Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Lauluväljaku alale tehakse uus detailplaneering

TallinnTallinna linnavalitsus kavatseb lõpetada lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu menetluse ning peab ühtlasi otstarbekaks alale uue detailplaneeringu koostamine algatada.

Tallinna lauluväljaku ala arendamiseks loodud ajutise komisjoni 16. septembri 2016 koosolekul lepiti kokku, et detailplaneeringu edasine menetlemine on otstarbekas lõpetada, kuna pikalt peatatud detailplaneering ei ole enam ajakohane ning erinevate huvigruppide huve ning eelkõige laulupidude vajadusi arvestav.

„Detailplaneering sai koostatud Tallinna Lauluväljaku AS-i soovidest ja vajadustest lähtuvalt ning kõigi huvitatud osapooltega kooskõlastatult. Esiplaanil on olnud just nimelt laulupidude korraldamise vajadused,“ ütles linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas. „Hirm, et lauluväljaku ala soovitakse arendada põhifunktsiooni kahjustades, on täiesti põhjendamatu ja arusaamatu. Ent selliste hirmude maandamiseks on otstarbekas detailplaneeringu tegemist just nimelt laulupidude korraldajate eestvõttel nullist alustada.“

Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli Tallinna Lauluväljaku maa-ala planeerimine kaasaegseks kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ja vaba aja veetmise kohaks ja määrata ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, hoonetele juurde- ja pealeehituste rajamiseks ning uute hoonete püstitamiseks ja planeeritavate kruntide kasutamise tingimused. Kesklinnas asuva planeeritava ala suurus oli 26,39 ha.

Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 25. märtsi 2009 korraldusega ning võetiu vastu Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2010 korraldusega. Detailplaneeringu koostamist soovis Tallinna linn.

Peale vastuvõtmist korraldati detailplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu. Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak ettepanekul detailplaneeringu edasine menetlus peatati, kuna kaaluti võimalust kavandada Tallinna lauluväljaku territooriumile ka tantsuväljak tantsupidude läbiviimiseks. Kuna tänaseks on kokku lepitud, et linn ja riik toetavad Kalevi staadioni rekonstrueerimist ning tantsupidusid korraldatakse ka edaspidi Kalevi staadionil, siis puudub vajadus tantsuväljaku rajamiseks Tallinna lauluväljaku territooriumile.

Kuna Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on avaldanud soovi koostöös Eesti Arhitektide Liiduga töötada välja visioon Tallinna lauluväljaku arendamiseks, mis ühtlasi väärtustaks enam laulupidude traditsiooni, ning kuna alale koostatud detailplaneeringu menetlus on olnud peatunud mitu aastat ning vajaks seetõttu ajakohastamist, siis on Tallinna lauluväljaku arendamise ajutise komisjoni koosolekul kokku lepitud, et detailplaneeringu edasine menetlemine lõpetatakse ning pärast uue kontseptsiooni väljatöötamist esitatakse linnale taotlus detailplaneeringu algatamiseks.

Tallinna linnavalitsus moodustas tänavu juunis lauluväljaku ala arendamiseks ajutise komisjoni. „Ajutise komisjoni loomine tulenes vajadusest teha Tallinna lauluväljaku alale parimal viisil sihipärase kasutamise tagamiseks erinevate osapooltega tõhusat koostööd,“ ütles Aas. „Ajutine komisjon peab määratlema prioriteedid, ühised huvid ning erinevate osapoolte võimaliku panuse Tallinna lauluväljaku kui laulupeo traditsiooni hoidmise seisukohalt võtmetähtsusega objekti arengusse.“

Aas tõdes, et lauluväljak ja lähiala vajavad pikaajalisemat strateegiat ja arenguvisiooni. „Paljud murekohad on seotud märkimisväärse investeeringuvajadusega,“ ütles Aas. „Otstarbekas oleks  leida selleks vahendid linna ja riigi koostöös.

Tallinna lauluväljakul on sümboolne ja püha tähendus Eesti rahvuskultuuri ja laulupeotraditsiooni hoidmisel ning see on ehitatud ja loodud laulupidude jaoks. Eesti Kooriühing on tõstatanud rea murepunkte seoses lauluväljaku ja seda ümbritseva territooriumiga.

Tallinna lauluväljaku arendamiseks võimaluste leidmine on pakiline küsimus, sest juba 2017. aastal toimub XII noorte laulupidu, 2018. aastal tähistab Eesti Vabariik oma 100. juubelit ning 2019. aastal saab laulupidude traditsioon 150 aastaseks.

„Lauluväljaku maa-ala detailplaneeringu koostamist peaks vedama Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös Tallinna Lauluväljaku AS-iga,“ ütles Aas. „Lauluväljakut on tarvis eeskätt laulupidude jaoks ning nemad kui üldrahvaliku suurpeo otsesed korraldajad teavad kõige paremini, milliseks tuleb see ala kujundada, et üha rahvarohkemaks muutuvad peod seal võimalikult mugavalt ja turvaliselt maha peetud saaks.“

Aas tõdes, et lauluväljaku detailplaneering on aastaiks seisma jäänud, samas oleks hea kui kogu lauluväljaku ala saaks lõpuks kõiki soove ja vajadusi arvestades läbi planeeritud. „Lõpuks on see ju kõigi huvides,“ rõhutas Aas. „Lauluväljakule on detailplaneeringut tarvis just nimelt põhifunktsiooni parema täitmise tagamiseks.“

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Tallinn avaneb merele: Kadriorus käivitus uus silmapaistev elamuprojekt

Kiikri residentsidKinnisvaraarendusettevõte Metro Capital alustas Kadriorus uue arendusprojektiga. Esimese etapina valmib Kadrioru pargi kõrvale viiekorruseline 22 korteri ja 5 äripinnaga ülimugav keskkonnasäästlik kortermaja.

