
Hea oleks valida suur ja ajaga kaasas käiv kinnisvarafirma ning minna sinna nõustamisele. Kuid kohe ei tasuks ennast lasta ära rääkida esimesel maakleril, kes sinu teele satub. Vaata kindlasti maakleri müüdavaid objekte. Kui maakleril on juba väga suur portfell, on oht, et tal ei jagu klientide jaoks piisavalt aega. Samuti on kohe näha, kui hästi ta suudab kirjutada müügitekste ja kui hea kvaliteediga pilte ta teeb.
Nendest saab müüdava objekti esimene visiitkaart. Müüva ja korrektse müügiteksti kirjutamine ei ole lihtne. Ebaõige väide kuulutuses võib hiljem viia kahjunõueteni, kohtuvaidlusteni või tehingu tagasipööramiseni. Tekst, mis oleks informatiivne, kuid samas väldiks probleeme, on teinekord mitme tunni töö.
Samuti uuri, kas maakler on kutseline maakler või mitte, ning kui kaua on ta oma tööd teinud. Ehk leiad isegi tema eelnevate klientide kommentaare. Kutseeksami sooritanud maakler on kindlasti pädevam, kuid ei tasu karta ka uustulnukaid. Värsked, hakkajad maaklerid on tihti lennukate ideedega ja teevad tööd suure innuga. Uuri, kas maaklerihakatisel on tugiisik, kes teda probleemide tekkimisel aitab ja juriidilistes küsimustes nõustab.
Hoolimata sellest, et sinu peas võib hinnanumber juba valmis mõeldud olla, peaksid ära kuulama ka maakleri arvamuse turuseisu ja objekti väärtuse kohta. Saan aru, et keegi ei taha asja liiga odavalt ära anda, kuid ülehindamine võib kaasa tuua olukorra, kus huvilisi ei leidugi ja uue objekti efekt kaob kiiresti.
Kellelgi ei ole raha nii palju üle, et tahetaks maksta kõrgemat hinda, kui asi väärt on. Kallimat kinnisvara soetatakse enamasti panga abiga ja nende nõutavas eksperthinnangus on turuväärtuse numbrid sellised, mis klientidele sageli ei meeldi. Kui hindaja hindab objekti näiteks 50 000 eurole ja sina ei ole nõus alla 60 000 € müüma, kaovad huvilised enamasti kiiresti.
Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenusestandardi järgi peab maakler sinuga sõlmima kirjaliku lepingu. Lepingus peaksid olema välja toodud poolte andmed, tööülesanded, makstavad tasud, kulud, maksetingimused, kas kokkulepe on ainuesinduslik või mitte ja millised on kokkuleppe tingimused, kas alltöövõtt on lubatud.
Samuti kokkuleppe allkirjastamise kuupäev, kehtivusaeg ja lõpetamise tingimused. Tasu väärib maakler, kes täidab lubadusi ja teeb tööd standardist lähtuvalt. Mõistlik on kokkulepe sõlmida ühe maakleriga ja see lepinguga kinnitada.
Maakleri tõsisem töö nüüd alles algab. Inimesed on erinevad ja nendega tuleb ka erinevalt suhelda. Kui helistab vanem proua, ei ole talle mõtet rääkida mänguväljakutest ja lasteaedadest, mis läheduses asuvad. Maakler ongi esimene filter, kes terad sõkaldest eraldab. Objekti jõuavad enamjaolt vaatama inimesed, kes selle vastu tõsisemat huvi tunnevad. Kohapeal saab maakler huvilisi juba detailsemalt olukorraga kurssi viia, tuues delikaatselt välja ka miinuseid.
Kümnetele kõnedele ja kirjadele vastamine on maakleri igapäevane töö. Seepärast pole hea, kui maakler teeb seda mõne teise töö kõrvalt. Samuti peaks maakler aeg-ajalt uuendama kuulutusi, leidma parimaid lisareklaamivõimalusi ja klienti müügiprotsessiga pidevalt kursis hoidma. Maakleri peamine eesmärk peaks olema oma kliendi vara parima võimaliku hinnaga müümine.
