2017. aasta esimeses kvartalis jätkus Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ning liisinguportfelli kiire kasv. Märtsis kasvas laenude ja liisingute kogumaht aasta võrdluses 6,5%. Portfell suurenes kvartaliga 220 miljoni euro võrra 17,3 miljardi euroni.
Ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht kasvas kiiresti, kuigi pisut aeglasemalt kui 2016. aasta viimases kvartalis. Märtsis suurenes ettevõtete laenude ja liisingute portfell aasta võrdluses 7%. Uusi pikaajalisi laene said ettevõtted kvartali jooksul 584 miljoni euro väärtuses, mis on ligikaudu 10% vähem kui mullu samal ajal.
Eluasemelaenuportfelli kasv kiirenes. Märtsis kasvas eluasemelaenude kogumaht aasta võrdluses 5,9%. Eluasemelaenuturg oli esimeses kvartalis aktiivsem kui samal ajal aasta tagasi. Kasvas nii laenude arv kui ka nende keskmine väärtus. Majapidamiste autoliisingu portfell kasvas märtsis aasta võrdluses 14% ning arveldus- ja krediitkaardilaenude maht 3%.
Uute laenude keskmised intressimäärad tõusid. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude keskmine intressimäär kerkis nii veebruaris kui ka märtsis. Märtsis oli keskmine intressimäär 2,3%. Märtsis kerkis ka ettevõtetele antud laenude keskmine intressimäär. Samas ongi ettevõtete puhul marginaalid sõltuvalt konkreetsesse ajavahemikku sattuvatest projektidest üsna muutlikud.
Pangandussektori laenuportfelli kvaliteet oli 2017. aasta alguses endiselt hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht vähenes peamiselt tööstusettevõtete pikka aega viivises olevate laenude kahanemise tõttu. Märtsi lõpus moodustas üle 60 päeva viivises olevate laenude maht 1% pangandussektori laenuportfellist.
Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht kasvas laenu- ja liisinguportfellist endiselt kiiremini. Hoiuste kogumaht suurenes märtsis aastaga 11%, 12 miljardi euroni. Ettevõtete hoiused kasvasid pisut tempokamalt, märtsis aasta võrdluses 14%, ja majapidamiste omad 8,1%.
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel. Kvartali jooksul teeniti puhaskasumit 89 miljonit eurot, mis moodustas aasta baasile arvestatult 1,5% suhtena koguvaradest. Kasumisse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus, ja laenuallahindluste vähenemine. Negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.