Kiikri Residentsid piirnevad ühest küljest Kadrioru pargi, teiselt poolt mere ja järgmisel aastal pikeneva Pirita promenaadiga. Otse rajatava hoone eest saab alguse parki läbiv ning mere äärde suunduv kergliiklustee. „Kiikri Residentside prominentse ja nõudliku asukoha tõttu tegelesime projekti ettevalmistamisega mitu aastat,“ selgitab Metro Capitali partner Ain Kivisaar. „Tulemuseks on nii välimuselt kui ka sisult äärmiselt nauditav hoone, kus iga detail on põhjalikult läbi mõeldud.“

Kokku plaanitakse Tivoli elamurajooni naabrusesse ehitada kolm elegantset hoonet. Majade vahele jäävale rohealale on projekteeritud laste mänguväljak ja privaatsed jalutusteed. Maa-aluses soojendusega parklas on võimalik laadida ka elektriautosid. 2017. aasta sügisel valmiva korterelamu esimesel korrusel asuvad erinevad äripinnad. Toetamaks keskkonnasäästlikku mõtteviisi, paigaldab Metro Capital Kiikri Residentside katustele päikesepaneelid.

Arhitektuuribüroode Architect 11 ja PIN Arhitektid koostöös projekteeritud hoonete pikad ja avarad terrassid pakuvad aasta ringi maalilisi vaateid merele ja Kadrioru pargi rohelusele. Fassaadil on kasutatud puidu ja kivi sooja kombinatsiooni ning palju avarat klaaspinda. Kiikri Residentsides on 2-, 3- ja 4-toalised hästi läbimõeldud korterid, mille tubade sisekujundust iseloomustab tippkvaliteet ja minimalistlik joon. Targa kodu lahendused võimaldavad korteris ise reguleerida näiteks kütet, jahutust ja ventilatsiooni.

Metro Capital on kodumaine ettevõte, kes on panustanud Tallinna linnakeskkonna arendamisse juba üle kümne aasta. Ettevõte investeerib keskkonnasäästlikku ehitusse – see tähendab taastuvenergia kasutamist ja loodussõbralike materjalide valikut. Viimaste aastatega on Metro Capital rajanud Tallinnasse enam kui 400 uut korterit, olles sellega uute korterite arendus- ja müügiturul üks suuremaid. Ettevõtte arenduste portfoolios on modernsust ja ajaloolist kombineeriv Metro Plaza ärihoone, silmapaistvad Pirita Rannahoone ja Meerhofi Residentsid ning hulk uusi kortermaju Kadriorus ja Kalamajas. Peale Kiikri Residentside on valmimisjärgus ka eksklusiivne Meerhof 2.0 korterelamu ja mereäärne Tivoli elamurajoon.

Kiikri residentsid kiikri-residentsid3

Kiikri residentsid

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Patarei merekindluse võimalikult kiire kordategemise tagab koostöö erasektoriga

Patarei sissepääs - visioonRiigi Kinnisvara ASi (RKAS) eestvedamisel toimus täna Tallinna Ülikoolis ümarlaud, mis keskendus Patarei merekindluse tulevikule. Kui arutelule kogunenud olid ühel meelel ajaloolise merekindluse rekonstrueerimise vajalikkuses, siis selle saavutamiseks vajaliku viisi ja finantseerimisallika leidmise osas oli erinevaid arvamusi.

RKASi arendusdirektori Timo Aarmaa sõnul on Patarei merekindluse rahavajadus kompleksi rekonstrueerimiseks ja ülalpidamiseks 30 aasta vaates suurusjärgus 150 miljonit eurot. Investeering moodustaks sellest hinnanguliselt 60-85 miljonit eurot ja ülalpidamiskulu ligi 3 miljonit eurot aastas.

„RKAS hinnangul on kompleksi erakätesse müümine täna teadaolevatest võimalustest kõige reaalsem ja kiireim viis aastaid lagunevana seisnud hoonekompleksi korrastamiseks ja avalikus linnaruumis kasutusele võtmiseks,“ ütles Aarmaa. „Uue, multifunktsionaalset kasutusotstarvet taotleva detailplaneeringu kehtestamine on esimene samm ajaloolise kompleksi korda tegemise suunas,“ ütles Aarmaa. „Erakapitali osalemine Patarei kompleksi arendamisel on vajalik nii täiendavate vahendite kui ka visiooni ja uute ideede kaasamise tõttu,“ lisas Aarmaa.

Detailplaneering hõlmab Kalaranna tänava ja mere vahelise 3,6 ha suuruse maa-ala. Menetletava planeeringuga nähakse ette muinsuskaitse all oleva Patarei merekindluse renoveerimise ja sellele kaasaegsete kasutusfunktsioonide leidmise ning loob ühtlasi võimaluse rajada kindlusrajatise naabrusse kuni viiekorruselised elu- ja ärihooned.

RKAS on seadnud eesmärgiks Patarei merekindluse väärtustamise ning tervikliku ja jätkusuutliku linnakeskkonna arendamise, mis on seatud sihiks ka detailplaneeringu koostamisel.

Riik on andnud Patarei merekindluse üle RKASile eesmärgiga leida pikki aastakümneid avalikust linnaruumist eraldatud piirkonnale kasutusotstarve, mille elluviimine oleks lähitulevikus reaalselt teostatav ja selleks tehtavad investeeringud kui ka hilisem ülalpidamine nii Eesti kui Euroopa Liidu maksumaksjat võimalikult vähekoormav.

Ümarlaual „Patarei 2025“ osalesid järgmiste organisatsioonide esindajad: RKAS, Muinsuskaitseamet, Eesti Arhitektide Liit, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Säästva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Muinsuskaitse Selts MTÜ, Kalaranna Patarei SA, Unitas SA.

Patarei sisehoov - visioon

Taustainfo

Patarei merekindlus valmis Venemaa keisri Nikolai I korraldusel 1840. aastal. Aastatel 1920-2005 kasutati kompleksi vanglana, pärast vangla sulgemist ei ole kompleksi aktiivselt kasutatud. 2006. aastal anti kompleks üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS), kes korraldas Patarei ja Lennusadama aladele arhitektuurikonkursi. Tallinna Linnavolikogu kinnitas 2011. aastal alade detailplaneeringu, mis lubab ehitada merekindluse kõrvale parkimismaja ning parkimisala kindluse ja parkimishoone vahele.