Kunagi pakuti minu müüdavale korterile kolm korda madalam hind. Kuna olin objekti väärtuses kindel, otsustasin oma kliendiga rääkimatagi vastata viisakalt ei. Selgitasin, et selle korteri turuhind on paigas. Üllatas, kui vastuseks sain kirja, kus mind sõimati lolliks. Kuu aega hiljem müüsime objekti maha, allahindlust tegemata.
Viimasel ajal on kinnisvaraga seotud seadusi muudetud. Uues ehituseadustikus on muudatusi, mida paljud inimesed ei pruugi veel teadagi. Näiteks peab igas kinnisvarakuulutuses olema info energiamärgise kohta.
Uuematel ehitistel peab olema kasutusluba, selle puudumisel pangast laenu ei saagi. Kui puudulikud teadmised seadusandlusest juhtuvad alles notari juures välja tulema, on oht, et tehing jääb katki, kuid notar tahab oma töö eest tasu ikkagi. Näiteks kui vara on soetatud abielu ajal ja varalahusust pole, on vaja notari juurde ilmuda mõlemal abikaasal. Seda isegi juhul, kui abielu on lahutatud, aga vara pole lahutuse käigus ära jagatud.
Samuti on väga tähtis objekti kirjeldus ostu-müügi lepingus. Võimalikud vaidlused tuginevadki just sellel dokumendil ja sellest välja jäänud faktidel. Maakleri tööülesannete hulka kuulub ka dokumentide kontroll ja kliendi nõustamine, et puudulik dokumentatsioon saaks ilusti korda ja notari juures saaks selged kokkulepped allkirjastada. Ent maakleri töö ei lõpe ostu-müügilepingu allkirjastamisega. Objekt on vaja korralikult uuele omanikule üle anda ja selleks on vaja koostada dokumendid.
Maakler aitab lõpetada ja alustada kommunaalteenuste lepinguid ning fikseerib vastuvõtmise-üleandmise aktis kõik näidud, samuti vara, mis uuele omanikule üle läheb. Viimasel ajal on pärast tehingut tekkivate vaidluste arv suurenenud. Olen olnud olukorras, kus objekt pole veel korralikult ülegi antud, kui ostja juba rebib seinast tapeeti, otsides vigu, millest pole juttu olnud, et hiljem saaks müüjat varjatud puudustes süüdistada ja kompensatsiooni nõuda.
Jah, raha paneb rattad käima. Tasub teada, et maakleritasuna saadavat raha ei pista maakler oma taskusse, vaid sellest makstakse reklaamikulud ja firma kontorikulud. Maakleritasu suurus on enamjaolt 5% kinnisvara müügihinnast. Leidub maaklereid, kes teevad tööd madalama tasu eest.
On ka kinnisvarafirmasid, kelle lepingutes on punkt, et maakler saab tasu siis, kui töö on tehtud. See tähendab, et kui maakler objekti maha ei müü, ei nõuta ka tasu.
Sirli Loik
Saaremaa osakonna maakler
Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta oktoobris 5% rohkem toodangut kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.
Oktoobris toodeti töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Pooled tööstusharud ületasid oktoobris eelmise aasta sama kuu mahtu. Toodangu mahu kasvu põhjustas eelkõige elektroonikaseadmete, elektrimasinate ja puittoodete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka ehitusmaterjali ning metalltoodete tootmises. Toodang vähenes mööbli- ja mootorsõidukite tootmises.
Välisturule müüdi oktoobris 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta oktoobriga võrreldes vähenes korrigeerimata andmetel nii toodangu müük ekspordiks kui ka müük kodumaisele turule kumbki 1%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta oktoobris tööstuses kokku 1% vähem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses jäi toodangu maht eelmise kuu tasemele.