2013. aastal algatati uus planeering, mille eesmärgiks on rajada atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum Patarei ala ajaloolise ja planeeritava uushoonestuse vahele. Hetkel menetluses olev uus planeering näeb ette, et muinsuskaitse all olev Patarei merekindlus renoveeritakse ning sellele leitakse kaasaegsed kasutusfunktsioonid ning kindlusrajatise naabrusse luuakse viiekorruselised elu- ja ärihooned.

RKAS on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud piirkonda toetava terviklahenduse väljatöötamisega. Koostöös Tallinna Linnavalitusega lahendati ligipääsutee küsimus ning ehitati valmis Kalaranna tänav. Kalaranna tänava ehitamisega paranes oluliselt piirkonna ligipääsetavus ning tõusis kinnisvara väärtus.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Swedbank väljastab eluasemelaenu KredExi käendusel

KredexAlates 14. novembrist 2016 hakkas Swedbank väljastama eluasemelaenu ka KredExi käendusel. Väiksema omafinantseeringuga eluasemelaen muudab kodu ostmise nüüd kättesaadavamaks ka Swedbanki klientidele.

„Eluasemelaenu käendus annab võimaluse võtta laenu uue kodu ostmiseks väiksema omafinantseeringuga  – minimaalselt 10% sissemaksega.  KredExi käendusel on võimalik osta alaliseks eluasemeks korter või elumaja,“ ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Kaie Metsla.

KredExi käendus on eluasemelaenu täiendav tagatis. KredExi eluaseme käenduse taotlemiseks peab vähemalt üks laenu taotlejatest kuuluma noore pere, noore spetsialisti, energiatõhusa eluaseme omandaja või kaitseväe või kaitseliidu veteranide sihtgruppi.

Noore pere kategooriasse kuuluvad kuni 15-aastast last kasvatavad vanemad või vanem. „On loomulik, et lapsi kasvatavate perede kulud on kaheliikmeliste leibkondade omadest suuremad. Swedbanki rahaasjade teabekeskuse uuringu andmetel säästab ca 70% noortest peredest, kus kasvavad lapsed, juhuslikult või ei säästa üldse, sest raha ei jää lihtsalt üle. Üldjuhul algab kodulaenude puhul nõutav omafinantseeringu määr 20 protsendist, seega võib esimeseks sissemakseks vajaliku summa kogumine noore pere jaoks osutuda tõeliselt raskeks ülesandeks. Väiksema omafinantseeringuga eluasemelaen muudab kodu soetamise kättesaadavamaks ning soodsamaks,“ sõnas Metsla.

Nooreks spetsialistiks peetakse kõrgharidust, keskeriharidust või kutsekeskharidust omandanud või kutseõppe lõpetanud kuni 35-aastast inimest. 

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on laenukäendus suureks abiks tihti just noortele peredele ja spetsialistidele. „Näeme, et eluasemeturg on aktiivne, inimesed otsivad võimalusi oma elamistingimusi parandada ning käendusmahtude kasv ühes saadud tagasisidega näitavad selgelt, et meie eluasemelaenu käendus on siin suureks abiks,“ arutles Reinsalu. Ta lisas, et aina rohkem mõeldakse kodu soetamisel ka selle energiatõhususe peale. „Alates aprillist on KredExi eluaseme laenukäendust võimalik taotleda ka energiatõhusa eluaseme soetamiseks ning inimesed on seda võimalust ka aktiivselt kasutamas.“

Energiatõhusa eluaseme omandaja saab eluaseme käendust kasutada, kui elamu energiatõhususarvu klass on vähemalt C.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

07/12/2016 toimub seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine”

Raul KebaKinnisvarakoolis toimub 07/12/2016 seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. Koolituse lektor advokaat Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Seminari eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminarile on oodatud kõik maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kinnisvaraarendajad ja maaklerid ning eraisikud, kel antud teema vastu huvi on.

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub kolmapäeval 07/12/2016 kell 09:00-14:00 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

III kvartali ehitusmahud olid mullusel tasemel

StatistikaametEesti ehitusettevõtted ehitasid 2016. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 0,5% rohkem, teatab Statistikaamet.

III kvartalis ehitati omal jõul 612 miljoni euro eest, sellest hooneid 398 miljoni ja rajatisi 214 miljoni euro eest. 2015. aasta III kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 8% ning rajatiste ehitamine vähenes 11%.

Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Samas hoonete uusehitus jätkas kasvutrendil.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 1,4% mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu III kvartalis 13%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2016. aasta III kvartalis kasutusse 1061 uut eluruumi, s.o 84 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asusid korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas ja Tallinna lähiümbruse valdades.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2016. aasta III kvartalis väljastati ehitusluba 1485 eluruumi ehitamiseks, mida on veidi vähem kui mullu III kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 216 mitteelamut kasuliku pinnaga 194 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, tööstus- ja laohoonepinda. Võrreldes 2015. aasta III kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.Ehitusmahuindeks ja selle trend

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 20.10.2016. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 27 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

“Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused”

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKinnisvarakool OÜ kirjastamisel on ilmunud käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui paar korda kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistika: Keskmine eluasemelaenu jääk on 38 636 eurot

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti Panga andmetel oli Eesti inimestel 2016 III Kvartalis 169 391 eluasemelaenu. Aastataguse ajaga võrreldes, mil eluasemelaenude arv oli 166 189 on laenude arv kasvanud 1,9%.

Tempokamalt kasvab keskmine eluasemelaenu jääk. Eluasemelaenude kogujääk oli 2916 III kvartali lõpu seisuga 6,5 miljardit eurot. See teeb keskmiseks eluasemelaenu jäägiks 38 636 eurot.

Eelmise aasta vastava näitajaga võrreldes on keskmine eluasemelaenu jääks suurenenud 2,8%.