2015. aasta oktoobriga võrreldes toodeti elektrit 38% ja soojust 13% rohkem.
| Tegevusala | Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb | ||
| KOKKU | -0,8 | 2,0 | 4,6 |
| Energeetika | -0,7 | 29,8 | 31,1 |
| Mäetööstus | -1,0 | -3,1 | -1,1 |
| Töötlev tööstus | -0,1 | -0,9 | 1,9 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 4,1 | 0,3 | 3,2 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | 1,6 | 3,6 | 6,1 |
| toiduainete tootmine | 3,0 | -1,6 | -0,1 |
| metalltoodete tootmine | 7,5 | -1,4 | 2,1 |
| elektriseadmete tootmine | 0,0 | 11,3 | 15,5 |
| tekstiilitootmine | -3,0 | -3,4 | -0,7 |
| mööblitootmine | -3,2 | -7,9 | -4,5 |
| mootorsõidukite tootmine | 0,1 | -6,6 | -4,4 |
| ehitusmaterjali tootmine | 3,1 | 16,3 | 19,3 |
| masinate ja seadmete tootmine | 2,4 | -3,4 | -0,1 |
a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.
Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.11.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.11.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
AS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 383 634 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG5 29.11.2014“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG5) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 29.11.2018 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 38 433 PKG5 vahetusvõlakirja väljalaskehinnas 107 612,4 EUR.
AS Pro Kapital Grupp on 29.11.2016 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG5 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.
Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 1 074 175,2 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 107 612,4 EUR.
Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.
AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.
Mistahes ettevõtete maksukoormuse suurenemine viib selleni, et suurem osa ettevõtteid hakkab maksudest kõrvale hiilima. Seetõttu tuleks riigil väga ettevaatlikult läheneda maksusüsteemi reformimisele, on veendunud ERE Grupi spetsialistid.
„Täna kasutatava õhukese maksusüsteemi peamine eelis seisneb selles, et ettevõtted saavad tegutseda täiesti legaalselt, laskumata varimajandusse. Selle valdkonna komplitseerimine või maksukoormuse suurenemine tähendab ettevõtetele suurt ahvatlust minna „varju“, usub ERE Grupi juhatuse esimees Maksim Sorokin.
Sorokini sõnul peaks uus valitsus ikkagi kaaluma sotsiaalmaksu lae kehtestamist, kuna just selle maksu tasumine lasub täielikult tööandjal. „Tööandjad on juba ammu rääkinud sotsiaalmaksu langetamise vajadusest, kuid kahjuks otsustas uus koalitsioon nendest plaanidest loobuda,“ ütles Sorokin.
Erilist tähelepanu nõuab täna veel üks valdkond – väike- ja keskettevõtluse toetamine. ERE Grupi juhatuse esimehe sõnul oleks kõige efektiivsem selliseid ettevõtteid riigipoolselt rahastada, kuna pankade laenupoliitika ei luba tihtipeale vajaliku summa saamisele isegi lootagi.
Teisest küljest ei pea Sorokin positiivseks väike- ja keskmiste ettevõtete otsese toetamise ideed. „Tavaliselt näeme, et riiklikel fondidel ei jätku vahendite jagamiseks kompetentsi, kuigi väike- ja keskmised ettevõtted vajavad tõepoolest laenuvõimalusi. Riigil ei ole piisavalt palju pädevaid spetsialiste, et kontrollida toetatud ettevõtete tegevust,“ sõnas Sorokin.
Estonian Real Estate on asutatud 2005. aastal. Esialgu tegeles ettevõte kinnisvara vahendamisega, aga alates 2010. aastast on ettevõtete grupi EREpõhitegevuseks kinnisvaraareng ja investeerimine.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet. Müügitulu kasvu aeglustumist mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted.
2016. aasta oktoobris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 537,4 miljonit eurot. Müügitulu kasvu aeglustumist mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügi ettevõtted, kus müügitulu vähenes 2015. aasta oktoobriga võrreldes 12%. Nende ettevõtete müügitulu langusele avaldasid osaliselt mõju eelmise aasta oktoobri kõrge võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnatõusu kiirenemine.