Muidugi peab arvestama, et suurlinnades Tallinnas-Tartus-Pärnus ja ehk mõnes üksikus linnas veel on kinnisvara abstraktsest keskmisest märksa kallim. Nii on neis piirkondades kinnisvara soetamiseks vajalik laenusumma keskmisest oluliselt kõrgema.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakonsultatsioonid eraisikutele ja väikeinvestoritele

Tõnu ToomparkKas soovid teha tehinguid kinnisvaraga või paigutada raha kinnisvarainvesteeringutesse, aga teadmistest-oskustest-infost jääb puudu? Kas vajad teavet kinnisvaraturu trendide, tehingute, hindade kohta? Kas teha investeering täna ja oodata kinnisvara väärtuse tõusu? Või sootuks lükata rahapaigutus hindade languse ootuses edasi?

Need on olulised küsimused, millele on enne kinnisvaratehingutesse sukeldumist vaja vastused leida. Möödalasud planeerimisel võivad valusalt ja kallilt kätte maksta.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti!

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Lasnamäest on saanud üks nõutumaid elupiirkondi Tallinnas

PostimeesKoos Tallinna elanike arvuga on viimasel ajal kasvanud ka Lasnamäe elanike arv. See kajastub kinnisvaratehinguteski, mis on viimase aastaga 11 protsenti suurenenud. Sellest hoolimata on aga Lasnamägi üks neist Tallinna linnaosadest, kus valitseb alapakkumine.

«Tallinna elanike arv on kasvanud ja samamoodi on ka Lasnamäe elanike arv kasvanud,» rääkis kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Selle kuu alguse seisuga oli Lasnamäel 119 000 elanikku, mis moodustab veerandi Tallinna elanikest ja on enam kui suuruselt teises Eesti linnas, Tartus.

Kui vaadata proportsionaalselt Lasnamäel tehtavate tehingute arvu kogu Tallinna tehingute suhtes, siis on need Toomparki sõnul viimase kümne aasta jooksul varieerunud 21 kuni 26 protsendi vahel. «Me võime öelda, seda, et proportsionaalselt tehakse Lasnamäel siiamaani suhteliselt vähe tehinguid,» jätkas Toompark.

Sellest hoolimata on aga tehingute arv aasta taguse ajaga võrreldes kasvanud 11 protsenti. «See on päris suur kasv,» tõdes kinnisvaraanalüütik. Kuna koduotsijad soovivad kodu osta samasse piirkonda, kus nad elavad, näitab see Toomparki sõnul Lasnamäele kinnisvaraarenduse seisukohalt tohutut potentsiaali.

Lasnamäe uute ja vanade korterite hinnatase on keskmiselt 1300 eurot/m2. Kuigi korterite hinnad on keskmiselt seitse kuni kaheksa protsenti kasvanud, on see Toomparki sõnul valdavalt uute kallimate korterite arvelt. Küll aga on kogu Tallinnat arvesse võttes Lasnamäe korterite hinnakasv olnud üks kiiremaid, jäädes alla vaid Põhja-Tallinnale.

«Mis selle taga on? Ikkagi see, et keskkond on muutunud – kaubandus-, teenindus-, meelelahutus- ja tervishoiuteenused on kõvasti paranenud. Ja kui 1980. aastatel räägiti kivilinnast, siis täna on siin palju nö munitsipaalloodust,» märkis Toompark, viidates Lasnamäe rohelistele aladele.

Mis aga puudutab uute korterite pakkumist Lasnamäel üleüldse, siis märgib Toompark, et eks ta vaeslapse osas selles suhtes on olnud. «Siin kinnisvararendajatel – misiganes põhjusel siis -, pole olnud julgust Lasnamäel jõudsalt arendada, kuigi täna, jah, neid projekte, siin-seal on, aga proportsionaalselt väga vähe, võrreldes teiste linnaosadega,» lausus analüütik.

Ta tõi välja, et kui Lasnamäel elab suurusjärgus 27 protsenti Tallinna elanikest, siis uute korterite pakkumine piirkonnas moodustab vaid 10 kuni 15 protsenti. «Võiks öelda, et siin on isegi alapakkumine, aga ruumi lasnamäelaste jaoks on kindlasti veel ja veel,» kinnitas Toompark.

Siiri Liiva
reporter

http://majandus24.postimees.ee/3871639/lasnamaeest-on-saanud-ueks-noutumaid-elupiirkondi-tallinnas

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Technopolis Ülemiste ja Hausers Ehitus sõlmisid lepingu Sepapaja tn 2 hoone renoveerimiseks

Technopolis ÜlemisteÜlemiste City linnaku arendaja Technopolis Ülemiste AS ja Hausers Ehitus OÜ sõlmisid Sepapaja tn 2 hoone renoveerimiseks lepingu maksumusega ca 800 000 eurot. Renoveerimistööd lõpevad 2017. aasta kevadel, suve alguses avab majas uksed Selveri toidupood.

„Sepapaja 2 renoveerimisel järgime Ülemiste City piirkonna arendamise üht peamist põhimõtet, milleks on säilitada siin võimalikult palju vana ja ajalooliselt väärtuslikku ning sobitada see kokku kaasaegse ärikeskkonnaga,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Hausers Ehitus oli selleks sobiv partner, ettevõttel on juba varasem kogemus ajalooliste hoonete renoveerimisel. Tänase seisuga on maja fassaaditööd lõppenud ning jätkatakse tegevust siseruumide ja kommunikatsioonide väljaarendamisega. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Selver vahetult enne jaanipäeva uksed avada.“

„Tegemist on väljakutse ja ühtlasi ka väga huvitava objektiga meie inimeste jaoks,“ märkis Hausers Ehitus OÜ juhatuse esimees Tomy Saaron. „Juba hoone planeerimisel on meil tulnud lahendada erinevaid olukordi – mõelda välja lahendused, kuidas vana maksimaalselt säilitada ja mismoodi seda tulevases poekeskkonnas kõige paremini eksponeerida. Näiteks jäävad tulevase kaupluse siseviimistluses avatuks üksjagu vana telliskiviseina, massiivsed puidust laetalad ning huvitava sisekujunduselemendina renoveerime siselaes asuva tööstusliku kraana.“

Sepapaja tn 2 asub logistiliselt Ülemiste City linnaku keskel ning on üks silmapaistvamaid ajaloolise arhitektuuriga hooneid linnaku territooriumil. Tegemist on Dvigateli tehase aegse tootmistsehhiga, mida hiljem kasutati ka laohoonena. Majas on kokku 900m² pinda.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc ning 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Värskelt ilmunud käsiraamat loob selgust peatselt kehtima hakkavas uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema vaevaline.

„Värske käsiraamatu Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

KäsiraamatUus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Täiendavalt on käsiraamatu lisades igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Majanduse kasv jääb aeglaseks

SEB PankEesti majanduskasv jääb SEB uuendatud majandusprognoosi kohaselt sellel aastal madalaks. Kuigi suures osas majandussektoritest lisandväärtus suureneb, on nende seas vähe säravaid edulugusid. Eeldame majanduskasvu kiirenemist järgneval kahel aastal, kuid olukord püsib habras.

Majanduskasv taas alla ootuste

Lõppev aasta on sundinud Eesti majanduskasvu prognoosivaid institutsioone taas ootusi SKP kasvule allapoole korrigeerima. Erandiks ei ole siin ka SEB. Värskes majandusülevaates Nordic Outlook oleme langetanud 2016. aasta kasvuprognoosi 1,3 protsendini varasema 1,7 protsendi asemel. Siiski ei tundu majanduse üldpilt olevat sama nukker, kui SKP kasvunumber. Paljud tööinimesed on osa saanud kiirest palgakasvust ja ka ettevõtete optimism on majanduskindlus-indikaatorite ja julgema laenamise põhjal tõusnud. Mõnes harus, nagu energeetika või mäetööstus, on lisandväärtus esimesel poolaastal seevastu oluliselt langenud. Hoolimata üldisest stabiilsusest, on vähe neid sektoreid, kes osa saanud tõeliselt kiirest kasvust. Küll tuleb meeles pidada, et majanduskasvu protsent ei ole mõni füüsikast pärit konstant. Rahvamajanduse arve¬pidamine põhineb mitmetel uuringutel ja andmeallikatel ning kohati ka hinnangutel. Esialgsed SKP kiirhinnangud võivad hilisemate revisjonide käigus oluliselt muutuda, seejuures viimasel ajal reeglina kõrgemaks. Ökonomistide elu see mõistagi lihtsamaks ei tee, kui mõne aasta pärast selgub, et tegelik majanduskasv 2016. aastal näiteks 3 protsendi lähedale küündis.

Varasemast mõnevõrra negatiivsema stsenaariumi oleme võtnud ka 2017. ja 2018. aasta osas. Mida aasta edasi, seda kaheldavam tundub, et õige pea on taastumas „business as usual“-tüüpi majanduskeskkond. Meie peamist sihtturgu, Euroopat, kelle majanduse tervisest sõltume, painavad suured struktuursed probleemid nagu liigsuur võlakoorem ja rahvastiku vananemine. Keskpankade jõuline rahapoliitika ei ole suutnud Euroopa majanduskasvu kuigivõrd elavdada. Pigem ollakse aina enam valmis leppima mõttega, et nii majandus- kui hinnakasv jääb madalaks pikema aja jooksul. Eesti oluliselt kiirem kasv eeldaks meie ettevõtete paremat konkurentsivõimet välisturgudel ja laienemist teiste arvelt. Kahjuks on reaalsus pigem turu keskmine kasv. Puudujääke lähiregioonis võiks aidata kompenseerida arenguriikide kiire kasv, kuid kauged turud on seni jäänud väikeste Eesti ettevõtete jaoks pigem unistuseks riiklikus arengukavas. Mõningase ekspordikasvu ja investeeringute toel peaks majandus siiski ülespoole rühkima, mistõttu ootame 2017. aastaks 2,2 ja 2018. aastaks 2,8 protsendi suurust majanduskasvu.

Prognoosi koostamisel ei ole veel arvesse võetud uue valitsuskoalitsiooni poolt kavandatavaid maksu- ja majanduspoliitika muudatusi. Mitmed väljakäidud ideedest võivad oluliselt mõjutada just 2018. aasta sisenõudlust. Suurim potentsiaalne mõju on ulatuslikul tulumaksukärpel ja riiklike investeerinute suurendamisel. Seekordne maksukärbe puudutab enim just madalat palka teenivaid inimesi, kelle tarbimise piirkalduvus ehk osa igast võidetud eurost, mis poodi viiakse, on suurem kui kõrgema sissetulekuga inimeste puhul. Sarnaselt paisutavad võimalikud tee-ehitusprojektid ja riiklike üürimajade ehitus avaliku sektori investeeringute kontot. Kahjuks on mõlema idee puuduseks see, et nad ei mõjuta kuidagi paremuse poole Eesti väliskaubanduslikku konkurentsivõimet. Seega võime ajutiselt SKP kasvu küll üles saada, kuid jõuame peagi tagasi normaaltasemele. Halvemal juhul võib sisenõudluse elavdamine eksportivate harude konkurentsi¬positsiooni koguni halvendada.

Ebakindluse uus tähendus

Ebakindlatest aegadest maailmamajanduses on rääkinud juba mitu varasemat SEB majandus-prognoosi. Täna tundub, et oleme termini „ebakindel“ kasutanud ära liialt vara. Poliitika, mis kunagi oli majandusalastes diskussioonides taustateadmine, on saanud nende tuumikosaks. Seejuures ei ole sündmuste nagu Brexiti referendum või Trumpi valimisvõit tegelikud võimalikud tagajärjed ka täna kuidagi ennustatavad. Suurbritannias alles otsitakse selgust, millist vahetus¬kaupa ollakse erinevate õiguste ja hüvede näol valmis Euroopa Liiduga tegema, et ka edaspidi oma tooteid ja teenuseid kontinendil vabalt müüa. Veel vähem on meil aimu, millist poliitikat hakkab presidendina ajama Donald Trump. Finantsturud on üllatusena Trumpi võidust koguni hoogu saanud, eeldades senisest heldemat kulutamist ja maksukärpeid. Kui käiku lastakse aga lubatud jõuline kaubanduspoliitika ja tõmbutakse tagasi „maailmapolitseiniku“ rollist, võib olukord kiiresti halveneda.