Toidukaupade kaupluste müügitulu on viimastel kuudel olnud küllaltki stabiilne. Oktoobris jäi nende kaupluste müügitulu eelmise aasta oktoobriga võrreldes samale tasemele.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta oktoobriga võrreldes 10%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, kus müük kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 15%. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 14%). Oktoobris pöördus taas tõusule ka septembris väikest langust näidanud muude spetsialiseerimata kaupluste (nn kaubamajade) müügitulu, mis kasvas võrreldes varasema aasta sama kuuga 3%. Müügitulu suurenes ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 6%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 7%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 9%) ning posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes (kasv 10%).
Võrreldes eelmise kuuga suurenes oktoobris jaekaubandusettevõtete müügitulu 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel oli kasv 1%. 2016. aasta kümne kuuga (jaanuar–oktoober) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 4%.
Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii vähenes ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suurenes administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.
Oktoobri kuus pakuti portaali KV.EE kaudu müügiks 3135 maja. Eelmise aasta sügisega võrreldes on majade müügipakkumiste arv vähenenud 6%. Müügipakkumiste vähenemine on viinud majade keskmise pakkumishinna 8-protsendilisele tõusule. Keskmine majade müügipakkumiste ruutmeetrihind oli oktoobris 1056 €/m².
Maade müügipakkumiste arv on vähenenud pea kõikides maakondades. Vaid Tartu, Viljandi ja Võru maakonnas on aastataguse ajaga võrreldes lisandunud üksikuid majade müügipakkumisi.
Seevastu majade müügipakkumiste hinnad on valdavalt tõusus. Majade pakkumiste suurimatest piirkondadest on hinnad aastaga kerkinud Harjumaal 9%, Tartumaal 4% ja Pärnumaal koguni 12%. Oktoobris olid majade müügipakkumiste hinnad portaalis KV.EE Harjumaal 1278 €/m², Tartumaal 952 €/m² ja Pärnumaal 893 €/m².
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
| Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk | Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m² | |||||
| Maakond | 10/2015 | 10/2016 | Muutus, % | 10/2015 | 10/2016 | Muutus, % |
| Eesti | 3 321 | 3 135 | -6% | 980 | 1 056 | 8% |
| Harjumaa | 2 112 | 1 995 | -6% | 1 175 | 1 278 | 9% |
| Hiiumaa | 13 | NA | 747 | NA | ||
| Ida-Virumaa | 154 | 127 | -18% | 657 | 638 | -3% |
| Jõgevamaa | 27 | 27 | 0% | 297 | 322 | 8% |
| Järvamaa | 34 | 33 | -3% | 387 | 379 | -2% |
| Läänemaa | 46 | 36 | -22% | 659 | 758 | 15% |
| L-Virumaa | 56 | 54 | -4% | 575 | 482 | -16% |
| Põlvamaa | NA | 458 | 408 | -11% | ||
| Pärnumaa | 229 | 222 | -3% | 794 | 893 | 12% |
| Raplamaa | 116 | 107 | -8% | 562 | 619 | 10% |
| Saaremaa | 23 | 22 | -4% | 731 | 755 | 3% |
| Tartumaa | 434 | 436 | 0% | 919 | 952 | 4% |
| Valgamaa | 38 | 31 | -18% | 382 | 415 | 9% |
| Viljandimaa | 18 | 22 | 22% | 606 | 589 | -3% |
| Võrumaa | 21 | 23 | 10% | 388 | 422 | 9% |
| Narva | 30 | 32 | 7% | 426 | 405 | -5% |
| Pärnu | 61 | 60 | -2% | 914 | 1 039 | 14% |
| Tallinn | 859 | 800 | -7% | 1 291 | 1 386 | 7% |
| Tartu | 307 | 298 | -3% | 976 | 1 028 | 5% |