Kuigi 2016. aasta oli avatud liberaalse maailmakorra jaoks vapustav, kogub poliitiline torm tegelikult alles hoogu. Prantsusmaal toimuvad järgmisel aastal presidendivalimised ja juba täna on kindel, et üks kahest lõppvooru saavast kandidaadist on Marine Le Pen, kes muuhulgas on lubanud korraldada hääletuse Euroopa Liidust lahkumise osas. 2017. aastat teise poolde jääb ka Bundestagi valimine Saksamaal, mille valijate meeleolu on mõjutanud pagulaskriis. Tähtsat rahvahääletust põhiseaduse muutmise osas ootab veel Itaalia. Lisaks on valimised lähema aasta jooksul toimumas veel mitmes Euroopa riigis, kus head tulemust ootamas „lihtsat lahendust“ pakkuvad parteid.

Kui Eesti oleks sisemajandusele orienteeritud suurriik, võiksime ehk õlgu kehitada. Meie jaoks ei ole aga avatud kaubavahetus ja ideaalidel põhinev välispoliitika küsimus poliitilisest maitsest, vaid eksistentsist kui sellisest. Aina enam meenutavad kogunevad pilved ühte ajastut, mis lõppes Eesti jaoks katastroofiga.

Lähitulevik toob ka positiivset

Rääkides majanduse lähitulevikust meie peamiste ekspordipartnerite juures, leiab siiski palju ka sellist, mille üle rõõmu tunda. Euroala riikides on selge trendina jätkunud töötuse vähenemine, mis soosib sisetarbimise kasvu. Paranema on hakanud ka tööstustoodang, mis aitab tasakaalustada senist, peamiselt teenusmajandusel põhinenud kasvu. Varasemast kõrgem on ka tootmisvõimsuse kasutatuse tase, mis tähendab peagi vajadust suurendada investeeringuid füüsilisse kapitali. Prognoosi kohaselt peaks euroala riikide majandus keskmiselt kasvama nii 2017. kui 2018. aastal 1,6 protsenti.

Eesti ekspordi peamise sihtriigi Rootsi majanduskasv on praeguselt rekordkõrgelt tasemelt aeglustumas, kuid püsib riigi jõukust arvestades siiski kiire. 2017. aastal peaks Rootsi SKP suurenema 2,8 ja 2018. aastal 2,3 protsenti. Prognoosi kohaselt põhineb Rootsi kasv ka lähiaastail peamiselt ehitusturul ja sisetarbimise suurenemisel, mis peaks soosima Eesti puitmajade tootjaid ning mööblitööstust. Tarbijate kindlustunne on tublisti suurenenud ka Soomes, mille turu taastumist paljud ettevõtted pikisilmi ootavad. 2017. aastal peaks Soome majanduskasv jõudma 1 protsendi ja 2018. aastal 1,2 protsendini.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Экономический рост остается медленным

SEB PankЭкономический рост Эстонии остается, согласно обновленному экономическому прогнозу SEB, в этом году низким. Хотя в большей части секторов экономики добавочная стоимость увеличивается, среди них очень мало блестящих историй успеха. Мы предполагаем ускорение экономического роста в следующие два года, но ситуация остается нестабильной.

Экономический рост снова меньше ожидаемого

Уходящий год заставил прогнозирующие экономический рост Эстонии учреждения заново понизить ожидания роста ВВП. Не является исключением и SEB. В свежем экономическом обзоре Nordic Outlook мы понизили прогноз роста 2016 года с 1,7 до 1,3 процента. Тем не менее, общая картина экономики не кажется такой же унылой, как цифра роста ВВП. Многие стали свидетелями быстрого роста зарплаты, оптимизм предприятий также вырос на основе индикаторов экономической уверенности и более смелого кредитования. В некоторых отраслях, как энергетика или горнодобывающая промышленность, добавочная стоимость за первые полгода значительно понизилась. Несмотря на общую стабильность, все же лишь некоторые сектора стали участниками действительно быстрого роста. Однако нужно помнить, что процент экономического роста не является какой-то константой из физики. Учет народного хозяйства основывается на ряде исследований и источников данных, а иногда и оценок. Предварительные скорые оценки ВВП могут в дальнейшем значительно измениться, и принимая во внимание опыт последних лет, могут и вырасти. Жизнь экономистов – это, разумеется, не облегчит, если через несколько лет выяснится, что реальный экономический рост в 2016 году, например, составил 3 процента.

Несколько более негативный сценарий, по сравнению с предыдущими, мы применили и в отношении 2017 и 2018 года. С каждым годом кажется более сомнительным, что в ближайшее время восстановится тип экономической среды „business as usual“. Европу, наш главный целевой рынок, от экономического состояния которого мы зависим, мучают крупные структурные проблемы, например, долговое бремя и старение населения. Мощная финансовая политика центральных банков не сумела сколько-нибудь оживить экономический рост Европы. Скорее все больше готовы смириться с мыслью, что рост как экономики, так и цен останется низким в течение длительного времени. Значительно более быстрый рост Эстонии предполагал бы повышение конкурентоспособности наших предприятий на внешних рынках и расширение за счет других. К сожалению, реальностью является скорее средний рост рынка. Компенсировать недостатки в ближайшем регионе помог бы быстрый рост развивающихся стран, но далекие рынки до сих пор остаются для маленьких предприятий Эстонии скорее мечтой в государственном плане развития. При поддержке незначительного роста экспорта и инвестиций, экономика должна бы все-таки подниматься, поэтому мы ожидаем к 2017 году 2,2% и к 2018 году 2,8% экономического роста.

При составлении прогноза еще не учтены предлагаемые новой правительственной коалицией изменения в налоговой и экономической политике страны. Многие из предложенных идей могут существенно повлиять именно на внутренний спрос 2018 года. Наибольшее потенциальное влияние имеет обширное понижение подоходного налога и увеличение государственных инвестиций. Нынешнее снижение налогов касается в основном именно людей с низком доходом, у которых предельная склонность к потреблению, или часть от каждого выигранного евро, что отдают в магазин, больше, чем у людей с более высокими доходами. Аналогично увеличивают счет инвестиций публичного сектора возможные дорожно-строительные проекты и строительство государственных арендных домов. К сожалению, недостатком обеих идей является то, что они никак не влияют на улучшение внешнеторговой конкурентоспособности Эстонии. Таким образом, мы можем временно поднять рост ВВП, но вскоре снова вернемся на нормальный уровень. В худшем случае оживление внутреннего спроса может даже ухудшить конкурентную позицию отраслей экспорта.

Новое значение неустойчивости

О неустойчивых временах в мировой экономике говорилось уже и в нескольких предыдущих экономических прогнозах SEB. Сегодня кажется, что мы слишком рано использовали термин «неустойчивый». Политика, которая когда-то в экономических дискуссиях была фоном для знаний, стала их ядром. При этом реальные последствия таких событий, как референдум по поводу Брексита или победа Трампа на выборах США, и сегодня все еще не являются легко предсказуемыми. В Великобритании все еще ищут ясности в том, какими товарами в виде различных прав и льгот готовы обменяться с Европейским союзом, чтобы и в дальнейшем свободно продавать свои товары и услуги на континенте. Еще меньше мы имеем представления о том, какую политику будет проводить в качестве президента Дональд Трамп. Финансовые рынки неожиданно получили с победой Трампа новый импульс, предполагая более щедрые расходы и снижение налогов. Если же запустят обещанную мощную торговую политику и отступят от роли «мирового полицейского», то ситуация может быстро ухудшиться.

Хотя 2016 год был потрясающим для открытого либерального общественного строя, на самом деле политический шторм только набирает силу. Во Франции в следующем году пройдут выборы президента, и уже сегодня ясно, что одной из двух кандидатов, которые пройдут в финальный тур, будет Марине Ле Пен, которая, в числе прочего, обещала организовать референдум по выходу из Европейского союза. Во второй половине 2017 года будут проходить также выборы в Бундестаг Германии, где на настроенность избирателей повлиял кризис беженцев. Важный референдум об изменении Конституции ожидается еще в Италии. Кроме этого, в течение ближайшего года выборы будут проходить еще в нескольких европейских государствах, где хорошие результаты ожидают партии, предлагающие «простые решения».

Если Эстония была бы крупным государством, ориентированным на внутреннюю экономику, мы могли бы пожимать плечами. Для нас же открытый товарообмен и основанная на идеалах экономической свободы внешняя политика не являются вопросом политического вкуса, а существования как такового. Затягивающиеся облака все больше напоминают эпоху, которая закончилась для Эстонии катастрофой.

Недалекое будущее несет и позитивные изменения

Говоря о недалеком будущем экономики и наших главных партнеров по экспорту, можем  найти немало причин и для радовсти. В странах еврозоны продолжается тенденция уменьшения безработицы, что благоприятствует росту внутреннего потребления. Улучшилась также промышленная продукция, что помогает уравновесить предыдущий рост, основывающийся главным образом на экономике услуг. Выше прежнего также уровень использования производственной мощности, что скоро будет означать необходимость увеличения инвестиции в физический капитал. Согласно прогнозу, экономика государств еврозоны должна в среднем вырасти как в 2017, так и в 2018 году на 1,6 процента.

Экономический рост Швеции, главной страны назначения экспорта Эстонии, сейчас замедляется на рекордно высоком уровне, но учитывая богатство страны, все же остается быстрым. В 2017 году ВВП Швеции должен увеличиться на 2,8 и в 2018 году на 2,3 процента. Согласно прогнозу, рост Швеции и в ближайшие годы будет основываться в основном на строительном рынке и увеличении внутреннего потребления, что должно благоприятствовать бизнесу производителям деревянных домов и мебельной промышленности из Эстонии. Уверенность потребителей значительно возросла также в Финляндии, восстановления рынка которой очень ждут многие предприятия. В 2017 году экономический рост Финляндии должен достичь 1 процента и в 2018 году 1,2 процента.

Михкель Нестор
экономист SEB

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Korteriturg näitab rahunemise märke

ÄripaevEhkki arvud näitavad vastupidist, näeb kinnisvarabüroo Center Kinnisvara Tallinna korteriturul esimesi jahenemise märke.

Oktoobris tehti Tallinnas 8,2% enam tehinguid korteritega kui aasta varem samal kuul. Enim kasvas suurte, enam kui 70ruutmeetriste ja kahanes 30–40ruutmeetriste korteritega tehtud korteritehingute hulk. Mediaanihind kerkis 1547 eurole ruutmeetri eest, mis on aasta varasemast 5,4% kõrgem. Kümne kuuga kasvasid hinnad 5,5% ja tehingute arv 4,7%.

Ehkki arvud näitavad endiselt kasvu, näeb Center Kinnisvara maakler Christian Ayrer Tallinna korteriturul kolme jahtumise märki: pangad on kodulaenude väljastamisel ettevaatlikumad, korterite müügiperiood on pikem ja üldine majanduskeskkond on murelik.

Ayreri sõnul näitavad seda kinnisvarabüroo igapäevatöö ja klientide kogemus.

„Pangast laenu saamine ei lähe nii libedalt kui varem ning ka korterite müümine võtab kauem aega,“ selgitas Ayrer. Ta lisas, et müüjad peavad tehinguni jõudmiseks sageli leppima soovitust madalama hinnaga.Ayrer tõdes, et kui murelik olukord majanduses kestab või süveneb, võib see väljenduda kõrgemates intressides ehk laenamine muutub kallimaks. Ayrer rõhutas, et tegemist on turu tavapärase liikumisega ja pöördelisi sündmusi ei näe ta ette ka järgmiseks aastaks.Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark aga ei näe, et langust kuskilt paistaks, sest ostjad on turul. Ostjaid võiks eemale peletada see, kui pangad hakkavad Rootsis tulekahjusid kustutama ja keeravad igaks juhuks laenukraanid kinni ka Baltikumis. „See ei ole sugugi välistatud stsenaarium – seda on siin esile toonud mitu inimest, kes on seal teisel pool lahte asjaga seotud olnud,“ ütles Toompark. „Mis võiks veel olla see põhjus – tööpuudus kasvab meeletult, Eesti Energia vallandab kõik inimesed. Ei ole reaalne,“ lisas ta.

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Risto Vähi arvates on kinnisvaraturg lihtsalt korrastumas ja maha rahunemas. Pangad annavad arendajatele laenu konservatiivselt, kuid see näitab, et on õpitud eelmisest buumist ja krahhist. „Minu meelest on see just väga hea, et hoitakse ära seda, et turg võiks hakata üle kuumenema.“

Nõudlus püsib tugev

Toompark tõi välja, et kinnisvaratehingute kasvu püsimist soosivad eraisikutele suurem laenu andmine, soodsad intressimäärad, kerkivad palgad ja kõrge tööhõive. Turul on piisavalt valikuvõimalust ja hinnad püsisid tänavu teise kvartalini suhteliselt muutumatud. „Nüüd on hinnad natuke ülespoole läinud, aga nad ei ole meeletult kasvanud. Palgatõus ja soodsad laenutingimused hoiavad kinnisvaratehingu ikkagi soodsal tasemel,“ leidis Toompark.

Kinnisvaraarendaja Endover Kinnisvara tegevjuht Robert Laud ütles, et palgakasv on tasakaalustanud kinnisvara hinna tõusu ning hoolimata kõrgetest hindadest on inimestel jätkuvalt võimalus ja soov elamispinda vahetada või osta esimene korter. „Meil ei ole sellist situatsiooni, kus palgad seisavad paigal ja kinnisvarahinnad kerkivad taeva poole. Pigem on palkade kasv ületanud ruutmeetri hinna kasvu,“ tõdes ta.  

Nõudlus uute korterite järele on nii suur, et Endover on nii mõnelgi objektil korterite hindu tõstnud. „Nõudlus oli nii tugev, et selleks, et projekti algfaasis mitte müüa planeeritust rohkem, oli vaja nõudluse tagasihoidmiseks hinda tõsta,“ kirjeldas Laud hiljutist olukorda.

Tasub teada

Korterite keskmised mediaanhinnad langesid eelmise aastaga võrreldes Kristiines ja Vanalinnas

  • Haabersti: 1479 €/m2. Muutus aastaga +15%
  • Kadriorg: 2329 €/m2. Muutus aastaga +21,4%
  • Kalamaja: 2124 €/m2. Muutus aastaga +13,9%
  • Kesklinn: 2119 €/m2. Muutus aastaga +8,6%
  • Kristiine: 1542 €/m2. Muutus aastaga -10,8%
  • Lasnamäe: 1241 €/m2. Muutus aastaga +1,3%
  • Mustamäe: 1347 €/m2. Muutus aastaga +0,9%
  • Nõmme: 1639 €/m2. Muutus aastaga +14,1%
  • Pirita: 1758 €/m2. Muutus aastaga +7,9%
  • Põhja-Tallinn: 1734 €/m2. Muutus aastaga +13,3%
  • Vanalinn: 2521 €/m2. Muutus aastaga -17,9%

Allikas: Maa-amet

Juba pikemat aega on Tallinnas müüdud korteritest üks kolmandik uued korterid. Laua sõnul läheb uusarenduste müük hästi igas hinnaklassis ja korterid jäävad seisma vaid siis, kui need on valesti hinnastatud. „Me ei saa tuua välja ühtegi turusegmenti hinnaskaalal, kus täiesti vaikus oleks,“ ütles Laud. Ta tõi välja, et näiteks Haaberstis müüsid nad ühes kortermajas üle 30 korteri kuus.

Risto Vähi hinnangul lähevadki praegu kõige paremini müügiks äärelinna mõistliku hinnaga kvaliteetsed korterid ja ka kesklinna väiksemad soodsamad investeerimiskorterid. „Aga kesklinna luksuskorteritega peab olema pakkumisel väga tähelepanelik, väga tugevalt analüüsima, mida turg soovib,“ rõhutas ta, vastasel juhul võivad need korterid pikalt seisma jääda. Langust näeb ta vanemate paneelmajade suurte korterite müügis, kus kommunaalkulud on suured, sest väikese hinnavahe korral eelistatakse uusarendust.

Uued korterid ootavad paisu taga

Toomparki hinnangul oleks uusarendustel pakkumist rohkemgi, kuid ta nentis, et projekte hoiab Tallinnas tagasi ehituslubade pikk ooteaeg. „Siin tuleb selgelt kivi linna kapsaaeda visata. Kui iga arendaja, kelle projekt toppab, ühe kivi viskaks, mattuks Vabaduse väljak kivikuhja alla.“ Kui seadusest tulenevalt peaks ehitusloa saamine võtma aega 30 päeva, siis praegu antakse Toomparki sõnul heal juhul 30 päeva jooksul linnast teada, et nad on kirja kätte saanud.

Laua sõnul on selle taga suur ehituslubade taotlemise aktiivsus, kuid ilmselt samal tasemel püsinud ametnike võimalused lubasid läbi lasta. „Otseselt näpuga näidata kellegi poole pole, aga projekte on palju,“ ütles Laud. Tema sõnul ei ole neil ükski projekt ära jäänud, kuid nad on valmistanud neid kauem ette. „Meil on paar uut projekti turule tulemas, aga oleme natuke esialgsest mõttest ja graafikust maas.“ Laua sõnul on nad arenduseks sobilikke kinnistuid juurde ostnud.

Laud näeb järgmiseks aastaks, et õigesti sihitud ja hinnastatud tootele on nõudlus olemas, kui makrokeskkond on sarnane praegusega. „Me ei ostaks muidu endale uusi arendusobjekte sisse, kui me ei näeks, kellele neid müüa.“ Ta lisas, et kindlasti ei saa turg mitu korda kasvada, aga mõõdukas pakkumise kasv jätkub kõikjal peale kesklinna, kus on suur pakkumine, aga müügitempo on kõige aeglasem.

Vähi sõnul läheb praegu hästi neil arendustel, kus suudetakse kohaneda inimeste soovidega. Luksuskorterid praegu ei müü ja ka järgmise aasta märksõna on endiselt keskklassi kvaliteetne äärelinna korter.

Allikas http://www.aripaev.ee/uudised/2016/11/25/korteriturg-naitab-rahunemise-marke

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC